Nordea Finance Estonia AS hagi XXXXOÜ ja Xxxxvastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
12 500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140, asukoht esindajad Liivalaia 45, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja Dagne Niit (Intrum Justitia AS, Rotermanni 8, 10111 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja I XXXXOÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx) Kostja II Xxxx(endine nimi Xxxx, isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja advokaat Liisi Kents (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, F.R.Kreutzwaldi tn 3, 10120 Tallinn, e-post [email protected]; [email protected]) Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjatelt XXXXOÜ ja Xxxxsolidaarselt hageja AS Nordea Finance Estonia kasuks võlgnevus 3576,18 eurot, sissenõudmisega kaasnenud kulu 40 eurot ning viivis 25,09 eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja AS Nordea Finance Estonia nõue 8858,73 euro ulatuses. Menetluskulud
4.Jätta menetluskulud 29% ulatuses solidaarselt kostjate XXXXOÜ ja Xxxx ja 71% ulatuses hageja AS Nordea Finance Estonia kanda.
6.Välja mõista kostjatelt XXXXOÜ ja Xxxxsolidaarselt hageja Nordea Finance Estonia AS-i kasuks vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskulu summas 243,60 eurot.
7.Määrata kostjate XXXXOÜ ja Xxxxmenetluskulude rahaliseks suuruseks 726 eurot.
8.Välja mõista hagejalt Nordea Finance AS solidaarselt kostjate XXXXOÜ ja Xxxxkasuks vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskulu summas 515,46 eurot.
9.Tasaarvestada hageja ja kostjate vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt Nordea Finance AS solidaarselt kostjate XXXXOÜ ja Xxxxkasuks välja menetluskulud 271,86 eurot.
10.Välja mõista hagejalt Nordea Finance AS solidaarselt kostjate XXXXOÜ ja Xxxxkasuks viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
11.Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluse käik
1.26.01.2016 esitas hageja AS Nordea Finance Estonia (edaspidi hageja, liisinguandja) kohtule hagi kostjate XXXXOÜ (edaspidi kostja I, liisinguvõtja) ja Xxxx(edaspidi kostja II; käendaja) vastu võla ja viivise nõudes, mis tuleneb hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingust nr xxxx, mille esemeks oli sadulveok Scania R340 ning hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingust.
2.Harju Maakohus 09.02.2016 kohtumäärusega võttis hagi menetlusse ja kohustas kostjad esitama kohtule kirjalik vastus koos lisadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (tl 62).
3.Kostjad esitasid kohtule 14.03.2016 kirjaliku vastuse hagiavaldusele (tl 70-73).
4.16.03.2016 esitas hageja kohtule avalduse hagi suurendamiseks, millise nõude aluseks on hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisinguleping nr xxxx, mille esemeks oli tentpoolhaagis KRONE SDP 27 ning hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping.
5.Harju Maakohus 08.04.2016 kohtumäärusega jättis hageja 16.03.2016 esitatud hagi suurendamise taotluse menetlusse võtmata ning tagastas 16.03.2016 taotluse hagejale (tl 99). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub 26.01.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 11 840,92 eurot, sissenõudmisega kaasnenud kulud 40 eurot, viivised 619,08 eurot (tl 4) ning menetluskulud 1020 eurot (riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 420 eurot) ja viivise menetluskuludelt (tl 109-113).
7.Hageja, kostja I ja müüja sõlmisid liisingulepingu nr xxxx koos lisadega (edaspidi liisinguleping), mille esemeks oli sadulveok Scania R340. Hageja kohustus andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning liisinguvõtja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule.
8.Samaaegselt sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, mille kohaselt kostja II vastutab hageja ees liisinguvõtja liisingulepingust nr xxxx tulenevate kohustuste täitmise eest, maksimumsummas 39 420 eurot.
9.Liisinguvõtja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes hagejale tähtaegselt arved tasumata. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli liisinguvõtjal tasumata lepingujärgsed makseid summas
7401,85 eurot. Põhjusel, et liisinguvõtja jättis arved tähtaegselt tasumata, ütles hageja liisingulepingu üles 12.06.2015.
10.Kuna kostja I ei tagastanud vara vabatahtlikult, kasutas hageja vara valduse taastamiseks OÜ xxxx abi, kellel õnnestus hageja vara valdus taastada 03.09.2015. Vara tagastamisega kaasnesid kulud summas 250 eurot.
11.Sõiduk müüdi 21.09.2015 hinnaga 10 000 eurot (käibemaksuta). Liisingulepingu tingimuste p 6.7 kohaselt, kui liisingulepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui lepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, siis kohustub liisinguvõtja katma hagejale hinnavahe ehk müügikahju. Liisingulepingu ülesütlemisel oli vara jääkmaksumuseks 13 066,37 eurot. Kuivõrd hageja müüs liisingueseme hinnaga 10 000 eurot, siis sai hageja vara müügiga kahju 3066,37 eurot. Tulenevalt liisingulepingu ülesütlemisest kandis hageja lisakuluna kindlustuse kulu summas 275,98 eurot ja müügiga kaasnenud kulud summas 846,72 eurot. 29.10.2015 saatis hageja kostjatele kirjaliku nõude, milles märkis hüvitamisele kuuluva summa suuruse ning palus selle tasuda hiljemalt 05.11.2015. Kostjat nõuet hagejale tasunud ei ole.
12.Kostjad võlgnevad hagejale kokku 11 840,92 eurot, sh müügikahjum 3066,37 eurot, tasumata lepingumaksed 7401,85 eurot, vara väljanõudmisekulu 250 eurot, kindlustus 275,98 eurot ja müügiga kaasnev kulu 846,72 eurot. Võlgnevusele lisandub viivis vastavalt lepingule, mille kohaselt kohustuse täitmisega viivitamise korral on viivis 91,25% aastas. Hageja arvestab viivist alates nõudekirja maksetähtaja järgnevast päevast. Kostjate poolt kuulub hagejale tasumisele viivis hagi esitamise seisuga summas 1686,05 eurot. Hageja vähendab viivist 619,08 euroni.
13.Tulenevalt kostjate vastusest märgib hageja, et liisinguleping öeldi üles 12.06.2015, kuid liisinguese tagastati alles 03.09.2015. Hageja on finantseerimisettevõte ja ei tegele liisinguvara tagastamistega. Lepingu ülesütlemise teates on märgitud, et hageja volitab OÜ-d xxx liisingueset liisinguvõtja või kolmandate isikute valdusest ära võtma ja toimetama hageja poolt määratud kohta. Liisingueseme tagastamiseks võttiski kostjatega ühendust hageja esindaja. Tagastustasu tuleb tasuda sõltumata sellest, kas liisinguesemele minnakse järgi või tagastatakse see kostjate poolt. Liisinguvara vastuvõtmine, akti vormistamine ja ülevaatus on tasulised toimingud.
