15. mai 2007. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-30916
Tsiviilasi
OÜ hagiavaldus OÜ vastu võlgnevuse 10 814.70 krooni ja viiviste tasumise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ (reg kood XXX asuk XXX); Hageja esindaja: volikirja alusel AS (IK XXX asuk XXX); Kostja: OÜ (reg kood XXX asuk XXX); Kostja esindaja: volikirja alusel M J (IK XX XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
23. aprill 2007. a
RESOLUTSIOON
1.Hagi osaliselt rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt põhivõlgnevus 9 894 (üheksa tuhat kaheksasada üheksakümmend neli) krooni ja 30 senti OÜ kasuks.
3.Välja mõista OÜ-lt sissenõutavaks muutunud viivis summas 3 736 (kolm tuhat seitsesada kolmkümmend kuus) krooni ja 40 senti OÜ kasuks.
Välja mõista OÜ-lt viivis OÜ kasuks alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 25.10.2006.a kuni põhinõude täitmiseni määraga 36% (kolmkümmend kuus %) aastas. Kohtukulude jaotus
5.Välja mõista OÜ-lt menetluskulud (s.h. riigilõiv ja õigusabikulud) täies ulatuses OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 25.10.2006. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja tähtajatu lepingu, millega hageja kohustus osutama kostjale raamatupidamisteenust. Kostja kohustus muuhulgas tasuma osutatud teenuse eest.
2.Lepingu kohaselt kohustus kostja maksma hagejale lepinguliste kohustuste täitmise eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust hageja ees kohaselt täitnud. Avalduse esitamise seisuga on kostjal täitmata rahaline põhikohustus hageja ees summas 11 274.90 krooni. Lepingu p 4.4. on pooled kokku leppinud viivises määraga 0,1% päevas, s.o. 36% aastas, tähtaegselt tasumata summast. Avalduse esitamise seisuga võlgnev kostja hagejale viivise 2 157.60 krooni.
3.Kostja on kinitanud arvete saamist, kuid teatanud, et ei tasu arveid tulenevalt arvete ebakorrektsusest. Vastava teate on kostja saatnud hagejale e-posti teel . Hageja kostjaga ei nõustu. Hageja on oma lepingulised kohustused kostja ees täitnud. Samuti ei ole kostja seni esitanud pretensioone hageja lepinguliste kohustuste rikkumise kohta. Sellest tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja ei või keelduda oma kohustuste täitmisest, kuivõrd see ei ole mõistlik ning ei vasta hea usu põhimõttele, eelkõige seetõttu, et väidetavast rikkumisest on möödunud liiga palju aega. Heauskne ning mõistlik käitumine eeldab majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt hoolsalt käituvalt isikult viivitamatut reageerimist võimalikele puudustele.
4.Kohtule 02.04.2007. a esitatud täiendavas selgituses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 10 814.70 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis summas 3 736.40 krooni ja viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määraga 36% aastas. Kostja vastus
5.Kohtule 25.01.2007. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja vaidlustab arved, kuna need on kostja nägemusel ebaselged, pole kontrollitavad ning on vastuolus sõlmitud lepinguga. Hageja pole suutnud tõendada osutatud teenuste mahtusid ning töö teostamiseks kulunud aega.
6.Kohtule 26.03.2007. a esitatud vastuväidetes leiab kostja, et ei ole kordagi hagejaga töötundide hulka eelnevalt kokku leppinud ning vaidlusalused arved on ebamõistlikult suurt töömahtu kajastavad. Hageja pole suutnud tõendada osutatud teenuste mahtusid ning aega. Paljasõnaline on hageja väide, et kostja pole arvetega mittenõustumist ühelgi moel väljendanud. Kostja on edastanud hagejale kostja juhatuse otsuse. Nimetatud otsuse p 3 tuleneb, et kostja otsustas mitte aktsepteerida hageja arveid nr XXX kuna arved on esitatud ebakorrektselt. Arved ei sisaldanud tegelikku töömahtu, majandustehingute/dokumentide arvu, käibedeklaratsiooni esitamiseks, palgaarvestust jm tehinguteks kulunud tööaega.
7.Kostja leiab, et kohaldada tuleks VÕS § 101 lg 1 p-s sätestatud hinna alandamist. Kostja leiab, et mõistliku suurusega teenustasuks kalendrikuu eest on ühe tunni eest võetav töötasu. Seega esitatud arve nr 52399 ja nr 53102 osas oleks mõistliku suurusega teenustasuks kokku 920.40 krooni. Nimetatud summa tasumisega kostja nõustub. Kohtuistung
8.Kohtuistungil 23.04.2007. a jääb hageja esindaja täpsustatud nõude juurde. Hageja esindaja leiab, et juhul kui kostja arvet ei aktsepteerinud, oleks pidanud kostja hagejat teavitama. Seda kostja ei teinud. Kusjuures vahepealne suhtlus poolte vahel oli positiivne. Hageja sai aru, et kostja maksab arved ära. Hageja esindaja leiab, et kostja ei ole käitunud heas usus. Hageja ja
kostja on kokku leppinud teenuse mahus ja hinnas, suuri kõikumisi selles osas pole olnud. Kostja oleks võinud alati lepingu lõpetada, kui ta hageja teenuseid ei soovinud. Kostja esitas oma vastuväited arvetele neli kuud pärast arvete tasumise tähtaja möödumist.
