Asjaõigus › Omandiasjad

Kokkupõrkes sai auto niivõrd kannatada, et edasisõit polnud ilma remondita võimalik. 11.01.2007 istungile pidi ilmuma juhatuse liige M.T, kes jäi haigeks. M. K ei ilmunud istungile seetõttu, et eelnevalt oli otsustatud, et istungile läheb M. T. Paikvaatlusel 15.02.2007 kell 10.00 osales hageja esindajana H.T. H. R esitas faksi teel 14.02.2007 kohtule taotluse istungi edasilükkamiseks, kuna M. T on haige. Taotlusele lisati M. K volituse kehtetuks tunnistamise otsus alates 15.12.2006 ning perearsti tõend, mille kohaselt viibis M. T alates 12.02.2007 haiguslehel. Kohus määras uueks istungi ajaks 30.03.2007. Kohus tegi 02.03.2007 kirjas hagejale ettepaneku võtta esindaja ning tegi trahvihoiatuse. T. K esitas 30.03.2007 faksi teel taotluse istungi edasilükkamiseks seoses juhatuse liikme M. T haigestumisega. Taotlusele oli lisatud kiirabikaart. Kohus määras uueks istungi ajaks 16.05.2007. Kohus määras 09.04.2007 määrusega hagejale asja õige, kiire ja võimalikult väikeste kuludega menetlemise pahatahtliku takistamise ning menetluse venitamise eest rahatrahvi 5000 krooni. Vastavalt TsMS § 200 lg-le 2 ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida. Tulenevalt hageja taotlustest ei ole asjas toimunud ühtegi istungit. Hageja juhatuse liige on pidevalt haige ja samas lõpetab ta vahetult enne kohtuistungit kliendilepingu esindajaga (vandeadvokaadiga) ja tühistab põhjuseta teise esindaja volitused, millest teavitab kohut mitu kuud hiljem. Hageja puhul on tegemist äriühinguga, kellel on suuremad võimalused oma õiguste efektiivseks kaitseks ning kel on üldjuhul võimalik valida, kas esindada end kohtus ise, volitada selleks oma töötajat või sõlmida esindamiseks leping advokaadi või teise õigusabi osutava isikuga, kellel on õigus olla kohtus esindaja. Seega kohus leidis, et hageja ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt, venitab menetlust ja takistab asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist. TsMS § 46 lg 1 järgi võib määrata rahatrahvi kuni 200 miinimumpäevamäära ulatuses. Määruskaebus Hageja palus kohtumääruse tühistada. Hagejat pidi 23.11.2007 istungil esindama M.K, kes teel kohtuistungile sattus liiklusavariisse. 11.01.2007 istungil pidi hagejat esindama seaduslik esindaja M. T, kes oli aga istungi toimumise päeval haige. Hageja esitas 14.02.2007 taotluse 15.02.2007 istungi edasilükkamiseks, kuna M. T viibis haiguslehel alates 12.02.2007. Teistel isikutel volitust hageja esindamiseks ei olnud. Kohtuistung lükati edasi 30.03.2007, kuid sel päeval oli M. T tervislik seisund halvenenud selliselt, et talle kutsuti kiirabi. TsMS § 352 lg 1 alusel võib kohus istungiaja edasi lükata mõjuval põhjusel, milleks § 422 lg 1 järgi on liikluskatkestus või poole ootamatu haigestumine. Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult hagejat TsMS § 200 lg 2 alusel trahvinud, kuna asja materjalidest nähtub, et hageja ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt ja temast tulenevalt on menetlus veninud. Kohus tegi 02.03.2007 kirjas hagejale ettepaneku võtta esindaja, kui juhatuse liikme tervislik seisund ei võimalda kohtuistungist osa võtta, ning selgitas, et asja õiget, kiiret ja võimalikult väikesete kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida. Seega on kohus teinud hagejale kooskõlas TsMS § 46 lg-ga 2 trahvihoiatuse, mis on trahvi määramise eelduseks. Tulenevalt TsMS §-st 217 ei saanud kohus kohustada hagejat võtma omale lepinguline esindaja. Hageja ei ole esile

toonud asjaolusid, mis takistasid tal vaatamata kohtu ettepanekule ja trahvihoiatusele saata istungile lepinguline esindaja. Tulenevalt sellest, et hageja seaduslik esindaja on korduvalt enne istungit haigestunud ja kohus on pidanud seetõttu asja arutamise edasi lükkama, oleks asja õige, kiire ja võimalikult väikeste kuludega menetlemise huvidest lähtuvalt olnud põhjendatud lepingulise esindaja saatmine kohtuistungile. TsMS § 218 lg 2 kohaselt võib lepinguliseks esindajaks olla ka menetlusosalise töötaja. Käesolevas asjas on hageja esindajaks olnud nii vandeadvokaat, kelle volitused hageja lõpetas vahetult enne istungit, kui ka hageja töötajad. M. K volituste osas on hageja edastanud kohtule vastuolulisi andmeid. Nimelt ei teatanud hageja 31.01.2007 kohtule esitatud arvamuses M. K volituste lõppemisest, vaid selgitas, miks M. K 11.01.2007 istungile ei ilmunud, lisades kirjale 22.11.2006 väljastatud volikirja, millega M. K volitati hagejat tsiviilasjas esindama. Samas tulenevalt 14.02.2007 kohtule faksi teel edastatud volituse kehtetuks tunnistamise otsusest olid M. K volitused hageja esindamiseks lõppenud juba 15.12.2006. Toimikus sisaldub ka volikiri, mille kohaselt on hageja volitanud H.T esindama hagejat paikvaatlusel. 15.02.2007 toimunud paikvaatlusel oli H. T kohal, samal päeval toimunud istungil aga mitte. TsMS § 223 kohaselt ei kehti selline esindusõiguse seadusjärgse ulatuse piiramine kohtu ja teiste menetlusosaliste suhtes. TsMS § 200 lg 1 ja lg 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba menetlusoalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Hageja ei soovinud asja lahendamist kirjalikus menetluses ega hagi läbivaatamist tema osavõtuta, mistõttu tulenevalt TsMS § 412 lg 1 p-st 3 ja § 414 lg 2 p-st 2 ei saa kohus jätta hagi läbi vaatamata ega asja sisuliselt lahendada, kui hageja on eelnevalt kohtule teatanud mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmisest ja on seda põhistanud. Seega on kohus olnud sunnitud hageja tõttu korduvalt istungi edasi lükkama, mis on kaasa toonud menetluse venimise. Kohus ei rikkunud TsMS § 352 lg-t 1, kuna kohus on istungi edasi lükanud. Hageja seaduslikul esindajal mõjuva põhjuse olemasolu istungile mitteilmumiseks ei välista hagejale trahvi määramist TsMS § 200 lg 2 alusel.

Hagejapoolne menetluse venitamine nähtub ka muudest asjaoludest. Nii ei vastanud hageja kohtu 25.05.2006 kirjas (t lk 61) toodud nõudmistele ning korduvalt on vastanud määratud tähtajast hiljem, vaatamata kirjades tehtud trahvihoiatustele – kohtu 07.09.2006 (t lk 63), 12.10.2006 (t lk 72), 28.11.2006 (t lk 101) ja 11.01.2007 (t lk 116) kirjad, 13.12.2006 määrus (t lk 104).

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.