14.Hageja ei ole müünud liisingueset alla turuhinna. Liisingueseme väärtus oli 16.09.2015 seisuga 7500 eurot ilma käibemaksuta. Liisinguese müüdi 10 000 euroga ilma käibemaksuta. Kostjad on arvutanud liisingueseme väljalaskeaastaga 2006 väärtuse, juhindudes auto24.ee väljatrükkidest, valesti. Hinnad, millele on juurde märgitud +KM 20%, lisandub käibemaks, kuid hinnale, millele ei ole seda juurde märgitud, on käibemaks juba lisatud. Seega on keskmine hind auto24.ee järgi 17 597,08 eurot. Lisaks märgib hageja, et veokite hinnad on nädalaga langenud ja veokite keskmiseks hinnaks on 16 291,53 eurot. Hagejale jääb arusaamatuks, miks kostja on auto24.ee väljatrükist veokite kohta väljalaskeaastaga 2007 jätnud arvestamata 5 sõidukit ja arvestanud üksnes 10 sõidukit. Lisaks ei ole asjakohane auto24.ee väljavõte analoogsete veokite kohta aastast 2007, kuivõrd vaidlusaluse veoki väljalaske aasta oli 2006. Hageja märgib, et liisingueseme turuväärtuse hindamisel tuleb arvesse võtta liisingueseme varustusastet ja puuduseid. Kostjate poolt auto24.ee väljatrükis toodud veokid on võimsamad mudelid, kui vaidlusaulune liisinguese. Samuti olid vaidlusalusel liisinguesemel puudused: esiklaas mõrane, tagumised porikatted puudu, auto silla a kabiini puksid kolksuvad ja kolisevad, akukasti kaane kinnitus puudu, parempoolsel uksel mõlk ja ukselink vigastatud, padjatõste pult ei tööta, pult vigastatud, õhkvedrustuse viga. Kui võtta arvesse asjaolu, et auto24.ee portaalis on pakkumishinnad, lisaks asjaolu, et pole teada, millises seisukorras müügikuulutustes olevad veokid olid ning liisingueseme väärtust vähendavad defektid, on vaidlusaluse sõiduki müügihind põhjendatud. Kostjad ei ole tõendanud, et liisingueseme oleks saanud võõrandada kallimalt. Lisaks on hageja kostjaid teavitanud, mis hinnaga veok müüki suunati, samuti juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et reaalne müügitehingu hind võib erineda eeltoodud aadressil näidatud/kirjeldatud hindadest ning juhul, kui kostjate arvates müügihind ei vasta turuväärtusele, siis tuleb kostjatel
kohaselt esitada andmed ostja kohta, kes on valmis vara ostma kõrgema hinnaga. Kostjad vastavaid andmeid ei esitanud.
15.Hageja märgib, et kindlustuskaitse ei lõpe lepingu ülesütlemisega. Liisinguese anti üle 03.09.2015 ehk mitu kuud hiljem, kui leping üles öeldi. Liisinguvara ei saa olla vahepealsel perioodil kindlustuskaitseta. Hageja nõuab kindlustust perioodi 07.07.2015-21.09.2015 eest. Kindlustuse olemasolu kuni müügini on vajalik ära hoidmaks suuremaid kulutusi, kui midagi peaks varaga juhtuma.
16.Tulenevalt Riigikohtu seisukohast on sõiduauto müügikulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses (3-2-1-112-06 p 9). Kuivõrd hageja igapäeva majandustegevusse ei kuulu sõidukite müümine, on liisinguvara realiseerimise vahendustasu põhjendatud. Liisinguvara oli müügis XxxxOÜ käes ja kui liisinguvarale leiti ostja vormistas XxxxOÜ hagejaga müügi, mitte hageja ei müünud liisinguvara XxxxOÜ-le. Tagastatud liisinguesemete müümisel on tavapärane, et kui vahendaja leiab varale ostja, siis vormistatakse vara müük selliselt, et ostjaks on vahendusfirma.
17.Kütus oli vajalik, kuna liisinguvõtja tagastas liisinguvara tühja paagiga ning selleks, et potentsiaalsed ostjad saaksid teha proovisõite, tuli tankida kütust. Põhjendatud on ka puhastuskulu. Riigikohus on leidnud, et puhastusteenuse kulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seega on tegemist lisakuludega VÕS § 367 lg 4 tähenduses (3-2-1-112-06 p 10). Kostjate I ja II vastus hagile
18.Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud summas 2156 eurot ja menetluskuludelt arvestatava viivise (tl 114-120) hageja kanda. Hagi on põhjendamatu, vastuolus seadusega ja tõendamata.
19.Põhjendamatu ning väär on hageja liisingulepingu esemeks oleva vara valduse taastamisega seotud nõue summas 250 eurot, mis tuleneb OÜ Xxxx04.09.2015 arvest nr 04075. Kostjad tagastasid liisingueseme sadulveoki SCANIA R340 ise palutud aadressile, peale nendele tehtud telefonikõnet. Kostjate hinnangul on lisakulutus tagastustasu näol hageja enda tegevuse tagajärjel tekkinud kulu. Olukorras, kus hagejal on reaalne võimalus vara valdus ise taastada või juhul, kui liisinguvõtja tagastab vara ise, ei ole valduse taastamise teenuse tellimine põhjendatud ega vajalik. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad keeldusid liisingueseme tagastamisest. Samuti ei nähtu arvest nr 04075, mida konkreetselt tagastusteenuse osutaja valduse taastamiseks tegi, millest summa 250 eurot koosneb. Tagastusteenuse osutamiseks pidi XxxxOÜ sõitma veokile järele liisinguvõtja tegevuskohta, mis asub Xxxxning toimetama selle üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt XxxxOÜ tegevuskohta Maardusse. Transpordi marsruudi maksimaalseks pikkuseks oli 30 km Harjumaa piires ning läbimise ajakuluks 1 tund ehk kostjate hinnangul mõistlikuks tagastusteenuse kuluks võiks pidada maksimaalselt 40 eurot. Põhjendatud nõuda kostjatelt tagastusteenuse eest tasu maksmist summas 250 eurot.
