V. A hagi AS R vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.12.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V. A apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus
Menetluse liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja V. A, esindaja adv. Velmar Brett Kostja AS R esindaja adv. Veljo Viilol
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 21.12.2006 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud kannab hageja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus tunnistada Harju Maakohtu 13.03.2006 tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetluses nr 025/2006/3560 sundtäitmine lubamatuks.
Hagi põhjenduste kohaselt rahuldati Harju Maakohtu 13.03.2006 tagaseljaotsusega AS R vastuhagi ja kohustati V. Aa tagastama AS-ile R Tallinnas XX x/XX x-x asuv eluruum ning sellest keeldumisel tõsta V. A nimetatud eluruumist välja. Hageja tasus kostjale 13.03.2006 tagaseljaotsusega väljamõistetud menetluskulud, tegi peale tagaseljaotsuse jõustumist rahvastikuregistri andmetes vastavad muudatused ning teisaldas ruumist kogu temale kuuluva vara. 07.06.2006 kirjas avaldas hageja valmisolekut kostjale eluruum üle anda, kuid kostja on vastuvõtmisest keeldunud, esitades vastuvõtmiseks tagaseljaotsuses nimetamata nõudmisi. Hoolimata kohtuotsuse täitmisest hageja poolt, esitas kostja kohtutäitur Kaire Põltsile avalduse täitemenetluse algatamiseks. Kohtutäitur koostas 19.09.2006 täiteasjas nr 025/2006/3560 kinnisasja väljaandmise täitmisteate, kohtutäituri tasu väljamõistmise
ja täitekulu väljamõistmise otsused. Nimetatud dokumendid sai hageja kätte 25.09.2006. Hageja leidis, et ta on 13.03.2006 tagaseljaotsuse täitnud, seega tuleb sundtäitmine tunnistada täitmenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel lubamatuks. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagi on pahatahtlik ja alusetu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 334, § 336 lg 1 ja kohtuotsus näevad ette just hagejale aktiivse tegevuse kohustuse korteri valduse üleandmiseks. Hageja ei ole kostjale võimaldanud tema juuresolekul korteri ülevaatamist. Muudatuse tegemine rahvastikuregistris ja vara teisaldamine kohtuotsuse täitmist ei tähenda. Kohtuotsus jõustus 22.03.2006 ja saadeti sundtäitmisele alles 19.09.2006, st poole aasta jooksul on hageja keeldunud kohtuotsuse täitmisest vabatahtlikult ja on teinud seda siiani. Kostja sai hageja vastuse 30.05.2006 kirjalikule nõudmisele kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks kätte 09.06.2006, so korteri üleandmise päeval, kuid pärast üleandmiseks määratud kellaaega. Hageja ei ole siiani pakkunud omapoolset aega korteri üleandmiseks. Kostja ei ole keeldunud korterit vastu võtmast ega esitanud mingeid tingimusi selle vastuvõtmiseks. Hageja seadis korteri üleandmise tingimuseks, et kostja loobuks üürivõla nõudest. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Kohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb käesolevas asjas tuvastada, kas hageja on eluruumi kostjale tagastanud ehk valduse üle andnud. Hageja on esitanud 07.06.2006 kuupäeva kandva vastuse kostja pretensioon/teatele, milles kinnitab oma valmisolekut kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks. Teate järgi ei ole hagejal võimalik eluruumi vabastamine 09.06.2006, kuid hageja on avaldanud valmisolekut korteri vabastamiseks lähitulevikus. Edaspidine valmisolek ja tegevus otsuse vahatahtlikuks täitmiseks hageja poolt hagile lisatud elektronkirjadest ei nähtu. 19.09.2006 kinnisasja väljaandmise täitmisteates on kohtutäitur määranud hagejale vabatahtliku täitmise tähtaja 14.12.2006 kell 17.00. Täitedokumendi vabatahtlikust täitmisest kohustus hageja kohtutäiturile teatama viivitamatult. Seega on hagejale antud võimalus kinnisasja vabatahtlikuks vabastamiseks ning võtmete üleandmiseks. Hageja vastupidised väited on vastuolus toimikus olevate materjalidega. Kohus ei tuvastanud ka esitatud materjalide põhjal kostja keeldumist valduse ülevõtmisest. Kostja on nii kirjalikus vastuses kui ka kohtuistungil avaldanud, et eluruumi võtmed on kostjale üle andmata.
5.Kohus oli seisukohal, et kuna valduse teostamiseks vajalikud vahendid, so eluruumi võtmed, on kostjale üle andmata, siis ei saa kohustust täidetuks lugeda ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
6.Hageja palus kohtuotsuse osaliselt või täielikult tühistada ning saata asi vastavas ulatuses maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 sätestab kummagi poole õiguse saada teise poole seisukohad ning võimaluse esitada seisukohtadele vastuväited. Kohus ei edastanud hagejale kostja vastuväiteid hagile. Hageja sai kostja vastuväited temalt endalt elektronkirjaga kolm päeva enne määratud istungit, samas ei olnud vastusele lisatud ei lisasid ega allkirja. Kolm päeva enne istungit on ebamõistlikult lühike aeg ja seega ei olnud hagejal võimalik kostja vastuväiteid ümber lükata.
