Nordea Finance Estonia AS-i hagi FORS TRANSIT OÜ ja JK vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.05.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
8858,73 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nordea Finance Estonia AS-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140), lepinguline esindaja Dagne Niit Kostja I FORS TRANSIT OÜ (registrikood 12356239) Kostja II JK (endine nimi J, isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja advokaat Liisi Kents
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 13.05.2016 otsus osas, millega maakohus jättis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõistmata põhivõla 9240,92 eurot ja viivise 619,08 eurot, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas.
4.Rahuldada hagi osaliselt ja mõista FORS TRANSIT OÜ-lt ja JK-lt solidaarselt Nordea Finance Estonia AS kauks põhivõlgnevus 9240,92 eurot, sissenõudmisega kaasnenud kulu 40 eurot ja viivis 619,08 eurot. Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 2600 euro osas.
1(14)
5.Maakohtu menetluskulud jätta 79 % ulatuses solidaarselt FORS TRANSIT OÜ ja JK kanda ning 21 % ulatuses Nordea Finance Estonia AS kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta 71 % ulatuses solidaarselt FORS TRANSIT OÜ ja JK kanda ning 29 % ulatuses Nordea Finance Estonia AS kanda.
7.Määrata kostjate FORS TRANSIT OÜ ja JK menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 726 eurot ja ringkonnakohtus 792 eurot.
8.Välja mõista hagejalt Nordea Finance AS solidaarselt kostjate FORS TRANSIT OÜ ja JK kasuks vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskulu summas 382,14 eurot ja kostjatelt FORS TRANSIT OÜ ja JK solidaarselt hageja Nordea Finance AS kasuks 1565,30 eurot.
9.Tasaarvestada hageja ja kostjate vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista FORS TRANSIT OÜ-lt ja JK-lt solidaarselt välja Nordea Finance AS kasuks välja menetluskulud 1183,16 eurot.
10.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
11.Tagastada Nordea Finance AS-le apellatsioonimenetluses esitatud kindlusteatis (tl 161-162). Kuivõrd teatis on esitatud elektrooniliselt, selle tagastamist füüsilisel kujul ei toimu. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.26.01.2016 esitas AS Nordea Finance Estonia (hageja, liisinguandja) Harju Maakohtule hagi FORS TRANSIT OÜ (kostja I, liisinguvõtja) ja JK (kostja II, käendaja) vastu võla ja viivise nõudes, paludes kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 11 840,92 eurot, sissenõudmisega kaasnenud kulud 40 eurot ning viivised 619,08 eurot.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid hageja, kostja I ja müüja liisingulepingu nr 201304429, mille esemeks oli sadulveok Scania R340. Hageja kohustus andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning liisinguvõtja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Samaaegselt sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, mille kohaselt kostja II vastutas hageja ees liisinguvõtja liisingulepingust nr 201304429 tulenevate kohustuste täitmise eest maksimumsummas 39 420 eurot.
2(14)
3.Liisinguvõtja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes hagejale tähtaegselt arved tasumata. Hageja ütles 12.06.2015 liisingulepingu üles. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli liisinguvõtjal tasumata lepingujärgseid makseid summas 7401,85 eurot.
4.Kuna kostja I ei tagastanud vara vabatahtlikult, kasutas hageja vara valduse taastamiseks OÜ Credit Expert abi, kellel õnnestus hageja vara valdus taastada 03.09.2015. Vara tagastamisega kaasnesid kulud summas 250 eurot.
5.Sõiduk müüdi 21.09.2015 hinnaga 10 000 eurot (käibemaksuta). Liisingulepingu tingimuste p 6.7 kohaselt, kui liisingulepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui lepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, siis kohustub liisinguvõtja katma hagejale hinnavahe ehk müügikahju. Liisingulepingu ülesütlemisel oli vara jääkmaksumuseks 13 066,37 eurot. Kuivõrd hageja müüs liisingueseme hinnaga 10 000 eurot, siis sai hageja vara müügiga kahju 3066,37 eurot. Tulenevalt liisingulepingu ülesütlemisest kandis hageja lisakuluna kindlustuse kulu summas 275,98 eurot ja müügiga kaasnenud kulud summas 846,72 eurot.
6.29.10.2015 saatis hageja kostjatele kirjaliku nõude, milles märkis hüvitamisele kuuluva summa suuruse ning palus selle tasuda hiljemalt 05.11.2015. Kostjat nõuet hagejale tasunud ei ole. Kostjad võlgnevad hagejale kokku 11 840,92 eurot, sh müügikahjum 3066,37 eurot, tasumata lepingumaksed 7401,85 eurot, vara väljanõudmisekulu 250 eurot, kindlustus 275,98 eurot ja müügiga kaasnev kulu 846,72 eurot. Võlgnevusele lisandub viivis vastavalt lepingule, mille kohaselt kohustuse täitmisega viivitamise korral on viivis 91,25% aastas. Hageja arvestab viivist alates nõudekirja maksetähtaja järgnevast päevast. Kostjate poolt kuulub hagejale tasumisele viivis hagi esitamise seisuga summas 1686,05 eurot. Hageja vähendab viivist 619,08 euroni.
7.Liisinguleping öeldi üles 12.06.2015, kuid liisinguese tagastati alles 03.09.2015. Hageja on finantseerimisettevõte ja ei tegele liisinguvara tagastamistega. Lepingu ülesütlemise teates on märgitud, et hageja volitab OÜ-d Credit Expert liisingueset liisinguvõtja või kolmandate isikute valdusest ära võtma ja toimetama hageja poolt määratud kohta. Tagastustasu tuleb tasuda sõltumata sellest, kas liisinguesemele minnakse järgi või tagastatakse see kostjate poolt. Liisinguvara vastuvõtmine, akti vormistamine ja ülevaatus on tasulised toimingud.
8.Hageja ei ole müünud liisingueset alla turuhinna. Kostjad ei ole tõendanud, et liisingueseme oleks saanud võõrandada kallimalt. Lisaks on hageja kostjaid teavitanud, mis hinnaga veok müüki suunati. Samuti juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et reaalne müügitehingu hind võib erineda eeltoodud aadressil näidatud/kirjeldatud hindadest ning juhul, kui kostjate arvates müügihind ei vasta turuväärtusele, siis tuleb kostjatel kohaselt esitada andmed ostja kohta, kes on valmis vara ostma kõrgema hinnaga. Kostjad vastavaid andmeid ei esitanud.