20.Põhjendamatu ning väär on hageja liisingulepingu esemeks oleva vara müügist saadud väidetava müügikahjumiga seotud nõue summas 3066,37 eurot. Kostjad leiavad, et hageja müüs liisingulepingu esemeks oleva vara põhjendamatult odavalt ja tekitas endale ise müügikahju, kahjustades muuhulgas sellega kostjate õigusi ja huve. Hageja ei ole tõendanud, et vara müüdi avalikult ja õiglase turuhinna eest. Hageja müüs liisingueseme SCANIA R340 21.09.2015 XxxxOÜ-le hinnaga 10 000 eurot (ilma käibemaksuta). Internetileheküljelt www.auto24.ee tehtud väljatrükist nähtuvalt on hetkel pakkumises kokku kuus mootorsõidukit SCANIA hindadega vahemikus 13 500 eurot (lisandub käibemaks) kuni 25 000 eurot (lisandub käibemaks), keskmise hinnaga 19 250 eurot (lisandub käibemaks). Kui võtta aluseks üksnes käibemaksuta summad, oleks õiglane turuhind 17 597,08 eurot. Kuna aga internetilehekülje www.auto24.ee väljatrükk on tehtud käesoleval hetkel, so mootorsõiduki (sadulveok) SCANIA R340 (väljalaskeaastaga 2006) müügist ca 1 aasta hiljem, siis tuleks käesoleval hetkel vaadelda mootorsõidukite SCANIA hindasid, mis on väljalaskeaastaga 2007. Käesoleval hetkel on pakkumises kokku 10 mootorsõidukit SCANIA
väljalakseaastaga 2007 hindadega vahemikus 14 900 eurot (lisandub käibemaks) kuni 18 900 eurot (lisandub käibemaks), keskmise hinnaga 16 900 eurot (lisandub käibemaks). Lisaks müüb XxxxOÜ, kes ostis vaidlusaluse liisingueseme, käesoleval hetkel ühte analoogilist sadulveokit SCANIA väljalaskeaastaga 2006 hinnaga 18 600 eurot (lisandub käibemaks). Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kostjate tõendatud liisingueseme turuväärtuse ümber lükkaks. XxxxOÜ, kes ka hiljem ise vaidlusaluse sõiduki ostis, poolt koostatud hindamisakt ei tõenda vaidlusaluse liisingueseme tegelikku turuväärtust selle tagastamise hetkel. Samuti ei ole usaldusväärne XxxxOÜ poolt koostatud hinnang võimalike defektide osas vaidlusalusel veokil. Põhjendamatud on hageja väited, et kostjad ei esitanud andmeid ostja kohta, kes oleks olnud valmis vara ostma kõrgema hinnaga. Hageja teavitas kostjaid sõiduki müüki suunamisest ja müügihinnast 18.09.2015 e-kirjaga. Järgmisel tööpäeval müüs hageja sõiduki XxxxOÜ-le. Kostjatel puudus reaalne võimalus esitada andmeid ostja kohta. Võttes arvesse eeltoodut on kostjate hinnangul õiglane turuhind 17 740,29 eurot ning, kuna sõiduki jääkmaksumus oli 13 066,37 eurot, siis oleks hageja müügikasum olnud 4673,92 eurot.
21.Põhjendamatu ning väär on hageja kindlustuse kuluga seotud nõue summas 275,98 eurot. Nõuet tõendab ERGO Insurance SE poolt väljastatud kindlustusteatis, mis on välja antud kindlustusperioodile 08.08.2015 - 07.08.2016. Liisingulepingu ütles hageja üles 12.06.2015, seega nõuab hageja kindlustuse kulu tasumist perioodi eest, kui liisingulepingu kehtivus oli lõppenud ning liisingulepingu esemeks oleva vara valdus oli liisinguandjale tagastatud. Tulenevalt VÕS § 195 lg 2 ei ole peale liisingulepingu ülesütlemist 12.06.2015 hageja poolt hagejal enam võimalik kostjatelt nõuda liisingulepingust tulenevate tulevikku suunatud kohustuste täitmist. Analoogselt tuleneb liisingulepingu üldtingimuste p-st 5.10 põhimõte, et kui liisinguandja sõlmib kindlustuslepingu, siis lõpeb vara kindlustuskate vara liisinguandjale tagastamise või omandiõiguse üleminekule järgneval päeval.
22.Põhjendamatu ning väär on hageja liisingulepingu esemeks oleva vara müügiga kaasnenud kuludega seotud nõue summas 846,72 eurot. Nõuet tõendavad XxxxOÜ poolt 07.09.2015 esitatud arve (kütus), XxxxOÜ poolt 18.09.2015 esitatud arve (müügiteenus ja ARK teenus) ning XxxxOÜ poolt 12.10.2015 esitatud arve (välipesu ja keemiline pesu). Hageja poolt 21.09.2015 väljastatud arve nr 50053887 alusel vaidlusalune mootorsõiduk SCANIA R340 müüdi samale isikule, so XxxxOÜ-le. Seega on vara müügiga kaasnenud kulude osas tegemist Xxxx OÜ arvetega, mida sama vara ostja XxxxOÜ on esitanud hagejale ning mis tegelikult on kulud, mida samaväärselt võiks kanda ostja. Üks ostja XxxxOÜ arve on esitatud isegi peale seda, kui mootorsõiduki SCANIA R340 omandiõigus oli läinud üle XxxxOÜ-le. Sisuliselt soovitakse nimetatud arvete esitamisega vähendada liisingulepingu esemeks olev vara mootorsõiduki SCANIA R340 ostuhinda, mis niikuinii oli põhjendatud mootorsõiduki turuhinnast oluliselt odavam. Arvestades asjaoluga, et mootorsõiduki SCANIA R340 ostjaks oli XxxxOÜ jääb täies ulatuses arusaamatuks XxxxOÜ poolt 18.09.2015 esitatud arve müügiteenuse ja ARK teenuse eest. Müügiprotsess eeldab sõidukite hoidmist müügiplatsil ja nende reklaamimist. Käesoleval juhul ei saanud nimetatud kulusid tekkida. Arusaamatuks jääb ka mida sisaldas endas müügiteenus 500 eurot. Tegemist on n-ö sisseostetava teenusega, millise korral saab liisinguandja teenust tellida mitmelt erinevalt ettevõtjalt. Hageja pidi lähtuma madalama hinnaga teenusest. Nimetatule on juhtinud tähelepanu ka Riigikohus (3-2-1-112-06 p 9). Arusaamatuks jääb ka arve ARK teenuse eest. Tavapärases praktikas tasub sõidukite ümbervormistamise eest sõiduki ostja. Ka XxxxOÜ poolt 07.09.2015 esitatud arve kütuse eest on põhjendamatud. Vaidlusalune veok tagastati hagejale 03.09.2015. Kostjatele jääb arusaamatuks, millisel alusel nõuab hageja 60 liitri kütuse tankimise kulusid ajal, mil veok oli tagastatud ja juba neli nädalat sõiduki müüja käes. Vaidlusaluses veokis oli tagastamise hetkel vähemalt 100 liitrit kütust, seda toetab asjaolu, et sõidukit ei olnud vaja tankida tagastamise hetkel. Lisaks ei ole kütusekulu põhjendatud, kuna veok kulutab kütust kuni 30 liitrit saja kilomeetri kohta. Selleks, et teostada proovisõite, ei ole vaja lisada veokisse kütust veel 200 km läbimiseks. Lisaks suunati veok müüki 18.09.2015 ja juba järgmisel tööpäeval võõrandati see ehk puudus vajadus veoki tankimiseks.
Põhjendamatu on ka XxxxOÜ 12.10.2015 arve 4961 välipesu ja keemilise pesu eest summas 195 eurot. Enne liisingueseme müüki on põhjendatud sõiduki põhjalikum puhastamine. Käesolev arve on aga esitatud kaks nädalat peale sõiduki müüki. Hagejal ei olnud vaja teostada liisingueseme pesu liisinguobjekti uuesti müüki suunamisel, kuna on selge, et hagejal õnnestus sõiduk müüa ka ilma pesuta.
