Eesti Vabariigi nimel Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-99-73
Tsiviilasi
AS Eesti Maapank (pankrotis) hagi S Z ’i vastu 873 krooni ja 91 senti nõudes.
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Eesti Maapank (pankrotis, reg.kood 10161000, asukoht Narva mnt. 7, Tallinn 10117, Harjumaa), esindajad esindaja volikirja alusel T A (isikukood xxxx, xxxx Kostja: S Z (isikukood xxxx, elukoht xxxx, asukoht Murru Vangla). Kirjalik menetlus menetlus
21.05.2007.a.
Resolutsioon:
hagi rahuldada osaliselt.
Välja mõista S Z ’ilt (isikukood (isikukood xxxx) xxxx) AS Eesti Maapank (pankrotis) kasuks ja võlgnevuse katteks 199 (ükssada (ükssada üheksakümmend üheksa) üheksa) krooni ja 71 senti. Kohtuotsuse peale on õigus esitada motiveeritud apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud. Hagiavalduse kohaselt 06.02.1996.a. sõlmisid AS Eesti Maapank õiguseellane Virumaa Kommertspank ja kostja laenulepingu nr. 4716376 summale 3 000 krooni. Viimane tagasimakse tähtaeg oli 05.02.1997.a. Lepinguga on sätestatud intressimäär 30% laenusummalt aastas kohustusega tasuda see igakuuliselt 20-ndaks kuupäevaks. Tagasimakse summaks kuus oli 250 krooni. Iga maksmisega viivitatud päeva eest kohustus kostja maksma viivist 0,5%. 07.02.1997.a. sõlmisid pooled täiendava kokkuleppe, millega pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 06.08.1997.a. ja lepiti laenu põhiosa tagasimakse summaks kuus 230 krooni. Kostja hoidus kõrvale kohustuse vabatahtlikust täitmisest, mistõttu seisuga 26.10.1999.a. on kostjal võlgnevus hageja ees summas 873 krooni ja 91 senti, millest tasumata
põhivõlgnevus summas 101 krooni ja 02 senti, lepingujärgsed intressid 215 krooni ja 41 senti, viivis summas 557 krooni ja 48 senti. Kuna laenusaaja oma lepingujärgset kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, siis on hageja pöördunud kohtusse ja palub kostjalt hageja kasuks võlgnevus välja mõista. Hagi on esitatud TSK §-de 162, 173, 174, 222, 272 alusel. Kostja on hagimaterjali kätte saanud. Toimikus on kostja poolt 26.01.2001.a. saadetud vastus, milles ta hagiga nõus ei ole, kuna laen on kustutatud. Igakuiseid makseid tõendavad kviitungid on ta ära visanud aegumise tõttu ning ise on ta töötu. II. Asja kohtulik menetlus ja kohtuotsuse põhjendus. Hagiavaldus on saabunud Narva Linnakohtule 29.10.1999.a. ja tsiviilasja toimik on edastatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale 06.03.2007.a. Kohus võttis määrusega asja Rakvere kohtumaja menetlusse, saatis määruse pooltele teadmiseks ja palus hageja seisukohta asja edasise menelemise suhtes. 13.04.2007.a. saabus hageja esindaja kirjalik seisukoht, milles hageja jääb oma nõude juurde ning teeb ettepaneku, arvestades summa väiksust, asi lahendada kirjalikus menetluses. Kohus 18.04.2007.a. määras asi lahendada kirjalikus menetluses ning andis pooltele aega esitada soovi korral täiendavad avaldused, taotlused ja muud dokumendid. Hageja oma täiendavalt esitatud kirjalikus seisukohas jääb hagiavalduse juurde ning esitab täiendavalt võlgnevuse arvestuse. Kostja registris oleval aadressil saadetud kohtumaterjal on tagastatud vastuvõtmatult. Kostja pole asja menetluse kestel oma aadressi muutumisest kohtule teatanud. Menetlusdokumendid on kostjale edastatud kostja asukoha järgi Murru Vanglasse. Kohus, läbi vaadanud toimikus olevad dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooltevahelisele laenusuhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TSK sätteid. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kehtinud TSK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. TSK § 272 lg. 1 järgi laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. TSK § 272 lg. 2 järgi loeti laenuleping sõlmituks raha üleandmise momendist. Raha saamist pole vaidlustatud. TSK § 273 sätestas kohustuse sõlmida laenuleping kirjalikus vormis, kui summa on üle viiekümne rubla. See nõue on täidetud, leping on allkirjastatud. TSK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TSK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. Laenuleping on sõlmitud kostjaga, kellel lasuvad laenulepingust tulenevad kohustused. Kostja laenu ei ole tagastanud. Seega on hageja nõue põhjendatud nii võlasumma, intressi kui ka viivise osas. Intress oli tulu raha laenamise eest. Kitsendusi intressi suuruse osas seadus ei teinud ja selles leppisid pooled kokku lepingu sõlmimisel. Lepingus on pooltel olemas kokkulepe intressi tasumise kohta ja kooskõlas TSK §-s 192 sätestatuga kirjalik kokkulepe ka viivise tasumise kohta. Kohus leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja esitatud arvestus väljendab tasumata laenumakseid summas 101 krooni ja 02 senti. Viimane laekumine on toimunud 1998.a. maikuus summades 99 krooni põhivõla ja 36 krooni intressi katteks. Põhiosa võlg jätkuvalt 101 krooni ja 02 senti. Järelikult pole kostja vastuväide, et võlg on tasutud, tõendatud. Eesti Panga nõukogu 08.06.1998.a. otsusega peatati hageja tegevuslitsents. Selle tulemusena peatati ka kõik panga tehingud ja toimingud. Seega puudus hagejal õigus nõuda peatatud tehingu alusel intressi ja viivist. Vastavalt PankrS §-le 21 pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku kõigi võlgade maksetähtpäev saabunuks, intressi ja
viiviste arvestamine lõpetatakse. Hageja pankrot kuulutati välja 24.08.1998.a. kohtuotsusega. Seega kuulub hagi rahuldamisele 1998.a. maikuu seisuga põhivõla nõudes 101 krooni ja 02 senti, intressi nõudes 83 krooni ja 08 senti ning viiviste nõudes 15 krooni ja 61 senti. 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistis kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja ka kohtukulud. Kuna hageja ei ole hagi esitamisel riigilõivu tasunud, siis jäävad muus osas tehtud kohtukulud poolte endi kanda. Kohus kohaldas TSK §-de 163, 173, 174, 192, 272 sätteid ja juhindus VÕSRS §-de 2, 11, TsMS §-de 404, 441-442, 632 lg. 1 nõudeist
Kohtunik
/allkiri/
S.Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 25. juunil 2007.a Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.