9.Kindlustuskaitse ei lõpe lepingu ülesütlemisega. Liisinguese anti üle 03.09.2015 ehk mitu kuud hiljem, kui leping üles öeldi. Liisinguvara ei saa olla vahepeal kindlustuskaitseta. Hageja nõuab kindlustust perioodi 07.07.2015-21.09.2015 eest. Kindlustuse olemasolu kuni müügini on vajalik ära hoidmaks suuremaid kulutusi, kui midagi peaks varaga juhtuma. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast on sõiduauto müügikulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses (3-2-1-112-06, p 9). Kuivõrd hageja igapäeva majandustegevusse ei kuulu sõidukite müümine, on liisinguvara realiseerimise vahendustasu põhjendatud. Liisinguvara oli müügis ScanBalt Trucks OÜ käes ja kui liisinguvarale leiti ostja, vormistas ScanBalt Trucks OÜ hagejaga müügi, mitte hageja ei müünud liisinguvara ScanBalt Trucks OÜ-le. Tagastatud liisinguesemete müümisel on tavapärane,
3(14)
et kui vahendaja leiab varale ostja, siis vormistatakse vara müük selliselt, et ostjaks on vahendusfirma.
10.Kütus oli vajalik, kuna liisinguvõtja tagastas liisinguvara tühja paagiga ning selleks, et potentsiaalsed ostjad saaksid teha proovisõite, tuli tankida kütust. Põhjendatud on ka puhastuskulu. Puhastusteenuse kulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seega on tegemist lisakuludega VÕS § 367 lg 4 tähenduses (3-2-1-112-06, p 10). Kostjate vastuväited
11.Kostjad hagi ei tunnistanud, palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Põhjendamatu on hageja liisingulepingu esemeks oleva vara valduse taastamisega seotud nõue summas 250 eurot. Kostjad tagastasid liisingueseme ise palutud aadressile, peale nendele tehtud telefonikõnet. Lisakulutus tagastustasu näol on hageja enda tegevuse tagajärjel tekkinud kulu. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad keeldusid liisingueseme tagastamisest. Samuti ei nähtu arvest nr 04075, mida konkreetselt tagastusteenuse osutaja valduse taastamiseks tegi, millest summa 250 eurot koosneb. Tagastusteenuse osutamiseks pidi Credit Expert OÜ sõitma veokile järele liisinguvõtja tegevuskohta, mis asub Jõelähtme vallas, Loo alevikus ning toimetama selle üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt ScanBalt Turcks OÜ tegevuskohta Maardusse. Transpordi marsruudi maksimaalseks pikkuseks oli 30 km Harjumaa piires ning läbimise ajakuluks 1 tund ehk mõistlikuks tagastusteenuse kuluks võiks pidada maksimaalselt 40 eurot.
13.Põhjendamatu on hageja liisingulepingu esemeks oleva vara müügist saadud väidetava müügikahjumiga seotud nõue summas 3066,37 eurot. Hageja müüs liisingulepingu esemeks oleva vara põhjendamatult odavalt ja tekitas endale ise müügikahju. Hageja ei ole tõendanud, et vara müüdi avalikult ja õiglase turuhinna eest. Hageja müüs liisingueseme 21.09.2015 ScanBalt Trucks OÜ-le hinnaga 10 000 eurot (käibemaksuta). ScanBalt Trucks OÜ poolt koostatud hindamisakt ei tõenda vaidlusaluse liisingueseme tegelikku turuväärtust selle tagastamise hetkel. Samuti ei ole usaldusväärne ScanBalt Trucks OÜ poolt koostatud hinnang võimalike defektide osas vaidlusalusel veokil. Hageja teavitas kostjaid sõiduki müüki suunamisest ja müügihinnast 18.09.2015 e-kirjaga. Järgmisel tööpäeval müüs hageja sõiduki ScanBalt Trucks OÜ-le. Kostjatel puudus reaalne võimalus esitada andmeid ostja kohta. Võttes arvesse eeltoodut on õiglane turuhind 17 740,29 eurot ning kuna sõiduki jääkmaksumus oli 13 066,37 eurot, siis oleks hageja müügikasum olnud 4673,92 eurot.
14.Põhjendamatu on hageja kindlustuse kulu nõue summas 275,98 eurot. Nõuet tõendab ERGO Insurance SE poolt väljastatud kindlustusteatis, mis on välja antud kindlustusperioodile 08.08.2015 - 07.08.2016. Liisingulepingu ütles hageja üles 12.06.2015, seega nõuab hageja kindlustuse kulu tasumist perioodi eest, kui liisingulepingu kehtivus oli lõppenud ning liisingulepingu esemeks oleva vara valdus oli liisinguandjale tagastatud. Tulenevalt VÕS § 195 lg 2 ei ole peale liisingulepingu ülesütlemist 12.06.2015 hagejal enam võimalik kostjatelt nõuda liisingulepingust tulenevate tulevikku suunatud kohustuste täitmist. Analoogselt tuleneb liisingulepingu üldtingimuste p-st 5.10 põhimõte, et kui liisinguandja sõlmib kindlustuslepingu, siis lõpeb vara kindlustuskate vara liisinguandjale tagastamise või omandiõiguse üleminekule järgneval päeval.
15.Põhjendamatu on hageja liisingulepingu esemeks oleva vara müügiga kaasnenud kuludega seotud nõue summas 846,72 eurot. Nõuet tõendavad ScanBalt Trucks OÜ poolt 07.09.2015 esitatud arve (kütus), ScanBalt Trucks OÜ poolt 18.09.2015 esitatud arve (müügiteenus ja ARK teenus) ning ScanBalt Trucks OÜ poolt 12.10.2015 esitatud arve (välipesu ja keemiline pesu). Hageja poolt 21.09.2015 väljastatud arve nr 50053887 alusel vaidlusalune mootorsõiduk SCANIA R340 müüdi
4(14)
samale isikule, s.o ScanBalt Trucks OÜ-le. Seega on vara müügiga kaasnenud kulude osas tegemist ScanBalt Trucks OÜ arvetega, mida sama vara ostja ScanBalt Trucks OÜ on esitanud hagejale ning mis tegelikult on kulud, mida samaväärselt võiks kanda ostja. Üks ostja ScanBalt Trucks OÜ arve on esitatud isegi peale seda, kui mootorsõiduki SCANIA R340 omandiõigus oli läinud üle ScanBalt Trucks OÜ-le. Sisuliselt soovitakse nimetatud arvete esitamisega vähendada liisingulepingu esemeks oleva vara ostuhinda, mis niikuinii oli põhjendatud mootorsõiduki turuhinnast oluliselt odavam.