23.Lisaks on hageja tekitanud oma tegevusega kostjale II kahju. Kostjal II puudus võimalus osta liisinguese ise, et see hiljem kõrgema hinnaga maha müüa ning seeläbi võlgnevus hagejale tagastada. Juhul, kui hageja oleks andnud kostjale II võimaluse liisinguese ise osta, ei oleks hagejal tekkinud liisingueseme müügiga seonduvalt põhjendamatuid lisakulusid. Kostja II leiab, et tulenevalt VÕS § 197 tuleb kostale tekkinud kahju, s-o vähemalt 4673,92 euro ulatuses tasaarvestada. Maakohtu põhjendused
23.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
25.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele
26.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et: • hageja ja kostja I sõlmisid 22.03.2013 liisingulepingu nr xxxx (tl 6-12), mille esemeks oli sadulveok Scania R340 väljalaskeaastaga 2006; • liisingulepingule kohalduvad liisingulepingu tingimused kapitalirendi tingimustel (tl 7-8); • hageja ja kostja II sõlmisid 22.03.2013 käenduslepingu (tl 13-15), mille kohaselt kostja II vastutab solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingu nr xxxx tulenevate kõigi kohustuste täitmise eest täies ulatuses maksimumsummas 39 420 eurot; • hageja ütles liisingulepingu üles 12.06.2015 (tl 22); • liisingulepingu ülesütlemise hetkeks oli liisinguvõtjal tasumata lepingujärgsete maksete võlgnevus 7401,85 eurot (tl 16-21); • liisingueseme jääkmaksumus oli lepingu ülesütlemise ajal 13 066,37 eurot (tl 9, 11, 16); • vara valdus taastati 03.09.2015 (tl 24; 51; 54); • liisinguese realiseeriti 21.09.2015 hinnaga 10 000 eurot (käibemaksuta) (tl 33).
27.Vaidlusalune liisinguleping vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 järgsetele liisingulepingu tunnustele. Nimetatud sätte kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguleping on VÕS § 401 lg 2 järgi ühtlasi krediidileping.
28.Hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping vastab VÕS § 142 järgsetele käenduslepingu tunnustele. VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on
piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
29.Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millises ulatuses peavad kostjad liisinguvõtjana ja liisingulepingu käendajana hüvitama hagejale kui liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemise tõttu tekkinud kulud VÕS § 367 järgi.
30.VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega (VÕS § 367 lg 2). Sama § 3. lõike kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Sõiduki väärtuse määramisel tuleb lähtuda TsÜS §-st 65, mille kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). VÕS § 367 lg 4 näeb ette, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
31.Liisingulepingu üldtingimuste p 6.7 (tl 8) näeb ette, kui lepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui lepingu järgse võlgnevuse ja põhimaksete (arvestatuna lepingu tähtaja lõpuni) summa, kohustub liisinguvõtja katma liisinguandjale hinnavahe viie päeva jooksul alates liisinguandja poolt nõude esitamisest. Riigikohus on leidnud (3-2-1-33-08 p 18), et kuigi VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt (hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest) eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Lubatuks ei saa aga pidada kokkulepet, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi. Erinevalt VÕS § 367 lõikest 3 nähtub hageja üldtingimustest (p 6.7), et liisinguvõtja kohustus hüvitada kahju/puudujääv osa on sõltuvuses ainult eseme võõrandamisest tekkinud kahjust/saadavast summast. Riigikohus on korduvalt leidnud, et vastupidine tüüptingimus, mille järgi ei võetaks liisinguandjale jääva liisingueseme väärtust liisinguandja hüvitusnõude arvestamisel üldse arvesse või tehtaks seda ebamõistlikult väikeses ulatuses, on liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühine (3-2-1-33-08 p 17 ja 3-2-1-52-11 p 15). Riigikohus on leidnud (3-2-1-33-08, p 17), et selline tüüptingimus on VÕS § 42 lg 1 kohaselt ebamõistlikult teist poolt kahjustav ja seega tühine ka juhul, kui teiseks pooleks ei ole tarbija, vaid teine pool tegutseb samuti oma majandus- või kutsetegevuses. Kohus leiab, et hageja üldtingimuste p 6.7 (tl 8) on tüüptingimusena vastavas osas teist poolt ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine, mistõttu tuleb hageja hüvitusnõude arvestamisel lähtuda VÕS § 367 lg 3 järgi liisingueseme väärtusest selle tagastamise ajal st. valduse üleandmisel. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (näiteks lahendid 3-2-1-33-08; nr 3-2-1-77-08; 3-2-1-157-14), et liisinguandja kulude hüvitamise nõude suuruse määramisel tuleb arvestada liisinguandjale tagastatud
liisingueseme väärtust (turuhinda) selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et liisinguleping öeldi üles 12.06.2015, vara valdus taastati 03.09.2015 ning sõiduk müüdi 21.09.2015.