8.Kohus ei võimaldanud hagejal istungil osaleda. Kohus saatis hageja esindajale kutse, milles teatas istungi toimumisest 30.11.2006. Hageja esindaja teatas koheselt, et talle nimetatud aeg ei sobi ning teatas täiendavalt, missugused ajad on tal veel kinni. Kohus pakkus, et lisaks kohtuistungile on ta valmis menetlusväliselt kohtuma. Hageja leidis, et menetlusväline, seega protokollimata kohtumine, vastukaaluks kostja istungil viibimisele, seega protokollitud argumentide esitamise võimalusele, rikuks poolte võrdsuse põhimõtet. Hageja nõustus asja kirjaliku menetlemisega, soovides menetlust mitte venitada, kuid kuna ta väljendas selgelt soovi, et istungit ei peetaks ilma tema osavõtuta, ei saanud rakendada ka TsMS § 414 lg-s 3 sätestatud võimalust arutada asja ilma poole osavõtuta. Eriti veel seetõttu, et hagejale ei antud võimalust täielikult vastata kostja vastuväidetele. Seega rikkus kohus oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja seega tuleks otsus tühistada ainuüksi menetlusnormi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 656 lg 1 p 1). Hageja leiab, et rikkumist ei saa kõrvaldada ka ringkonnakohtus, kuna kostja väidete kummutamine eeldab täiendavate tõendite esitamist ning asja sisuliselt täies ulatuses uuesti ülevaatamist.
9.Hageja on alati soovinud kohtuotsust täita. Seda kinnitab asjaolu, et ta on ruumid vabastanud ja kirjutanud ennast sealt välja. Samas ruumide vastuvõtmisest kostja keeldus, esitades hagejale täiendavaid nõudeid üleandmise-vastuvõtmise akti kohta. Et asi ei ole mitte hageja soovimatuses asi üle anda, vaid tema soovis vaidlustada sundtäitmine, kui õigustamatu täitmise viis, kinnitab ka asjaolu, et praeguseks on hageja saatnud kostjale võtmed postiga. Hageja soovi mitte kuritarvitada oma menetlusõigust tõendab ka see, et ta ei ole taotlenud täitemenetluse peatamist. Seega ei ole ta püüdnud takistada ka sundtäitmise läbiviimist. Olukorras, kus hageja on avaldanud soovi kohtuotsust täita, kostja on aga täitmise vastuvõtmisest keeldunud, on kostja poolt pahauskne nõuda sundtäitmist. Seega tuleb sundtäitmine lubamatuks tunnistada. Vastus apellatsioonkaebustele
10.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
11.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
12.TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et hageja ei ole Harju Maakohtu 13.03.2006 tagaseljaotsust nõutavalt täitnud. Seega on sundtäitmine lubatav ja maakohus jättis hagi põhjendatult rahuldamata.
13.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus. Kaebuses kordab hageja esimese astme kohtule esitatud väiteid selle kohta, nagu oleks tal alati olnud soov kohtuotsust täita, kuid kostja on teinud selleks takistusi. Maakohus on nendele väidetele piisava põhjalikkusega vastanud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu otsuses toodut korrata. Asjaolu, et hageja saatis kostjale pärast maakohtu otsuse tegemist posti teel korteri võtmed, ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusõiguse normi määral, mis annaks TsMS § 656 järgi aluse kohtuotsuse tühistamiseks ja asja saatmiseks uueks arutamiseks esimese astme kohtule, nagu hageja apellatsioonkaebuses taotles.
15.Asja materjalist nähtuvalt edastas kostjat esindav vandeadvokaat Veljo Viilol vastuse hagiavaldusele hageja esindajale, vandeadvokaat Velmar Brettile elektroonilisel teel 27.11.2006, so kolm päeva enne määratud kohtuistungit. Vastuses märkis kostja, et sellele lisatud tõendid on hagejal olemas. Tulenevalt TsMS § 340 lg-tes 2 ja 3 sätestatust ei pidanud kostja esitama kohtule vastuse ja selle lisade ärakirju hagejale kättetoimetamise eesmärgil ja kohus ei pidanud neid hagejale edastama. Ringkonnakohus möönab, et teatud juhtudel (mahukas ja/või õiguslikult keeruline asi) võib vastusega tutvumiseks pidada kolme päeva ebapiisavaks, kuid antud juhul seda iseenesest väita ei saa. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, millised asja lahendamiseks olulised asjaolud jäid hagejal ebapiisava aja tõttu esile toomata või tõendid esitamata. TsMS § 331 lg-s 2 sätestatud õigust taotleda kohtuistungi edasilükkamist juhul, kui menetlusosaline ei oska vastaspoole esitatu suhtes ebapiisava aja tõttu seisukohta võtta, hageja ei kasutanud.
16.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, nagu ei oleks maakohus võimaldanud tal istungil osaleda ja rikkus sellega õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Kuna hageja nõustus asja kirjaliku menetlemisega (t/lk 27), võis kohus TsMS § 414 lg 3 järgi lahendada asja kohtuistungil tema osavõtuta.
17.Ekslik on hageja seisukoht, nagu oleks poole ärakuulamine menetlusväline toiming. TsMS sätestab poole ärakuulamise võimaluse nii lihtmenetluses (TsMS § 405 lg 2) kui ka hagita asjade menetluses. On õige, et hagimenetluses juhul, kui asja arutamine toimub kohtuistungil, seadus ühe poole eraldi ärakuulamise võimalust ette ei näe. Kohus antud asja menetlemise käigus seda ka ei teinud. Iseenesest asjaolu, et kohus pakkus hagejale sellist võimalust, kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna.
18.Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o antud juhul hageja.
T. Kollom
M. Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.