16.Arvestades, et sõiduki ostjaks oli ScanBalt Trucks OÜ, jääb arusaamatuks ScanBalt Trucks OÜ poolt 18.09.2015 esitatud arve müügiteenuse ja ARK teenuse eest. Müügiprotsess eeldab sõidukite hoidmist müügiplatsil ja nende reklaamimist. Käesoleval juhul ei saanud nimetatud kulusid tekkida, kuna ScanBalt Trucks OÜ soetas sõiduki ise. Arusaamatuks jääb ka, mida sisaldas endas müügiteenus 500 eurot. Tegemist on n-ö sisseostetava teenusega, millise korral saab liisinguandja teenust tellida mitmelt erinevalt ettevõtjalt. Hageja pidi lähtuma madalama hinnaga teenusest. Nimetatule on juhtinud tähelepanu ka Riigikohus (3-2-1-112-06, p 9). Arusaamatuks jääb ka arve ARK teenuse eest. Tavapärases praktikas tasub sõidukite ümbervormistamise eest sõiduki ostja.
17.Jääb arusaamatuks, millisel alusel nõuab hageja 60 liitri kütuse tankimise kulusid ajal, mil veok oli tagastatud ja juba neli nädalat sõiduki müüja käes. Vaidlusaluses veokis oli tagastamise hetkel vähemalt 100 liitrit kütust, seda toetab asjaolu, et sõidukit ei olnud vaja tankida tagastamise hetkel. Lisaks ei ole kütusekulu põhjendatud, kuna veok kulutab kütust kuni 30 liitrit saja kilomeetri kohta. Selleks, et teostada proovisõite, ei ole vaja lisada veokisse kütust veel 200 km läbimiseks. Lisaks suunati veok müüki 18.09.2015 ja juba järgmisel tööpäeval see võõrandati ehk puudus vajadus veoki tankimiseks.
18.Põhjendamatu on ka ScanBalt Trucks OÜ 12.10.2015 arve 4961 välipesu ja keemilise pesu eest summas 195 eurot. Enne liisingueseme müüki on põhjendatud sõiduki põhjalikum puhastamine. Käesolev arve on aga esitatud kaks nädalat peale sõiduki müüki. Hagejal ei olnud vaja teostada liisingueseme pesu liisinguobjekti uuesti müüki suunamisel, kuna on selge, et hagejal õnnestus sõiduk müüa ka ilma pesuta.
19.Hageja on tekitanud oma tegevusega kostjale II kahju. Kostjal II puudus võimalus osta liisinguese ise, et see hiljem kõrgema hinnaga maha müüa ning seeläbi võlgnevus hagejale tagastada. Juhul, kui hageja oleks andnud kostjale II võimaluse liisinguese ise osta, ei oleks hagejal tekkinud liisingueseme müügiga seonduvalt põhjendamatuid lisakulusid. Tulenevalt VÕS § 197 tuleb kostjale tekkinud kahju, s.o vähemalt 4673,92 eurot, tasaarvestada. Maakohtu lahend
20.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 3576,18 eurot, sissenõudmisega kaasnenud kulu 40 eurot ning viivise 25,09 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 29% ulatuses solidaarselt kostjate ja 71% ulatuses hageja kanda ning mõistis tasaarvestamise tulemusena hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja menetluskulud 271,86 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
21.Maakohus tuvastas, et: hageja ja kostja I sõlmisid 22.03.2013 liisingulepingu nr 201304429, mille esemeks oli sadulveok Scania R340 väljalaskeaastaga 2006; liisingulepingule kohalduvad liisingulepingu tingimused kapitalirendi tingimustel; hageja ja kostja II sõlmisid 22.03.2013 käenduslepingu, mille kohaselt kostja II vastutab solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingu nr 201304429 tulenevate kõigi kohustuste täitmise eest täies ulatuses maksimumsummas 39 420 eurot; hageja ütles liisingulepingu üles 12.06.2015; liisingulepingu ülesütlemise hetkeks oli liisinguvõtjal
5(14)
tasumata lepingujärgsete maksete võlgnevus 7401,85 eurot; liisingueseme jääkmaksumus oli lepingu ülesütlemise ajal 13 066,37 eurot; vara valdus taastati 03.09.2015; liisinguese realiseeriti 21.09.2015 hinnaga 10 000 eurot (käibemaksuta).
22.Kohus kohaldas VÕS § 367 lg 3 ja leidis, et hageja üldtingimuste p 6.7 on tüüptingimusena vastavas osas teist poolt ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine. Hageja hüvitusnõude arvestamisel lähtus kohus seetõttu VÕS § 367 lg 3 järgi liisingueseme väärtusest selle tagastamise ajal, st valduse üleandmisel. Liisinguleping öeldi üles 12.06.2015, vara valdus taastati 03.09.2015 ning sõiduk müüdi 21.09.2015.
23.Hageja esitatud hindamisaktis märgitud sõiduki turuväärtuse 7500 eurot usaldusväärsuse seab kahtluse alla eelkõige asjaolu, et tegelikult müüdi sõiduk 10 000 euro (käibemaksuta) eest, s.o 2500 eurot kallimalt hageja esitatud hindamisaktis märgitud väärtusest, ja seda ScanBalt Trucks OÜ-le, kes on ka hindamisakti koostanud. Hindamisaktist ei nähtu, kuidas on ScanBalt Trucks OÜ vastava hinna saanud. Põhjendatud on hageja seisukoht, mille kohaselt turuväärtuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka konkreetse sõiduki väärtust vähendada võivaid defekte, kuid arvestades, et sõiduki hindamisakti koostas sama juriidiline isik, kes sõiduki hagejalt ka ostis, olid antud asjaolud sõiduki ostjale teada ning ka arvestades konkreetse sõiduki defekte oli ta valmis sõiduki soetama hindamisaktis märgitud turuhinnast kõrgema hinnaga. Kohus võttis sõiduki turuväärtuse kindlakstegemisel aluseks kostjate esitatud auto24.ee väljavõtted ja hageja esitatud auto24.ee väljavõtted, millest lähtudes asus seisukohale, et sõiduki turuväärtus selle tagastamise hetkel oli 17 015,91 eurot (käibemaksuta) (17 740,29 + 16 291,53 = 34 031,82/2 = 17 015,91).
24.Kuna hageja teavitas kostjaid sõiduki müüki suunamisest ja müügihinnast 18.09.2015 e-kirjaga ning juba järgmisel tööpäeval 21.09.2015 müüs hageja sõiduki ScanBalt Trucks OÜ-le, siis puudus kostjatel reaalne võimalus esitada andmeid ostja kohta.
25.Puudub vaidlus, et liisingueseme jääkmaksumus oli lepingu ülesütlemise ajal 13 066,37 eurot. Lähtudes sõiduki tagastamisaegsest väärtusest 17 015,91 eurot (käibemaksuta), oleks hageja müügikasum olnud 3949,54 eurot.