32.Riigikohus on asunud seisukohale, et liisinguandja peab VÕS § 367 lg-d 1 ja 3 järgi kulutuste hüvitamist nõudes tõendama nõude aluseks olevad asjaolud, sh liisingueseme väärtuse selle liisinguandjale tagastamise hetkel, ning liisinguandja esitatud ja tõendatud liisingueseme väärtusele vastuväite esitanud liisinguvõtja peab omakorda tõendama, et liisingueseme väärtus oli selle tagastamise hetkel selline, nagu tema väidab. Kui kummagi poole esitatud tõenditest ei saa üheselt järeldada tegelikku turuhinda liisinguesemete tagastamise ajal ja kumbki pool ei taotle liisinguesemete väärtuse tõendamiseks ekspertiisi tegemist, saab kohus otsustada hüvitatavate kulude suuruse määramiseks vajaliku liisingueseme turuväärtuse TsMS § 233 lg 2 järgi oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (3-2-1-157-14 p 12). 32.1 Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjad nõustunud hageja esitatud tõendis, milleks on XxxxOÜ poolt koostatud hindamisakt, toodud sõiduki turuhinnaga, mis on hindamisakti kohaselt 16.09.2015 seisuga 7500 eurot (millele lisandub käibemaks 20%) (tl 93-96). Kostjad on sõiduki turuväärtuse tõendamiseks esitanud kohtule portaali auto24.ee väljavõtted (tl 79) ning XxxxOÜ kodulehel oleva müügikuulutuse (tl 82-83) analoogse sõiduki kohta ja leiavad, et arvestades eelnevaid peaks õiglane turuhind olema 17 740,29 eurot (käibemaksuta) (tl 125). Kuna kostjad on oma 22.04.2016 seisukohas täpsustanud turuväärtust ja võtnud aluseks üksnes 2006 väljalakseaastaga veokid ja lähtunud üksnes käibemaksuta summadest (tl 125), siis kohus ei anna hinnangut hageja 29.03.2016 väidetele, et kostjad on arvestanud turuväärtuse auto24.ee väljavõtte alusel vääralt (tl 87). Tulenevalt kostjate seisukohast on aga hageja esitanud auto24.ee väljavõtte, mille kohaselt samade kriteeriumitele vastavate veokite hinnad on langenud ja veokite keskmiseks hinnaks on 16 291,53 eurot (käibemaksuta) (tl 92). 32.2 Riigikohus on leidnud, et auto hariliku väärtuse määramisel tuleb arvestada ja hinnata konkreetse auto seisundit, muuhulgas selle väärtust vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendavaid asjaolusid (3-2-1-118-08). Ka käesolevas asjas on hageja välja toonud asjaolu, et tagastatud liisinguvaral esinesid puudused. Liisingueseme puudused on märgitud üleandmis-vastuvõtmis aktis ning hindamisaktis: esiklaas mõrane, tagumised porikatted puudu, auto silla ja kabiini puksid kolksuvad ja kolisevad, akukasti kaane kinnitused on puudu, parempoolsel uksel on mõlk ja ukselink vigastatud, padjatõste pult ei tööta, pult vigastatud, õhkvedrustuse viga (tl 24-31, 51, 54-61 93-96). Hageja on seisukohal, et nimetatud kahjustused mõjutasid liisingueseme väärtust. 32.3 Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et käesoleval juhul ei saa lähtuda liisinguvara turuhinna määramisel hageja poolt esitatud hindamisaktist, mille kohaselt sõiduki turuhinnaks 16.09.2015 seisuga on 7500 eurot (millele lisandub käibemaks 20%). Hageja esitatud hindamisaktis märgitud sõiduki turuväärtuse 7500 eurot usaldusväärsuse seab kohtu silmis kahtluse alla eelkõige asjaolu, et tegelikult müüdi sõiduk 10 000 euro (käibemaksuta) eest, s.o 2500 eurot kallimalt hageja esitatud hindamisaktis märgitud väärtusest, ja seda XxxxOÜ-le, kes on ka hindamisakti koostanud. Lisaks ei nähtu hindamisaktist, kuidas on XxxxOÜ vastava hinna saanud, mis on olnud hindamise kriteeriumite aluseks. Kohus nõustub küll hageja seisukohaga, mille kohaselt turuväärtuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka konkreetse sõiduki väärtust vähendada võivaid defekte, kuid arvestades, et sõiduki hindamisakti koostas sama juriidiline isik, kes sõiduki hagejalt ka ostis, on kohus seisukohal, et antud asjaolud olid sõiduki ostjale teada ning ka arvestades konkreetse sõiduki defekte oli ta nimetatud sõiduki valmis soetama hindamisaktis märgitud turuhinnast kõrgema hinnaga. Ka hageja väide justkui reaalseks auto ostjaks oli keegi kolmas isik (antud asjaolu ei ole asjas tõendamist leidnud) ja XxxxOÜ oli üksnes vahendajaks, ei muuda kohtu seisukohata hindamisakti usaldusväärsuse osas, vaid veelgi enam, kui XxxxOÜ, kes oma majandus-ja kutsetegevuses tegeleb sõidukite ostu-müügiga, oli valmis liisingueseme soetama hindamisaktis märgitust 2500 eurot kallimalt, pidi ta olema veendunud, et nimetatud liisinguvara on võimalik hindamisaktis märgitust
kallimalt (vähemalt hinnaga 10 000 eurot, millega XxxxOÜ vara liisinguandjalt omandas ning, mis hinnaga ka liisinguese müüki suunati (tl 98) või veelgi kallimalt) edasi müüa. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et sõiduki turuväärtuse kindlakstegemisel tuleb võtta aluseks kostjate esitatud auto24.ee väljavõtted ja hageja esitatud auto24.ee väljavõtted, millest lähtudes tuleb asuda seisukohale, et sõiduki turuväärtus selle tagastamise hetkel oli 17 015,91 eurot (käibemaksuta) (17 740,29 + 16 291,53 = 34 031,82/2 = 17 015,91). 32.4 Tulenevalt hageja väitest, et kostjad ei ole teavitanud hagejat ostjast, kes oleks ostnud vaidlusaluse liisingueseme kõrgema hinnaga märgib kohus, et kohus toetab käesoleval juhul kostjate seisukohta, et kuna hageja teavitas kostjaid sõiduki müüki suunamisest ja müügihinnast 18.09.2015 e-kirjaga (tl 98) ning juba järgmisel tööpäeval 21.09.2015 (tl 33) müüs hageja sõiduki XxxxOÜ-le, siis on hageja vastavasisulised väited põhjendamatud. Kostjatel puudus käesoleval juhul reaalne võimalus esitada andmeid ostja kohta.
33.Puudub vaidlus, et liisingueseme jääkmaksumus oli lepingu ülesütlemise ajal 13 066,37 eurot (tl 9, 11, 16). Lähtudes sõiduki tagastamisaegsest väärtusest 17 015,91 eurot (käibemaksuta), oleks hageja müügikasum olnud 3949,54 eurot.
34.Vastavalt VÕS § 195 lg 2, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et liisinguleping öeldi üles ennetähtaegselt 12.06.2015 (tl 22-23). Seega oli kuni lepingu ennetähtaegse ülesütlemise ajani kostja I kohustuseks tasuda hagejale liisingumakseid ja muid liisingulepinguga seotud makseid. Puudub vaidlus, et liisinguvõtja lepingujärgsete maksete (osamaksed, intress, viivis, kindlustus) võlgnevus oli lepingu ülesütlemisel 7401,85 eurot (tl 16-21), seega lahutades kostja lepingujärgsete maksete võlgnevusest müügikasumi on kostja lepingujärgsete maksete võlgnevuseks 3452,31 eurot (7401,85-3949,54).
