EZ hagi MZ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2013/486 ja EZ hagi MZ vastu võlgnevuse 395 479,60 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.02.2017 määrus menetluskulude katteks antud tagatise väljamaksmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik EZ määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: EZ (isikukood XXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja advokaat Liisi Kents Kostja: MZ (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 07.02.2017 määrus osas, milles maakohus märkis, et peale menetluskulude katteks kohtu deposiiti tasutud 3800 euro väljamaksmist, peab EZ hüvitama MZ-le tsiviilasjas nr 2-15-2515 menetluskuludest 1465 eurot. Teha selles osas uus määrus, milles märkida, et peale nimetatud väljamakse tegemist peab EZ hüvitama MZ-le tsiviilasjas nr 2-15-2515 menetluskuludest 1456 eurot.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 07.02.2017 määrus muutmata.
Määruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Välja maksta MZ-le hageja poolt tsiviilasjas nr 2-15-2515 kostja menetluskulude katteks kohtu deposiiti tasutud 3800 eurot, kandes selle OÜ Advokaadibüroo
Luberg ja Päts deposiitkontole nr EE762200221026598896. Tagatis makstakse välja käesoleva määruse kohta jõustumismärke tegemisel KIS. 4.2 Peale punktis 4.1 nimetatud väljamakse tegemist peab EZ hüvitama MZ-le tsiviilasjas nr 2-15-2515 menetluskuludest 1456 eurot. 4.3 Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta EZ kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tsiviilasjas nr 2-15-2515 esitas EZ (hageja) hagi MZ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2013/486. Tsiviilasjas nr 2-15-2938 esitas hageja kostja vastu hagi võlgnevuse summas 395 479,60 eurot ning viivise väljamõistmiseks. Harju Maakohus liitis 22.01.2016 määrusega tsiviilasjad nr 2-15-2938 ja 2-15-2515 ühte menetlusse ja tsiviilasja numbriks jäi 2-15-2515.
2.03.07.2015 määrusega kohustas Harju Maakohus hagejat tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist summas 2300 eurot. 19.11.2015 määrusega kohustas maakohus hagejat tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist summas 1500 eurot.
3.Harju Maakohus jättis 17.10.2016 määrusega läbi vaatamata hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2013/486 ja hagi võlgnevuse 395 479,60 euro ja lisanduva viivise saamiseks, kuna hageja võttis hagi tagasi. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 5256 eurot. Määrus jõustus 03.11.2016.
4.10.01.2017 esitas kostja taotluse, milles palus väljastada kostja menetluskulude katteks deposiiti tasutud 3800 eurot kostja esindaja arvele.
5.19.01.2017 kirjaga andis maakohus kostjale tähtaja esitada poolte poolt allkirjastatud kokkulepe selle kohta, et hageja on andnud nõusoleku kohtu deposiiti kantud tagatise 3800 eurot tasumiseks kostjale. 26.01.2017 kirjaga andis kohus hagejale tähtaja taotluse osas seisukoha esitamiseks.
6.03.02.2017 teatas hageja kohtule, et on kostja esindajaga kokku leppinud selles, et nad peatavad hageja poolt kohtu deposiiti kantud tagatise väljamaksmise otsustamise. Kokkuleppe kohaselt jääb makstud summa 3800 eurot kohtu deposiiti sama nõude alusel
teises kohtuasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Pooled esitavad seejärel kohtule uue taotluse või teevad avalduse. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 07.02.2017 määrusega kostja taotluse ning määras maksta kostjale hageja poolt tsiviilasjas nr 2-15-2515 kostja menetluskulude katteks kohtu deposiiti tasutud 3800 eurot, kandes selle OÜ Advokaadibüroo Luberg ja Päts deposiitkontole. Kohus märkis, et tagatis makstakse välja käesoleva määruse kohta jõustumismärke tegemisel kohtute infosüsteemi ning et peale nimetatud väljamakse tegemist peab hageja hüvitama kostjale tsiviilasjas nr 2-15-2515 menetluskuludest 1465 eurot.
8.Maakohus leidis, et TsMS § 195 lg-s 1 sätestatud alus hagejale tagatise tagastamiseks puudub. Jõustunud 17.10.2016 kohtumääruse kohaselt peab hageja hüvitama kostjale menetluskulud summas 5256 eurot. Hageja on tasunud antud tsiviilasjas kohtu deposiiti kostja menetluskulude katteks tagatist summas 3800 eurot. Kohus edastas taotluse hagejale arvamuse andmiseks. Hageja ei teatanud kohtule, et ta on käesoleva tsiviilasja menetluskulud kostjale hüvitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda kasutada antud tsiviilasjas kostja menetluskulude katteks tasutud tagatist teises tsiviilasjas. Lisaks leidis kohus, et olukorras, kus kohtu deposiiti on kantud kostja menetluskulude katteks tagatis, ei pea kostja jõustunud määruse täitmiseks (osas, milles tagatis on tasutud) pöörduma kohtutäituri poole määruse sundtäitmiseks, sest see põhjustaks täitemenetluse kulusid. Seega jõustunud 17.10.2016 määrusega hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludest tuleb 3800 eurot hüvitada hageja poolt kohtu deposiiti tasutud tagatise arvelt. Määruskaebus
9.27.02.2017 esitas hageja Harju Maakohtu 07.02.2017 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada.