27.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tagastasid vara kostjad ise. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostjad ei ole vara ise tagastanud. OÜ Credit Expert arvelt nr 04075 ei nähtu, millest tagastusteenus koosnes. Seega ei ole tagastusteenust sisuliselt osutatud ning arvel toodud tagastusteenuse kulu on mõistlikult põhjendamata, mistõttu tuleb hageja tagastusteenuse nõue summas 250 eurot jätta rahuldamata.
28.Poolte vahel sõlmitud liisingulepingu p-st 5.4 tulenevalt kui liisinguandja on vara vabatahtliku kindlustuslepingu kindlustusvõtja, siis esitab ta liisinguvõtjale kindlustusteatise vara vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimise kohta. Liisinguvõtja on kohustatud maksma liisinguandjale vara kindlustamise eest liisinguandja arve alusel. Nagu kostjad on oma vastuväites tähelepanu juhtinud siis, liisingulepingu p-st 5.10 tuleneb põhimõte, et kui liisinguandja sõlmib kindlustuslepingu, siis lõpeb vara kindlustuskate vara liisinguandjale tagastamise või omandiõiguse üleminekule järgneval päeval. Liisinguvõtja kindlustusmaksete tasumise kohustust on võimalik põhjendada eelkõige sellega, et liisingueseme üleandmisega läheb liisinguvõtjale üle liisingueseme juhusliku
6(14)
kahjustumise ja hävimise riisiko (VÕS § 364), mille vastu tal on end võimalik kaitsta kindlustuslepingu sõlmimise teel. Kuna liisinguvõtja kannab riisikot, siis on põhjendatud ka see, et tema kannab kulud, mis kaasnevad kindlustuslepingu sõlmimisega. Kuna kostjad tagastasid vara 03.09.2015, siis läks nimetatud ajast liisingueseme juhusliku kahjustumise ja hävimise riisiko üle kindlustusandjale, mistõttu on põhjendatud kostjatelt välja mõista kindlustusega seotud kulu kuni 03.09.2015 ning kuna hageja nõude aluseks on kindlustusteatis kindlustusperioodi kohta alates 08.08.2015, siis on kindlustuskulu väljamõistmine põhjendatud alates 08.08.2015. Kindlustusteatisest nr ZK201507150157 oli kindlustusmakseks 110,39 eurot kuus, seega on põhjendatud kindlustusega seotud kulu summas 98,01 eurot perioodi 08.08.2015-03.09.2015, s.o 27 päeva eest (110,39x12/365 = 3,63 eurot päevas x 27 päeva).
29.Mõistlik ega põhjendatud lisakulu ei ole 18.09.2015 arvel nr 4924 toodud müügiteenus summas 500 eurot ning ARK kulu summas 100 eurot. Kuigi müügikulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning on seetõttu lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses, ei tähenda, et need kulud ei pea olema põhjendatud (3-2-1-112-06 p 9).
30.Müügiprotsess eeldab üldjuhul sõidukite hoidmist müügiplatsil ja nende reklaamimist, millised tegevused võiksid põhjustada kulusid. Käesoleval juhul on hageja aga võõrandanud vaidlusaluse liisingueseme 21.09.2015 ScanBalt Trucks OÜ-le, kes on esitanud ka 18.09.2015 arve nr 4924 müügiteenuse eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et ScanBalt Trucks OÜ omandas vaidlusaluse veoki selleks, et see koheselt mõnele teisele ostjale edasi müüa. Seega ei pidanud ScanBalt Trucks OÜ vaidlusalust liisingueset oma müügiplatsil hoidma ja selle reklaamimisega tegelema. Liisinguese suunati müüki alles 18.09.2015 (reede) (tl 98) ning juba järgmisel tööpäeval 21.09.2015 (esmaspäev) (tl 33) võõrandati sõiduk ScanBalt Trucks OÜ-le. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, milles seisnes Scanbalt Trucks OÜ müügiteenuse osutamine, mistõttu ei ole arve müügiteenuse eest summas 500 eurot VÕS § 367 lg 4 mõttes mõistlikult põhjendatud ja nimetatud nõude osas tuleb jätta hageja nõue rahuldamata.
31.Põhjendatud ei ole ka 18.09.2015 arvel nr 4924 toodud ARK kulu summas 100 eurot. Kuna kostjad on nõudele vastu vaielnud, siis tuli hagejal tõendada, millest kulu koosneb. Hageja nimetatut teinud ei ole, mistõttu ei ole ARK kulu summas 100 eurot VÕS § 367 lg 4 mõttes mõistlikult põhjendatud.
32.Mõistlikuks lisakuluks ei saa pidada ka 12.10.2015 arvel nr 4961 näidatud välipesu ja keemilise pesu kulusid summas 195 eurot, kuivõrd esitatud arve on dateeritud 21 päeva hilisema kuupäevaga kui liisinguvara müüdi (21.09.2015). Riigikohus on märkinud, et sõiduki puhastamist enne selle müümist tuleb lugeda sõiduki müügiprotsessi üheks osaks ning puhastusteenuse mõistlikud kulud on käsitletavad võõrandamiskuludena (3-2-1-112-06 p 10). Käesoleval juhul on vaidlusalusele liisinguesemele teostatud välipesu ja keemiline pesu peale sõiduki müüki.
33.Samuti ei ole põhjendatud kuluks 60 liitri kütuse kulu summas 51,72 eurot. Usutav on hageja väide, et kütuse tankimine oli vajalik proovisõitude tarbeks, kuid mitte sellises koguses (60 liitrit). Proovisõitude tarbeks kütuse tankimine on seotud sõiduki müügiga ning on tingitud liisingulepingu ülesütlemisest ja on lisakuluks VÕS § 367 lg 4 mõttes. Arvestades aga, et veok suunati müüki 18.09.2015 ja müüdi 21.09.2015, võib proovisõitude tarbeks kütuse tankimist mõistlikuks pidada koguses 30 liitrit, millest tulenevalt on põhjendatud kuluks 25,86 eurot.
34.Eeltoodust tulenevalt on VÕS § 367 lg 4 mõttes mõistlikud ja põhjendatud hageja kulud kindlustusele summas 98,01 eurot ja kulud kütusele summas 25,86 eurot.
7(14)
35.Tulenevalt nõude osalisest rahuldamisest on põhjendatud viivis 25,09 eurot.
36.Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3576,18 eurot (lepingujärgsete maksete võlgnevus 3452,31 eurot + kindlustuse kulu 98,01 eurot + kütuse kulu 25,86 eurot), sissenõudmisega kaasnenud kulu 40 eurot ning viivis 25,09 eurot, kokku 3641,27 eurot.