36.Hageja nõuab kostjatelt I ja II VÕS § 367 lg 4 alusel liisingulepingu ülesütlemisest tingitud lisakulude hüvitamist kokku summas 1372,70 eurot. Hageja on kandnud lisakulusid seoses vara tagastamisega summas 250 eurot (ilma käibemaksuta), kindlustusmaksete tasumisega summas 275,98 eurot ja liisingulepingu eseme müümisega, millest tulenevalt on tekkinud hagejal lisakuluna müügiga kaasnevad kulud summas 846,72 eurot. Kostjad vaidlevad liisinguandja lisakulude nõudele vastu, leides, et need ei ole põhjendatud ega tõendatud. 36.1 Riigikohus on sedastanud, et olukorras, kus liisinguvõtja vaidleb liisinguandja lisakulude nõudele vastu, leides, et need ei ole põhjendatud ega tõendatud, tuleb kohtul lisakulude hüvitamise nõude rahuldamiseks kontrollida, kas iga lisakulu, mille hüvitamist hageja nõuab, on põhjendatud ja tekkis liisingulepingu ülesütlemise tõttu (3-2-1-157-14, p 13). 36.2 Eelnevast tulenevalt hindab kohus järgnevalt, kas lisakulud, mille hüvitamist hageja nõuab, on põhjendatud ja tekkisid liisingulepingu ülesütlemise tõttu. 36.3 Esmalt hindab maakohus vara tagastamisega kaasnenud kulude põhjendatust ja vajalikkust summas 250 eurot. 36.3.1 Nimetatud kulu tõendamiseks on hageja esitanud OÜ Xxxxpoolt tagastusteenuse eest esitatud arve nr 04075, millele on märgitud tagastusteenus, XXXXOÜ, xxxx, 555BJL (tl 32). Kostjad on oma vastuses hagiavaldusele märkinud, et tegelikult tagastasid liisingulepingu esemeks oleva vara palutud aadressile kostjad ise, mistõttu ei ole antud kulu põhjendatud. Kostjate väite osas, mille kohaselt kostjad tagastasid vara ise nendele tehtud telefonikõne peale, märgib hageja, et hageja on finantseerimisettevõte, kes ei tegele liisinguvara tagastamistega, vaid sellega tegeleb hageja esindaja, kes võttis kostjatega ühendust ja palus liisingueseme tagastamist. Tagastustasu tuleb tasuda sõltumata
sellest, kas keegi läheb liisinguvarale järgi või oleksid kostjad ise liisinguvara ära toonud. Hageja on liisingulepingu ülesütlemise teatises märkinud, et volitab OÜ-d Xxxx ja OÜ-d Xxxxsadulveok SCANIA R340 liisinguvõtja või kolmandate isikute valdusest ära võtma ja toimetama hageja poolt määratud kohta (tl 22-23). Liisinguvara vastuvõtmine, akti vormistamine ja ülevaatus ning kõik muu sellega kaasnev on tasuline toiming ning see kuulub kostjate poolt väljamõistmisele. Kostjate hinnangul on selline lisakulutus tagastustasu näol hageja enda tegevuse tagajärjel tekkinud. Olukorras, kus hagejal on reaalne võimalus vara valdus ise taastada või juhul kui liisinguvõtja tagastab vara sootuks ise hageja valdusesse, ei ole valduse taastamise teenuse tellimine põhjendatud ega vajalik. 36.3.2 Kohus on seisukohal, et kulude hüvitamise nõue peab olema põhjendatud ja tõendatud, antud juhul ei nähtu kohtule vara tagastusteenuse tasunõude põhjendatus. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tagastasid vara kostjad ise. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostjad ei ole vara ise tagastanud. Kohtule esitatud OÜ Xxxxarvelt nr 04075 ei nähtu, millest tagastusteenus koosnes. Seega ei ole kohtu hinnangul tagastusteenust sisuliselt osutatud ning arvel toodud tagastusteenuse kulu on mõistlikult põhjendamata, mistõttu asub kohus seisukohale, et hageja tagastusteenuse nõue summas 250 eurot tuleb antud juhul jätta rahuldamata. 36.4 Järgnevalt hindab kohus hageja kantud lisakulu, kindlustuse kulu, summas 275,98 eurot vajalikkust ja põhjendatust. 36.4.1 Hageja tõendab kindlustuse kulu ERGO Insurance SE poolt väljastatud kindlustusteatisega, mis on välja antud kindlustusperioodile 08.08.2015 - 07.08.2016 (tl 34). Kostjad märgivad, et kuna hageja ütles liisingulepingu üles 12.06.2015, siis nõuab hageja kindlustuse kulu tasumist perioodi eest, kui liisingulepingu kehtivus oli lõppenud ning liisingulepingu esemeks oleva vara valdus oli liisinguandjale tagastatud. VÕS § 195 lg 2 näeb ette, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Seega näeb seadus lepingu ülesütlemise õigusliku tagajärjena ette mõlema lepingupoole lepinguliste kohustuste lõppemise. Eelnevast tulenevalt leiavad kostjad, et alates hageja poolt liisingulepingu ülesütlemist 12.06.2015 ei ole hageja poolt enam võimalik nõuda liisingulepingust tulenevate tulevikku suunatud kohustuste täitmist. Analoogselt tuleneb liisingulepingu üldtingimuste p-st 5.10 põhimõte, et kui liisinguandja sõlmib kindlustuslepingu, siis lõpeb vara kindlustuskate vara liisinguandjale tagastamise või omandiõiguse üleminekule järgneval päeval. Seega pidi hageja poolt liisingulepingu ülesütlemine 12.06.2015 kaasa tooma kõikide liisingulepingust tulenevate tulevikku suunatud kohustuste, sh kindlustuskohustuste lõppemise. 36.4.2 Esmalt märgib kohus, et kostjate vastuväide osas, mille kohaselt hageja nõuab kindlustusmaksete hüvitamist perioodi eest, mil vara valdus oli liisinguandjale tagastatud (tl 127), jääb kohtule arusaamatuks, kostjad on samas menetlusdokumendis tunnistanud, et vara anti hagejale üle alles 03.09.2016 (tl 128), mitte liisingulepingu ülesütlemise hetkel 12.06.2015. 36.4.3 Poolte vahel sõlmitud liisingulepingu p-st 5.4 tulenevalt kui liisinguandja on vara vabatahtliku kindlustuslepingu kindlustusvõtja, siis esitab ta liisinguvõtjale kindlustusteatise vara vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimise kohta. Liisinguvõtja on kohustatud maksma liisinguandjale vara kindlustamise eest liisinguandja arve alusel (tl 7). Nagu kostjad on oma vastuväites tähelepanu juhtinud siis, liisingulepingu p-st 5.10 tuleneb põhimõte, et kui liisinguandja sõlmib kindlustuslepingu, siis lõpeb vara kindlustuskate vara liisinguandjale tagastamise või omandiõiguse üleminekule järgneval päeval (tl 7). Liisinguvõtja kindlustusmaksete tasumise kohustust on võimalik põhjendada eelkõige sellega, et liisingueseme üleandmisega läheb liisinguvõtjale üle liisingueseme juhusliku kahjustumise ja hävimise riisiko (VÕS § 364), mille vastu tal on end võimalik kaitsta kindlustuslepingu sõlmimise teel. Kuna liisinguvõtja kannab riisikot, siis on põhjendatud ka see, et tema kannab kulud, mis kaasnevad kindlustuslepingu sõlmimisega. Hageja nõuab kostjatel kindlustuse kulu lepingu ülesütlemisest alates 07.07.2015 kuni sõiduki müümiseni 21.09.2015. Kohus leiab, et kuna kostjad tagastasid vara 03.09.2015, siis läks nimetatud ajast liisingueseme juhusliku kahjustumise ja hävimise riisiko üle kindlustusandjale, mistõttu on põhjendatud kostjatelt välja mõista