10.Hageja ja kostja lepinguline esindaja Tanel Mällas on 03.02.2017 elektronkirjaga ühiselt kohtule teatanud, et soovivad peatada hageja poolt tsiviilasjas nr 2-15-2515 kohtu deposiiti kantud tagatise väljamaksmise otsustamise kuni sama nõude alusel teises kohtuasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Kuivõrd pooled avaldasid ühiselt soovi peatada deposiiti kantud tagatise väljamaksmise otsustamine, ei saanud kohus enam juhinduda kostja 10.01.2017 taotlusest ega vastavat taotlust rahuldada. Eelnevast tulenevalt puudus maakohtul sisuliselt hageja poolt deposiiti kantud tagatise väljamaksmise otsustamiseks vastav kostja taotlus ning kohus on tagatise väljamaksmise otsustanud vastupidiselt poolte tahtele ja omaalgatuslikult. Muuhulgas on asjakohatu kohtu seisukoht, mille kohaselt ei võimalda tsiviilkohtumenetluse seadustik kasutada antud tsiviilasjas kostja menetluskulude katteks tasutud tagatist teises tsiviilasjas. Vastus määruskaebusele
11.Kostja määruskaebusele ei vastanud. Edasine menetluse käik
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 § 659 alusel tühistada osas, milles maakohus märkis, et peale väljamakse tegemist summas 3800 eurot, peab hageja hüvitama kostjale menetluskuludest 1465 eurot. Selles osas tuleb teha uus määrus, milles märkida, et peale nimetatud väljamakse tegemist, peab hageja hüvitama kostjale menetluskuludest 1456 eurot. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
14.Käesolevas asjas on hageja andnud TsMS § 196 lg 1 alusel kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise kokku summas 3800 eurot. Harju Maakohtu 17.10.2016 määrusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 5256 eurot. 10.01.2017 esitas kostja taotluse, milles palus hageja poolt menetluskulude katteks antud tagatise temale välja maksta. Maakohus rahuldas taotluse ning määras maksta tagatis välja kostja esindaja kontole.
15.TsMS § 194 lg 1 sätestab, et kui seaduses on ette nähtud poole kohustus anda tagatis, määrab selle andmise viisi ja tagatise suuruse kohus. Kui kohus ei ole seda teinud ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, antakse tagatis raha või väärtpaberite hoiustamisena selleks ettenähtud kontole või Eesti või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse tähtajatu, tagasivõtmatu ja tingimusteta garantiina teise poole kasuks.
16.Vastavalt TsMS § 194 lg 3 kohaldatakse hoiustamisele võlaõigusseaduse hoiustamise sätteid. VÕS § 122 lg 1 sätestab, et tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral loetakse, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal. Vastavalt VÕS § 122 lg 4, võlausaldaja õigus hoiustatu kätte saada lõpeb seitsme aasta möödumisel hoiustamisteate saamisest, kui ta ei ole enne seda teatanud isikule, kelle juures hoiustamine toimub, soovist hoiustatu vastu võtta. Kolleegium leiab, et kuna hageja andis kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise 3800 eurot ning hagejalt on kostja kasuks jõustunud kohtulahendiga menetluskulud summas 5256 eurot välja mõistetud, siis on kostjal õigus nõuda tagatiseks tasutud 3800 euro väljamaksmist.
17.Hageja on väitnud, et hageja ja kostja lepinguline esindaja Tanel Mällas on 03.02.2017 elektronkirjaga ühiselt kohtule teatanud, et soovivad peatada hageja poolt tsiviilasjas nr 215-2515 kohtu deposiiti kantud tagatise väljamaksmise otsustamise kuni sama nõude alusel teises kohtuasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Kolleegium märgib, et sellise elektronkirja on saatnud üksnes hageja. Kostja esindaja ei ole sellist elektronkirja saatnud ega ka muud moodi hageja väidetud kokkulepet kinnitanud. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult otsustanud kostjale tagatise väljamaksmise.
18.Maakohus on märkinud, et peale väljamakse tegemist summas 3800 eurot, peab hageja hüvitama kostjale tsiviilasjas nr 2-15-2515 menetluskuludest 1465 eurot. Kolleegiumi hinnangul on maakohus teinud arvutusvea. 17.10.2016 määrusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 5256 eurot. Pärast 3800 euro väljamaksmist tuleb hagejal maksta veel 1456 eurot, mitte 1465 eurot. Nimetatud osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus.
19.Ülaltoodule tuginedes tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt.
20.Kuna määruskaebus jääb valdavas osas rahuldamata, siis tuleb määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Üksnes
arvutusvea osas maakohtu määruse tühistamine ja uue määruse tegemine ei anna ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul alust menetluskulude teistsuguseks jaotuseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.