37.Käesoleval juhul ei ole hageja rikkunud teatamiskohustust, mis võiks kaasa tuua käendajale kahju. Käesoleval juhul on liisingulepingu kostja I nimel sõlminud kostja II, seega oli kostjale teada kohustus tasuda liisingumakseid ning maksete tasumata jätmisest tulenevad tagajärjed. Liisingulepingu ülesütlemise teade 12.06.2015 on edastatud nii kostjale I kui ka kostjale II (tl 2223). Kostja II ei ole väitnud, et ta ei ole ülesütlemise teadet saanud, seega teadis kostja II, et kostjal I on liisingulepingu alusel võlgnevus ja kohustus vara tagastada. Seega oli kostjal II piisavalt võimalusi võtmaks hagejaga ühendust võlgnevuse tasumiseks või liisingueseme ostmiseks. Kostja II ei ole tõendanud, et kostja II on pöördunud hageja poole lahenduse saamiseks või et kostjal II olid võimalused üleüldse liisingueseme omandamiseks. Ka 18.09.2015 e-kirja saamisel oli kostjal II võimalus pöörduda koheselt hageja poole, mida aga kostja II ei ole teinud. Seega puudub kostjal II nõue, lisaks on väidetav kahju suurus tõendamata.
38.Kuna hageja nõue saab rahuldatud ligikaudu 29% ulatuses, siis jäävad menetluskulud 29% ulatuses solidaarselt kostjate ja 71% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1). Tasaarvestuse tulemusena tuleb mõista hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja menetluskulud summas 271,86 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
39.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista apellandi kasuks vastustajalt välja täiendavalt 8858,73 eurot ning jätta menetluskulud kostjate kanda.
40.Maakohus on otsuse tegemisel ebaõigesti hinnanud tõendeid. Hageja kordab maakohtus esitatud väiteid liisinguvara turuhinna osas. Täpsema turuväärtuse teadasaamiseks tuleb läbi viia ekspertiis.
41.Samuti on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et vara suunati müüki alles 18.09.2015 ja juba järgmisel tööpäeval müüdi sõiduk, mistõttu puudus kostjatel reaalne võimalus esitada andmeid ostja kohta. Tegelikkuses anti vara ScanBalt Track OÜ müügiplatsile juba 03.09.2015, mis nähtub ka üleandmise-vastuvõtuaktist. Antud kuupäevast alates oli liisinguvara müügiplatsil ning kõik ostuhuvilised said varaga tutvuda. Hageja poolt kinnitati müügihind (10 000 + km) ja edastati kliendile 18.09.2015.
42.Kostjatele anti vara(de) väljaostuvõimalus. Kõikide varade osas väljastati 16.06.2015 väljaostuteatised ja anti veel täiendav maksetähtaeg 25.06.2015 või varad tagastada – klient ei tasunud võlgnevusi ega ka tagastanud varasid. Vaidlusalune vara tagastati alles 03.09.2015. Seega venitasid kostjad tahtlikuks varade tagastamistega, kuigi liisinguleping oli üles öeldud ja kostjatele oli antud korraldus vara tagastada. Ka käesoleval hetkel on kostjate liisinguvarad müügis (müügiperiood juba ca 300 päeva) ja hetke müügihind ei kata lepingust tulenevaid nõudeid.
43.Liisinguleping öeldi üles 12.06.2015 ning antud kuupäeval saadeti kostjatele liisingulepingu ülesütlemise teade, kus oli märgitud, et vara tuleb üle anda 5 päeva jooksul. Antud tähtaja jooksul kostjad vara ei tagastanud. Kostjad venitasid vara tagastamisega peaaegu 3 kuud. Hageja sai vara valduse tagasi alles 03.09.2015. Hageja on finantseerimisettevõte, kes ei tegele liisinguvara
8(14)
tagastamistega, vaid sellega tegeleb hageja esindaja, kes võttis kostjatega ühendust ja palus liisingueseme tagastamist. Liisinguvara vastuvõtmine, akti vormistamine ja ülevaatus ning kõik muu sellega kaasnev on tasulised toimingud. On ilmselge, et Credit Expert OÜ ei tee selliseid toiminguid tasuta.
44.Maakohus on otsuse tegemisel ebaõigesti teinud järelduse, et kuivõrd kindlustusteatis on perioodist alates 08.08.2015, on kindlustuskulu väljamõistmine põhjendatud alates 08.08.2015. Hageja poolt esitatud kindlustusteatis näitab üksnes seda, et kindlustusmakse muutus alates 08.08.2015, mitte seda, et hagejal on õigus nõuda kindlustuskulu alates nimetatud kuupäevast. Hageja esitab kindlustusteatise, mis kehtis enne 08.08.2015. Kuivõrd leping öeldi üles 12.06.2015 ja viimane arve esitati liisinguvõtjale 03.06.2015, mis sisaldas ka kindlustuse kulu juunikuu eest, siis jääb arusaamatuks, miks ei ole põhjendatud juulikuu eest kindlustuse väljamõistmine ja alates augustist on kindlustuskulu maakohtu hinnangul jälle põhjendatud. On ilmselge, et vahepealsel perioodil ei saanud kindlustuskaitse katkeda. Liisinguvara oli kogu selle perioodi vältel kostjate valduses.
45.Maakohus on ekslikult leidnud ka, et kuivõrd ScanBalt Trucks OÜ ei pidanud vaidlusalust liisinguvara hoidma oma müügiplatsil ega selle reklaamimisega tegelema, ei ole müügikulu arve põhjendatud. Hageja ei tegele ise sõidukite ostu-müügiga, vaid hageja on üksnes finantsvahendusega tegelev äriühing, mille puhul on tavaline, et sõidukite müügiks kasutatakse vastaval alal tegutseva äriühingu teenuseid. Teiseks oli liisinguvara müügiplatsil juba alates 03.09.2015, mis nähtub üleandmise-vastuvõtu aktist ning alates antud kuupäevast (18 päeva) tegeles ScanBalt Trucks liisinguvara hoidmise ja presenteerimisega. Üllatav on ka maakohtu seisukoht, et müügiarve on põhjendamatu ka seetõttu, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, milles seisnes müügiteenuse osutamine. On ilmselge, et ScanBalt müügiteenus ei erine muudest sõidukite müügiga tegelevatest ettevõtete teenustest ning sarnaselt teiste automüügiettevõtetega hõlmab müügiteenus nii reklaamimist, esitlemist, proovisõitude tegemist, müügi vormistamist jms ning nende eraldi mitteväljatoomine arvel või mõnel muul tõendil ei saa olla aluseks müügikulu väljamõistmata jätmiseks.