kindlustusega seotud kulu kuni 03.09.2015 ning, kuna hageja nõude aluseks on kindlustusteatis kindlustusperioodi kohta alates 08.08.2015, siis on kindlustuskulu väljamõistmine põhjendatud alates 08.08.2015. Kindlustusteatisest nr ZK201507150157 (tl 34-35) oli kindlustusmakseks 110,39 eurot kuus, seega on põhjendatud kindlustusega seotud kulu summas 98,01 eurot perioodi 08.08.201503.09.2015, s.o 27 päeva eest (110,39x12/365 = 3,63 eurot päevas x 27 päeva). 36.5 Edasi annab kohus hinnangu hageja kantud lisakuludele seoses vaidlusaluse veoki müügiga. 36.5.1 Kulu tõendamiseks on hageja esitanud XxxxOÜ 18.09.2015 arve nr 4924 (tl 36). 07.09.2015 arve nr 4896 (tl 38), ja 12.10.2015 arve nr 4961 (tl 37), millede kohaselt koosneb müügiga seotud kulu müügiteenusest 500 eurot, ARK teenusest 100 eurot, välipesust 35 eurot, keemilisest pesust 160 eurot ja 60 liitri kütuse eest tasutud summast 51,72 eurot. 36.5.2 Kohus ei pea mõistlikuks ega põhjendatuks lisakuluks 18.09.2015 arvel nr 4924 toodud müügiteenust summas 500 eurot ning ARK kulu summas 100 eurot. Kohus märgib, et kuigi müügikulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning on seetõttu lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses, ei tähenda, et need kulud ei pea olema põhjendatud. Riigikohus on märkinud et nimetatu ei tähenda, et müügikulud ei peaks olema VÕS § 367 lg 4 mõttes mõistlikult põhjendatud (3-2-1-11206 p 9). 36.5.3 Kohus toetab kostjate seisukohta, et müügiprotsess eeldab üldjuhul sõidukite hoidmist müügiplatsil ja nende reklaamimist, millised tegevused võiksid põhjustada kulusid. Käesoleval juhul on hageja aga võõrandanud vaidlusaluse liisingueseme 21.09.2015 XxxxOÜ-le, kes on esitanud ka 18.09.2015 arve nr 4924 müügiteenuse eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et XxxxOÜ omandas vaidlusaluse veoki selleks, et see koheselt mõnele teisele ostjale edasi müüa. Seega ei pidanud XxxxOÜ vaidlusalust liisingueset oma müügiplatsil hoidma ja selle reklaamimisega tegelema. Märkimisväärne on ka asjaolu, et liisinguese suunati müüki alles 18.09.2015 (reede) (tl 98) ning juba järgmisel tööpäeval 21.09.2015 (esmaspäev) (tl 33) võõrandati sõiduk XxxxOÜ-le. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, milles seisnes XxxxOÜ müügiteenuse osutamine, mistõttu leiab kohus, et arve müügiteenuse eest summas 500 eurot ei ole VÕS § 367 lg 4 mõttes mõistlikult põhjendatud ja nimetatud nõude osas tuleb jätta hageja nõue rahuldamata. 36.5.4 Kohus ei pea põhjendatuks ka 18.09.2015 arvel nr 4924 toodud ARK kulu summas 100 eurot. Kuna kostjad on nõudele vastu vaielnud, siis tuli hagejal tõendada, millest kulu koosneb. Hageja nimetatut teinud ei ole, mistõttu leiab kohus, et ARK kulu summas 100 eurot ei ole VÕS § 367 lg 4 mõttes mõistlikult põhjendatud ja nimetatud nõude osas tuleb jätta hageja nõue rahuldamata. 36.5.5 Kohus ei pea käesolevas asjas mõistlikuks ja põhjendatuks lisakuluks ka 12.10.2015 arvel nr 4961 (tl 37) näidatud välipesu ja keemilise pesu kulusid summas 195 eurot, kuivõrd esitatud arve on dateeritud 21 päeva hilisema kuupäevaga kui liisinguvara müüdi (21.09.2015). Riigikohus on märkinud, et sõiduki puhastamist enne selle müümist tuleb lugeda sõiduki müügiprotsessi üheks osaks ning puhastusteenuse mõistlikud kulud on käsitletavad võõrandamiskuludena (3-2-1-112-06 p 10). Kuna käesoleval juhul on vaidlusalusele liisinguesemele teostatud välipesu ja keemiline pesu peale sõiduki muukis, siis leiab kohus, et põhjendamatud on kulud välipesule ja keemilisele pesule summas 195 eurot. 36.5.6 Samuti ei pea kohus põhjendatud kuluks 60 liitri kütuse kulu summas 51,72 eurot. Kohtu hinnangul on usutav hageja väide, et kütuse tankimine oli vajalik proovisõitude tarbeks, kuid mitte sellises koguses (60 liitrit). Kohus leiab, et proovisõitude tarbeks kütuse tankimine on seotud sõiduki müügiga ning on tingitud liisingulepingu ülesütlemisest ja on lisakuluks VÕS § 367 lg 4 mõttes. Kohus, arvestades aga, et veok suunati müüki 18.09.2015 ja müüdi 21.09.2015, peab proovisõitude tarbeks kütuse tankimist mõistlikuks koguses 30 liitrit, millest tulenevalt on põhjendatud kuluks 25,86 eurot.
36.6 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et VÕS § 367 lg 4 mõttes on mõistlikud ja põhjendatud hageja kulud kindlustusele summas 98,01 eurot ja kulud kütusele summas 25,86 eurot. Hageja lisakulude nõue tuleb jätta rahuldamata summa 1248,83 euro osas (sh väljanõudmisekulu 250 eurot, kindlustus 177,97 eurot, müügiga kaasnev kulu 820,86 eurot).
37.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjatelt viivist lepingus kokku lepitud määras 91,25% aastas (0,25% päevas). Hageja on arvestanud viivist nõudekirja (tl 39) maksetähtaja järgnevast päevast, s.o alates 06.11.2015, - 26.01.2016. Hageja on arvestanud viivist müügikahjumilt, müügikulult, väljanõudmisekulult ja kindlustusmaksetelt. Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 1686,05 eurot, kuid on viivisenõuet vähendanud 619,08 euroni. Kuivõrd kohus jättis hageja nõude osaliselt rahuldamata, tuleb viivist kindlustuskulult summas 98,01 eurot ja müügikulult 25,86 eurot.
Müügikulu kindlustus Kokku
6.11.2015 26.01.2016 6.11.2015 26.01.2016
Hilinenud päevi
0,25% 0,25%
Võlg (eurot)
Viivis (eurot)
25,86 98,01
5,24 19,85 25,09
Seega leiab kohus, et põhjendatud viivis summas 25,09 eurot. Summa 593,99 euro osas tuleb hageja viivisenõue jätta rahuldamata.
38.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus selgitab, et võlausaldaja ei pea sissenõudmiskulude kandmist 40 euro ulatuses tõendama, sätte eesmärgiks on lihtsustada sissenõudmiskulude hüvitamist majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul.
39.Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3576,18 eurot (lepingujärgsete maksete võlgnevus 3452,31 eurot + kindlustuse kulu 98,01 eurot + kütuse kulu 25,86 eurot), sissenõudmisega kaasnenud kulu 40 eurot ning viivis 25,09 eurot, kokku 3641,27 eurot.
40.Hageja nõue jääb rahuldamata summa 8858,73 euro osas.