9.Kostja esindaja seletuse kohaselt oleks kostja võinud kiiremini reageerida, kuid reageerimata jätmine ei tähenda, et kostja ei võiks enam vastuväiteid esitada. Kostja esindajatel olid suvekuudel välislähetused ja reisid. Pärast seda kui nad olid töömahtusid uurinud, esitasidki vastuväited, et nad ei tunnista arveid. Küsimus on selles, et kas reaalselt tehti niipalju tööd, kui arvete peal kirjas on. Kostja leiab, et ühes kuus on reaalne töömaht üks tund ning selle eest on kostja nõus tasuma.
10.Hageja esindaja seletuse kohaselt on hageja esitanud tõendid selle kohta, kui palju tööd on tehtud. Lepingu p 2 annab ülevaate osutatud raamatupidamisteenusest. Kohtu põhjendused
11.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele.
12.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja osutas kostjale raamatupidamisteenuseid 21.11.2001. a sõlmitud lepingu (tl 6-10, 41-45) alusel. Hageja väitel on kostja jätnud tasumata 29.02.2006. a väljastatud arve nr XXX summas 3 911.70 krooni, 31.03.2006. a väljastatud arve nr XXX summas 4 003.74 krooni ja 27.04.2006. a väljastatud arve summas 3 359.46 krooni (tl 11-13). Kostja ei eita arvete tasumata jätmist. Kostja põhjendab seda asjaoluga, et arved on ebaselged ja kajastavad ebamõistlikult suurt töömahtu.
13.Kohus kostja seisukohaga ei nõustu, kostja on jätnud põhjendamatult temale esitatud arved tasumata. VÕSRakS § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕS § 8 järgi leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohus leiab, et kostjale esitatud arved ei ole ebaselged, arveid tuleb vaadelda koos pooltevahel sõlmitud lepinguga ning hagejal ei ole kohustust igakordselt arvesse ümber kirjutada lepingu p 2.3. sisalduvat.
14.Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja ei ole arveid tasumata jättes käitunud heauskselt. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohtule on esitatud OÜ juhatuse 28.08.2006. a otsus (tl 64), mis saadeti hagejale 20.09.2006. a (tl 65). Samas nähtub arvelt nr 52399, et maksetähtaeg oli 14.03.2006. a. Seega on kostja võtnud hagejalt 6 kuu jooksul vastu raamatupidamisteenust, soovimata selle eest tasuda. Kohus ei pea veenvaks kostja põhjendusi, mille kohaselt esitati oma vastuväited hilinenult seetõttu, et 2006. a suvel olid kostja juhatuse liikmed hõivatud välisreisidega. VÕS § 7 lg 1 järgi võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kostja juhatuse liikmetel oli võimalus leping hagejaga üles öelda juba märtsis 2006. a, juhul kui nad leidsid, et teenus ei vasta soovitule. Pooltevahelisest e-meili vahetusest (tl 46-47) nähtub, et kostja ei andnud hagejale veel juulikuus 2006. a millegagi mõista, et raamatupidamisteenust enam ei soovita või esineb osutatud teenuses puudusi.
15.Kostja leiab, et raamatupidajal kulub poolte vahel sõlmitud lepingu täitmiseks igakuiselt üks tund ning selle eest on kostja nõus tasuma. Kostja hinnangul on hageja jätnud tõendamata osutatud teenuse mahu ning kulunud aja. Kohus kostjaga ei nõustu. Hageja on esitanud tööaja
spetsifikatsioonid (tl 70-76), mis tõendavad tehtud tööde mahtusid, poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli töötundide arvestuse pidamise õigus hagejal. Kohus leiab, et kostja on asunud ekslikule seisukohale, et finantsraamatupidamise teenus kujutab endast ainuüksi laekumiste ja maksete sisestamist raamatupidamisprogrammi (tl 56, 60-63, 81-90). Kostja ei ole kohtumenetluses esile toonud ühtki lepingu p 2.3. fikseeritud tööülesannetest, mille hageja raamatupidaja oleks jätnud täitmata. Tulenevalt lepinguvabaduse ning privaatautonoomia põhimõttest on lepingud siduvad eelkõige seetõttu, et neid sõlminud pooled on endale kohustusi võtnud vabatahtlikult, igaühel on võimalus otsustada, mis tingimustel leping sõlmida. Kohus nõustub hagejaga selles, et tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest oleks kostjal olnud võimalik osta raamatupidamisteenust ka muudelt teenusepakkujatelt, ka kostja poolt soovitud tasuga 460.20 krooni igakuiselt.
16.VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võlausaldaja võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hagi esitamise ajaks 25.10.2006. a oli muutunud sissenõutavaks viivis summas 3 736.40 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu punkt 4.4 järgi on pooled kokku leppinud viivises 0,1 % päevas, s.o. 36 % aastas tähtaegselt tasumata summast. Kostja tasus kohtumenetluse ajal hagejale 920.40 krooni, s.o. osa milles kostja tunnistab hageja nõuet. Selle summa ulatuses tuleb vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat summat. Kohus ei pea põhjendatuks kostja taotlust hinna alandamiseks. Hageja osutas raamatupidamisteenust õigustatud isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil, täitmisena pakutu on vastu võetud. Kostja mingeid pretensioone raamatupidamisteenuse osutamise osas hagejale mõistliku aja jooksul esitanud ei ole.
17.Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 9 894.30 krooni, viivis 3 736.40 krooni ning viivis määraga 36 % aastas alates hagiavalduse esitamisest 25.10.2006. a kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohtukulud
18.TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses, s.h. riigilõiv summas 1 000 krooni. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.