46.Maakohus ei pidanud põhjendatuks ka ARK kulu. Tulenevalt liisingulepingu tingimuste punktist 4.4 on liisinguvõtja kohustatud tähtaegselt ja täielikult tasuma liisinguandjale liisingumaksed ja muud lepingust tulenevad maksed ning kandma lepingus ning liisinguandja hinnakirjas sätestatud kulud. Lisaks on liisinguvõtja kohustatud tasuma kõik kulud seoses liisingulepingu sõlmimise ja täitmisega. Kostjad on lepingut sõlmides nõustunud sellega, et kui hageja ütleb lepingu üles kostjate lepingurikkumise tõttu, müüb hageja sõiduki ning kulud tuleb tasuda kostjatel. Liisinguleping öeldi üles kostjate poolt lepingu rikkumise tõttu, mistõttu kõik kulud, mis tekivad seoses sellega, tuleb hüvitada kostjatel. ARK kulu on seotud liisinguvara müügiga ning on tingitud lepingu ülesütlemisest ja on lisakuluks VÕS § 367 lg 4 mõttes.
47.Samuti on maakohus otsuse tegemisel ebaõigesti tuvastanud, et kuivõrd pesuarve on dateeritud hilisema kuupäevaga kui liisinguvara müüdi, siis ei ole kulud pesule põhjendatud. Arve esitamise kuupäev ei näita teenuse osutamist ehk seda, millal liisinguvara pesti. Kuna tegemist on hageja lepingulise koostööpartneriga, siis esitataksegi arveid periooditi (mitte iga teenuse osutamise eest eraldi).
48.Maakohus ei pidanud usutavaks kütusekulu 60 liitrit, kuna eeldas ekslikult, et liisinguvara oli müügis üksnes 3 päeva, kuigi tegelikkuses peaaegu 20 päeva. Lisaks ei kasutata kütust mitte ainult proovisõitudeks, vaid veokeid tuleb aegajalt ka käivitada (eriti niiskel perioodil), samuti vajavad suuremad veokid minimaalselt kütet, et üldse käivituda.
9(14)
49.Seoses sellega, et hagi kuulub rahuldamisele ka maakohtu poolt rahuldamata jäetud osas, on põhjendatud ka kostjatelt viivise väljamõistmine hagis märgitud ulatuses. Vastus apellatsioonkaebusele
50.Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
51.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõistmata põhivõla 9574,55 eurot ja viivise 619,08 eurot, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. I
52.Liisingulepingu ülesütlemise tagajärgedeks on liisinguandja kulutuste hüvitamise nõue (VÕS § 367 lg 1-3) ning lisakulude hüvitamise nõue (VÕS § 367 lg 4). Maakohus leidis õigesti, et juhul, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg-s 1 sätestatud liisinguandja kulude hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisinguandjale tagastatud liisingueseme väärtust, s.o TsÜS § 65 järgi sarnase eseme kohalikku keskmist müügihinda liisingueseme liisinguandjale tagastamise hetkel. Kuna VÕS § 367 lg 1 järgi on tegemist liisinguandja nõudega liisinguvõtja vastu, siis peab liisinguandja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama kulutuste hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud, sh liisingueseme väärtuse selle liisinguandjale tagastamise hetkel, ning liisinguandja esitatud ja tõendatud liisingueseme väärtusele vastuväite esitanud liisinguvõtja peab omakorda tõendama, et liisingueseme väärtus oli selle tagastamise hetkel selline, nagu tema väidab. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et liisingueseme väärtust saab tõendada avalikes müügiportaalides toodud pakkumistega, kuid ei ole arvestanud hageja väidetega konkreetse sõiduki puuduste kohta. Maakohus ei ole asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud, rikkudes sellega TsMS § 231 lg-t 1. Maakohtul tulnuks anda pooltele võimalus esitada tõendite kohta selgitusi ning tõendite ebapiisavuse korral teha pooltele ettepanek esitada lisatõendeid või juhtida poolte tähelepanu võimalusele ja vajadusele teha liisinguesemete turuväärtuse selgitamiseks ekspertiis. Eeltoodud minetus on ringkonnakohtu poolt kõrvaldatud seoses sõiduki suhtes selle tagastamisaegse väärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi määramisega.
53.Ekspertarvamusega (II kd, tl 3-53) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et vaidlusaluse sõiduki väärtus oli septembris 2015 aasta seisuga, arvestades selle varustusastet, läbisõitu ja puudusi 12 000 eurot. Ekspert on arvestanud ekspertiisiakti kohaselt muuhulgas sõiduki seisukorraga ja selgitanud turuhinna kujunemist. Eeltoodu tõttu lähtub ringkonnakohus sõiduki turuhinna osas nimetatud tõendist.
54.Maakohus tuvastas, et sõiduki jääkväärtus oli 13 066,37 eurot. Arvestades sõiduki tegelikku väärtust 12 000 eurot, on hageja müügikahjum 13 066 – 12 000 = 1066,37 eurot. Kuivõrd asjas on tuvastatud sõiduki turuhind, puudub alus arvestada veel 10-protsendilist hinnaerinevuse lubatavust nagu hageja oma 19.06.2017 menetlusdokumendis on taotlenud. Kostjatelt kuulub seetõttu väljamõistmisele hageja müügikahju 1066,37 eurot. II
55.Maakohus tuvastas õigesti, et liisinguleping öeldi üles 12.06.2015, kostjad tagastasid sõiduki 03.09.2015 ja sõiduk müüdi 21.09.2015. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et
10(14)
maakohus jättis ebaõigesti kostjatelt välja mõistmata kindlustuskulu. Liisingulepingu üldtingimuste p 5.10 kohaselt, kui liisinguandja sõlmib kindlustuslepingu, siis lõpeb vara kindlustuskate vara liisinguandjale tagastamise või omandiõiguse üleminekule järgneval päeval. Arvestades, et juunikuu 2015 kindlustusmakse sisaldus kostjale I esitatud arvel, sõiduk müüdi 20.09.2015, tuleb kostjatel hüvitada hageja poolt nõutud kindlustusmaksed. Kuigi õige on kostjate seisukoht, et liisingulepinguga lõppesid lepingust tulenevad kostjate kohustused tasuda liisingumakseid, on nimetatud kahju põhjuslikus seoses kostja lepingu rikkumisest hagejal maksete tasumisest tekkinud kuluga ja kindlustuskulu 275,98 kuulub väljamõistmisele VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui kostjad ei oleks lepingut rikkunud ja hageja ei oleks pidanud lepingut üles ütlema, oleks hageja saanud vastavate maksete tasumist nõuda kostjatelt. Kuna kostjad ei vaidlustanud asjaolu, et varasemate kindlustusmaksete summa oli suurem kui alates 08.08.2015 aasta makseteatisel märgitud, ei olnud pooltel maakohtus selle üle vaidlust ja hagejal puudus vajadus kindlustusmaksete muutumist tõendada. Seetõttu tagastab ringkonnakohus hagejale apellatsioonimenetluses esitatud ja alates 08.08.2015 kehtivate kindlustusmaksete suurust tõendava makseteatise.