41.Kostja II on väitnud, et hageja on tekitanud oma käitumisega kostjale II kui käendajale kahju, kuna on müünud liisingueseme ebamõistlikult odavalt. Kuna kostjaid teavitati liisingueseme müüki suunamisest alles 18.09.2015 ning liisinguese müüdi juba 21.09.2015, siis puudus kostjal II võimalus osta liisinguese ise, et see hiljem kõrgema hinnaga realiseerida. Kostja II kui käendaja oleks saanud enda tegevusega ära hoida oma vara vähenemise. Kostja II leiab, et hageja nõue tuleb VÕS § 197 alusel kostjale tekkinud kahjuga, s-o on vähemalt 4673,92 euro ulatuses, tasaarvestada. Kostja II viitab Riigikohtu lahendile kohtuasjas 3-2-1-168-15 p 16). Kohus on seisukohal, et kostja II väited on alusetud ja põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hageja rikkunud teatamiskohustust, mis võiks kaasa tuua käendajale kahju. Käesoleval juhul on liisingulepingu kostja I nimel sõlminud kostja II (tl 6-12), seega oli kostjale teada kohustus tasuda liisingumakseid ning maksete tasumata jätmisest tulenevad tagajärjed. Liisingulepingu ülesütlemise teade 12.06.2015 on edastatud nii kostjale I kui ka kostjale II (tl 22-23). Kostja II ei ole väitnud, et ta ei ole ülesütlemise teadet saanud, seega teadis kostja II, et kostjal I on liisingulepingu alusel võlgnevus ja kohustus vara tagastada. Seega oli kostjal II piisavalt võimalusi võtmaks hagejaga ühendust võlgnevuse tasumiseks või liisingueseme ostmiseks. Kostja II ei ole tõendanud, et kostja II on hageja poole lahenduse
saamiseks pöördunud või, et kostjal II olid võimalused üleüldse liisingueseme omandamiseks. Ka 18.09.2015 e-kirja saamisel oli kostjal II võimalus pöörduda koheselt hageja poole, mida aga kostja II ei ole teinud. Seega leiab kohus, et kostjal II puudub nõue, lisaks on väidetav kahju suurus tõendamata, mida saaks VÕS § 197 alusel tasaarvestada hageja nõudega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude ligikaudu 29% ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 29% ulatuses solidaarselt kostjate ja 71% ulatuses hageja kanda.
43.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
44.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud Hageja menetluskulud
45.Hageja on 20.04.2016 esitanud kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja (tl 109-110). Hageja menetluskulud on riigilõiv 600 eurot (maksekorraldus tl 43) ja menetlusosalise esindaja kulud summas 420 eurot (60 eurot tund/ käibemaksuta). 45.1 Esmalt annab kohus hinnangu hageja kohtukuludele. Kohus leiab, et hagilt tasutud riigilõiv summas 600 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. 45.2 Edasi hindab kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Avaldusele lisatud arvetest nähtuvalt on hageja esindaja teinud õigusteenuse osutamisel järgmisi toiminguid: 1) hagiavalduse koostamine ja esitamine 3 h 180 eurot (tl 113) – Kohus leiab, et tegemist on ülepaisutatud kuluga. Arvestades hagiavalduse mahtu ja sisu ning arvestades, et tegemist on tüüpiliste liisingulepingute haginõuetega, milliseid kohtule teadaolevalt esitab hageja kohtusse hulgaliselt, siis leiab kohus, et hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks sai esindajal kuluda maksimaalselt 1 tund ja 30 minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks; 2) kostja vastusega tutvumine ja seisukoha esitamine 4 h 240 eurot (tl 112) – Kohus asub seisukohale, et tegemist on ülepaisutatud kuluga. Arvestades hageja seisukoha mahtu, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 2 tundi ja 30 minutit. 45.3 Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud kokku summas 840 eurot (4 tundi x 60 eurot =240 eurot; 240 + 600=840). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 243,60 eurot (29% 840 eurost). Kostjate menetluskulud
46.Kostjate menetluskulud on menetlusosaliste esindaja kulud summas 2156 eurot (sh käibemaks) (tl 114-115), tunnihind 110 eurot käibemaksuta. Edasi hindab kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. 46.1 Avaldusele lisatud 06.04.2016 arvest (tl 117-118) nähtuvalt on kostjate esindaja teinud õigusteenuse osutamisel järgmisi toiminguid: 1) vastuse koostamine hagile 8 tundi; 2) hagiavalduse üle vaatamine, lisade komplekteerimine, hagiavalduse kohtule esitamine 40 minutit; 3) seisukoha koostamine AS Nordea Finance Estonia 16. märtsi 2016 hagi suurendamise avaldusele 2 tundi ja 50 minutit. Hageja on eeltoodud kulude osas leidnud, et antud kulu on ebamõistlikult suur. Hagiavaldus põhineb laenu- ja käenduslepingul ning hagiavalduse sisuline osa on üksnes 1,5 lk. Seega ei ole tegemist väga mahuka ega keeruka hagimaterjaliga. Samuti on hageja märkinud, et pooltevaheline õigussuhe ei olnud keerukas. Kohus nõustub siinkohal hagejaga ning leiab, et eeltoodud kulu on ebamõistlikult suur. Kohus on seisukohal, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu on vastuse koostamine hagile ja seisukoha koostamine AS Nordea Finance Estonia 16. märtsi 2016 hagi suurendamise avaldusele mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks 4 tundi. Kohtule jääb arusaamatuks arvel näidatud kulu: hagiavalduse üle vaatamine, lisade komplekteerimine, hagiavalduse kohtule esitamine, 40 minutit. Kuivõrd kostjad kohtule hagiavaldust esitanud ei ole, leiab kohus, et eeltoodud kulu on täies ulatuses põhjendamatu. 46.2 Avaldusele lisatud 22.04.2016 arvest (tl 119-120) nähtuvalt on kostjate esindaja teinud õigusteenuse osutamisel järgmisi toiminguid: 1) AS Nordea Finance Estonia 28. märtsi 2016 menetlusdokumendiga tutvumine 20 minutit; 2) seisukoha koostamine AS Nordea Finance Estonia
28.märtsi 2016 menetlusdokumendile ja kohtule esitamine 3 tundi ja 20 minutit. Hageja on eeltoodud kulude osas leidnud, et 28.03.2016 menetlusdokumendi osas esitatud vastuse koostamise eest, arvestades asja vähest keerukust ja mahtu, on kostjate taotletav summa ebamõistlikult suur, mistõttu ei ole nimetatud summa ulatuses õigusabikulude kandmine põhjendatud. Lisaks märgib hageja, et kostjate vastused ei erine paljuski üksteisest, kuna korratakse juba varasemalt väljendatud seisukohti. Kohus nõustub hagejaga ja leiab, et arvel näidatud ajakulu on ebamõistlikult suur ning 22.04.2016 arvel toodud toimingute eest on mõistlik ja põhjendatud ajakulu 1 tund ja 30 minutit. 46.3 Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjate menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud kokku summas 726 eurot (käibemaksuga, 5,5 tundi x 132 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja mõista menetluskulu summas 515,46 eurot.
47.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostjate vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja menetluskulud summas 271,86 eurot (515,46-243,60).
48.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
49.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.