56.Hageja tugines asjaolule, et liisinguleping öeldi üles 12.06.2015 ja ülesütlemisteates oli märgitud, et hageja volitab OÜ-t Credit Expert liisingueset ostja I või kolmandate isikute valdusest ära võtma ja toimetama hageja poolt määratud kohta. Kostjad ei ole selgitanud, miks nad ei tagastanud sõidukit ülesütlemisteates märgitud 5 päeva jooksul ja tagastasid selle väidetavalt hageja telefonikõne peale ligi kolm kuud hiljem. Tegemist ei ole sõiduki vabatahtliku tähtaegse tagastamisega selle tavapärases mõttes. Arvestades asjaoluga, et kostjad tähtaegselt sõidukit ei tagastanud ja hageja on tuginenud asjaolule, et on finantsteenuseid osutav ettevõte, kes ei pea tegelema tagastatavate sõidukite otsimisega, vastuvõtmisega, akti vormistamise ja ülevaatusega, on põhjendamatu heita hagejale ette selleks lepingu sõlmimist Credit Expert OÜ-ga ja viimase poolt nimetatud teenuse osutamise eest esitatud arve tasumist. Isegi kui eeldada, et lõpuks tagastasid kostjad siiski auto ise auto otsimisega tegelenud äriühingu telefonikõne peale, pole kostjad väitnud, et auto otsimisega tegelev äriühing ei teinud toiminguid auto leidmiseks, vastuvõtmiseks, akti vormistamiseks ja ülevaatuseks. Seetõttu on hageja nõue kostjate vastu sõiduki valduse taastamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks 250 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. III
57.Hageja tugines hagis asjaolule, et seoses sõiduki võõrandamisega kandis ta sõiduki müügikulu (lisakulu VÕS § 367 lg 4 tähenduses) 847,72 eurot, mis koosnes järgmistest komponentidest: - 60 l kütuse tankimine veokisse 51,72 eurot; - Müügiteenus 500 eurot; - ARK teenus 100 eurot; - Välipesu ja keemiline puhastus 195 eurot.
58.Kuna VÕS § 367 lg 4 järgi saab liisinguandja nõuda liisinguvõtjalt liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulude hüvitamist, tuli liisinguandjal TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, millised lisakulud tal seetõttu tekkisid. Olukorras, kus kostjad vaidlesid liisinguandja lisakulude nõudele vastu, leides, et need ei ole põhjendatud ega tõendatud, tuli kohtul lisakulude hüvitamise nõude rahuldamiseks kontrollida, kas iga lisakulu, mille hüvitamist hageja nõuab, on põhjendatud ja tekkis liisingulepingu ülesütlemise tõttu. Riigikohtu praktikas on leitud, et lisakuludena saab hüvitada nt liisinguandjal liisingueseme võõrandamise tõttu tekkinud mõistlikke kulusid, samuti sõiduki mõistlikke puhastamise kulusid. Selliste kuludena on ringkonnakohtu hinnangul vaadeldavad ka mootorsõidukite registri kannete muutmise kulud ja kütuse tankimise kulu autode käivitamiseks ja proovisõitude tegemiseks.
11(14)
59.Maakohus tuvastas, et sõiduk tagastati 03.09.2015 ja müüdi 18 päeva hiljem. Hageja tugines hagis asjaolule, et kandis seoses auto müügiga kulutusi. Arvest (I kd, tl 33) nähtuvalt müüdi sõiduk 10 000 euro (KM-ta) eest 21.09.2015 ScanBalt Trucks OÜ-le. 18.09.2015 esitas viimane hagejale arve müügiteenuse 500 eurot ja ARK teenuse eest 100 euro ulatuses, välipesu 35 euro, keemilise pesu 160 euro eest ja 07.09.2015 kütuse tankimise 51,72 euro ulatuses (I kd, tl 36-38). Kuna hageja ei tegele sõidukite müügiga, on müügiteenuse tellimine kolmandalt isikult põhjendatud.Vaidlustamata asjaolude kohaselt tegeles sõiduki müügiteenuse osutamisega ScanBalt Trucks, kes on esitanud hagejale 07.09.2015 arve 60 liitri kütuse tankimise eest 51,72 euro ulatuses (KM-ta).
60.Hageja on selgitanud oma 29.03.2016 menetlusdokumendis, et kütuse tankimine oli vajalik potensiaalsete ostjate proovisõitude tegemiseks. Arvestades, et sõiduk tagastati 03.09.2015 ja müüdi 21.09.2015, tuli seda teha 18 päeva jooksul. Hageja tugines asjaolule, et liisinguvõtja tagastas liisingueseme tühja paagiga ja tõendas seda vara vastuvõtuaktiga, mille kohaselt oli kütus sõidukil otsas. Nimetatu nähtub vara tagastamise aktist, mille kohaselt oli sõiduki kütusepaak värskelt maha keevitatud (I kd, tl 51) ja lisaks akti lisaks olevalt fototabeli alusmiselt fotolt (I kd, tl 59), mille kohaselt on käivitatud sõiduki kütuse näidik nullis. Kostjad ei ole oma väiteid, et sõiduki tagastamisel oli selles vähemalt 100 liitrit kütust, mida toetavat väide, et sõidukit ei olnud vaja tagastamiseks täiendavalt tankida, tõendanud. Tõendamata on ka kostjate väide, et konkreetne liisinguese vajab kütust vaid kuni 30 liitrit kilomeetri kohta. Tegemist ei ole üldteadaoleva asjaoluga. Puuduvad tõendid, et sõidukit asuti müüma alles 18.09.2015. Hagiavalduse kohaselt alustati müügitegevusega koheselt ja nimetatut tõendab vara üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt anti vara Credi Experti poolt koheselt pärast vara tagastamist 03.09.2015 ScanBalt Trucks OÜ-le. Nimetatut kinnitavad kaudselt ka varasema perioodi ScanBalt Trucks poolt esitatud arved, näiteks kütuse tankimise arve on esitatud 07.09.2015 (I kd, tl 38).
61.Hageja on selgitanud, et on järginud tavapärast praktikat, mille kohaselt ostja leidmisel vormistab vara müügiteenuse vahendaja ostjaga müügilepingu ning hageja ei müünud liisinguvara ScanBalt Trucks OÜ-le. Seetõttu on vara ostjaks müügi vormistamisel vahendusfirma, kellel on otsekontakt vara tutvustamisel ja pakkumiste tegemisel (hageja 29.03.2016 menetlusdokument I kd, tl 89-90). Ringkonnakohus on seisukohal, et selline praktika ei ole üldteadaolev asjaolu, mis tõendamist ei vaja ja hageja oleks pidanud oma väiteid kostjate vastuväidetest tulenevalt tõendama. Põhjendatud on seetõttu kostjate väited, et ScanBalt Trucks OÜ oli müügiteenuse osutajana ka ise ostjaks ja oleks võinud kanda müügikulutused. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et kostjad ei pidanud tasuma ARK teenuse eest. Esiteks pole hageja põhjendanud, milles see teenus seisneb, ja lisaks, miks seda ei tasunud ostja. Eeltoodud põhjendustel on hagejal õigus nõuda kostjatelt lisakulutusi ScanBalt Trucks osutatud välipesu ja keemilise puhastuse eest kokku 247,72 eurot ja rahuldamata jääb hageja nõue müügiteenuse 500 euro ja ARK teenuse 100 euro eest. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et hagi rahuldatud ulatuses saaks vastavaid teenuseid odavama hinnaga või et teenuste turuhind ei vasta hagis märgitule.
62.Põhjendamatu on kostjate väide, et hageja on tekitanud oma tegevusega kostjale II kahju seoses sellega, et kostjal II puudus võimalus osta liisinguese ise, et see hiljem kõrgema hinnaga maha müüa ning seeläbi võlgnevus hagejale tagastada. Ringkonnakohus nõustub nimetatud osas maakohtu põhjendustega, järgib neid ja ei korda. Seoses tasaarvestatava nõude puudumisega pole võimalik kostjate nimetatud vastuväidetega arvestada.
63.Kokkuvõttes kuulub hageja põhinõue kostjate vastu rahuldamisele 9240,92 euro ulatuses, s.o tasumata lepingumaksed 7401,85 eurot, müügikahjum 1066,37 eurot, müügikulu 246,72 eurot, väljanõudmiskulu 250 eurot ja kindlustus 275,98 eurot. Hageja nõue jääb rahuldamata 2600 euro
12(14)
ulatuses. Hageja on selgitanud, et arvestab viivist vastavalt lepingule alates kostjatele saadetud nõudekirja maksetähtaja järgnevast päevast. Viivise arvestus sisaldub hagiavalduses ja on esitatud hagi esitamise aja seisuga. Samas on hageja vähendanud viivist 619,08 euroni. Isegi kui arvestada, et hageja müügikahjum oli 3066,37 euro asemel 800 eurot, on hageja nõue viivise osas põhjendatud, sest juba üksnes kindlustusmkase viivis ületab seda summat. Eeltoodu tõttu kuulub rahuldamisele ka hageja viivise nõue 619,08 euro ulatuses Kokku kuulub hageja nõue rahuldamisele 9240,92 + 619,08 = 9860 euro ulatuses. IV
64.Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad hageja menetluskulud maakohtus 79 % ulatuses kostjate kanda solidaarselt ning kostjate menetluskulud 21 % ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1). Arvestades, et apellatsioonkaebuse nõude 8858,73 eurot rahuldab ringkonnakohus 6258,73 euro ulatuses ja jätab rahuldamata 2600 euro ulatuses, jäävad hageja menetluskulud ringkonnakohtus 71 % ulatuses kostjate kanda solidaarselt ning kostjate menetluskulud 29 % ulatuses hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
65.Maakohus määras kindlaks hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 840 eurot ja kostjate põhjendatud menetluskulude suuruseks 726 eurot. Vastavalt maakohtu menetluskulude jaotusele on kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistetava menetluskulu suuruseks 663,60 eurot ja hagejalt kostjate kasuks väljamõistetava menetluskulu suuruseks 152,46 eurot.
66.Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes.
67.Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, milles taotleb vastustajatelt riigilõivu 550 euro, ekspertiisi kulu 360 euro ja lepingulise esindaja kulude katteks 390 euro, kokku 1300 euro (käibemaksuta) väljamõistmist. Apellandile osutatud õigusabiteenuse sisuks on apellatsioonkaebuse ja ekspertiisi taotluse esitamine 5 h ja ekspertiisiaktiga tutvumine ning seisukoha koostamine 1,5 h. Apellant kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Vastustaja menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud.
68.Apellatsioonkaebuse ja ekspertiisitaotluse koostamiseks vajalik ajakulu 5 h, arvestades menetlusdokumendi sisu pikkust 5 lehekülge, on põhjendatud. Ekspertiisiaktiga tutvumise ja seisukoha koostamise osas peab ringkonnakohus piisavaks ajakuluks 1 h. Esindaja tasumäära 60 eurot (käibemaksuta) võib pidada mõistlikuks. Seega on apellandi põhjendatud ja vajalikud menetluskulud apellatsiooniastmes riigilõiv 550 eurot + ekspertiisitasu 360 eurot + esindajakulu 360 eurot = 1270 eurot, millest 71 % on 901,70 eurot.
69.Kostjad on esitanud vastustajatena menetluskulude nimekirja, milles taotlevad apellandilt esindajakulude 861,65 euro (sisaldab käibemaksu) väljamõistmist. Vastustajatele osutatud õigusabiteenuse sisuks on apellatsioonkaebusega tutvumine 30 min ja vastuse koostamine apellatsioonkaebusele ning kohtule esitamine 7 h 20 min. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 110 eurot + käibemaks. Vastustajad kinnitasid, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Vastustaja menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud.
70.Apellatsioonkaebusega tutvumiseks vajalikku ajakulu 30 min peab ringkonnakohus põhjendatuks. Vastuse apellatsioonkaebusele koostamise osas märgib ringkonnakohus, et see on küll 12 lk pikk, kuid selles on peamiselt korratud maakohtus esitatud seisukohti. Seetõttu peab ringkonnakohus piisavaks ajakuluks nimetatud toiminguks 5 h 30 min. Esindaja tasumäära 110 eurot (+käibemaks) võib pidada mõistlikuks. Seega on vastustajate põhjendatud ja vajalikud
13(14)
menetluskulud apellatsiooniastmes esindajakulu 6 h x 110 x 1,2 = 792 eurot, millest 29 % on 229,68 eurot.
71.Kokku kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele 663,60 + 901,70 = 1565,30 eurot ja hagejalt kostjate kasuks solidaarselt väljamõistmisele 152,46 + 229,68=382,14 eurot. Nimetatud summade osas teeb ringkonnakohus tasaarvestuse ja mõistab välja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks1565,30 – 382,14=1183,16 eurot (TsMS § 173 lg 3 ja 4).
72.Apellandi taotluse alusel tuleb kohtuotsuses kohustada vastustajaid tasuma apellandile viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurus kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.