Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-06-19462 Hagiavalduse sisu 25.07.2006.a. saabus Viru Narva kohtumajja AS Narva Elamuvalduse hagiavaldus V.P. vastu võlgnevuse summas 803,22 krooni väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest tuleneb, et vastavalt omanike üldkoosoleku otsusele oli hageja kuni 01.07.2004.a. aadressil Tallinna mnt 22 asuva elamu haldaja. Vastavalt korteromandi seaduse § 21 p 2 kuulusid elamu haldaja kohustuste hulka kaasomandi hoolduse ja korrashoiu alased meetmed. Vastavalt korteriomandi seaduse § 13 p 1 on kostja kohustatud maksma makse, millega kaasomandit maksustatakse, kandma avalik-õiguslikke reaalkoormatisi ja tasuma kõiki kaasomandi majandamise ja hoolduse kulusid. Tallinna mnt 22 asuva elamu hooldaja vastuvõtmisel kutsus hageja kokku korteriomaike üldkoosoleku nõudmisega sõlmida hooldusleping iga omanikuga. Kostja lepingu sõlmimisest keeldus, järelikult rikkus kohustust. Hageja esitas kostjale iga kuu arve täishoolduse eest. Täishooldustasu koosseisu kuulus põhihooldustasu, tasu kütte, külma ja sooja vee eest. Kostja võlgnevus 01.07.2006.a. seisuga moodustas 803,22 krooni. Juhindudes võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 101 lg 1 p1, korteriomandiseaduse § 13 lg 1, 2, § 20 lg 1, § 21 lg 2 palus hageja mõista V. P. AS Narva Elamuvaldus kasuks välja võlgnevus summas 803,22 krooni, samuti riigilõivu tasumise kulud summas 250 krooni. Viru Maakohtu 05.02.2007.a. määrusega asendati selles asjas kostjat seoses V. P. surmaga ning uueks kostjaks määrati R.P.. Kostja vastus hagiavaldusele Kohtule 22.02.2007.a. esitatud vastuse kohaselt ei tunnistanud R. P. hagi. Korteriomandi seaduse §13 lg 3 alusel ei ole korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Seoses sellega on hagiavalduses märgitud võlgnevus alusetu, kuna ei ole leidnud tõendamist. Hagiavalduses ei ole märgitud ajavahemikku, mille jooksul tekkis võlgnevus, samuti milliseid teenuseid või töid osutas hageja nimetatud ajavahemikul. Hagiavaldusele lisatud dokumentides puudub aadressil Tallinna mnt 22 asuva elamu elanikega sõlmitud kokkuleppe koopia. Kostja väidab, et kuna AS Narva Elamuvaldus esitas hagid peaaegu kõige Tallinna mnt 22 elamu elanike vastu, on tegemist solidaarvõlgnikega. Seega võib kostja esitada võlaõigusseaduse § 67 lg 2 tulenevaid vastuväiteid. Hagiavaldusele pole lisatud nõude esitamist võlgnevuse tasumiseks enne hagi esitamist ning nimetatud nõude kättesaamist kostja poolt tõendavat dokumenti. Kostja palus hagejalt hagiavalduses märgitud võlgnevuse tõendamiseks vajalike dokumentide esitamist. Dokumentide esitamata jätmisel taotles kostja hagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude kandmist hageja poolt. Hageja arvamus kostja vastuse kohta Hageja esitas kohtusse 22.03.2007.a. arvamuse, milles hageja avaldas, et korteriomandi seaduse § 21 lg 2 alusel on hageja kohustatud võtma tarvitusele kaasomandi tavaliseks hoolduseks ja korrashoiuks vajalikke abinõusid, s.h. selle remondi teostamiseks. Hageja teostas perioodil alates 01.01.2003.a. kuni 31.12.2004.a. elamus elektrimontaaži- ja sanitaartehnilisi töid kukku 122462,40 krooni ulatuses. Nimetatud summa oli esitatud tasumiseks vastavalt omanikule kuuluva mõttelise osa suurusele. Hageja viitas, et hagiavaldusele lisatud väljavõttes isikuarvest on ära toodud võlgnevuse tekkimise periood.

2-06-19462 Hageja esitas tema ja kostja vahel sõlmitud hoolduslepingu, Tallinna mnt 22 korteriomanike ühisuse lisavahendite arvestuse ja tasu suuruse arvutuse. Hageja jäi oma nõude juurde Kostja vastus hageja pool esitatud arvamuse kohta Kostja ei nõustunud arvamusega, et hageja on vastavalt korteriomandiseaduse § 21 lg 2 on õigustatud ja kohustatud rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid. Lähtudes korteriomandiseaduse § 21 lg 2 pöördus kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja viide õigusaktile on ebaõige. Kostja avaldas, et ajavahemikul 01.01.2003.a. kuni 31.12.2004.a. teostas hageja elumajas sanitaartehnilisi ja elektritöid summale 122462,40 krooni, mis olid aktsepteeritud korteriomanike ühenduse nõukogu poolt. Nende tööde eest kogutud summa läks teise summa katteks. Hageja on ainuisikuliselt otsustanud katta korteriomanikega kooskõlastamata tööde teostamiseks tehtud kulutusi. Kostja avaldas, et remondi teostamiseks koostatud arve on selgelt ülepaisutatud ning ei vastanud tegelikele kuulutustele. Juhindudes korteriomandiseaduse § 15 lg 5 on kostjal õigus nõuda, et kaasomandi eseme valitsemine toimuks kaasomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või nende puudumisel korteriomanike huvidest lähtudes. Kostja arvates ei ole tema kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi vastavalt korteriomandiseaduse § 13 lg 3, kuna ei nõustunud mainitud kulutustega. Kostja taotles hagi rahuldamata jätmist ja kohtukulude kandmist hageja poolt. Kohtuistung Kohtuistungil nõudis hageja esindaja võlgnevuse ja riigilõivu kulude tasumist kostja poolt. Avaldas samuti, et enne 30.06.2004.a. andis hageja üle maja aadressil Tallinna 22 hoolduse. 01.08.2001.a. oli Tallinna mnt 22 maja omanike ühiskoosoleku poolt koostatud protokoll nr 1, milles oli esitatud „määrata selle maja juhatajaks AS Narva Elamuvaldus“. Selle aja jooksul, millal hageja oli juhataja, olid teostatud remonditööd 122462,40 krooni ulatuses. Kooskõlas nende töödega oli koostatud akt „Remonditööde tasumine järelmaksuga“, selle aktiga on kostjat tutvustatud ning akt on kostja poolt allkirjastatud. Järelikult on kostja nõustunud nende tingimustega. Kui majas moodustati korteriühistu, esitas hageja kostjale lõpparve summas 803,22 krooni. Kostja keeldus tasumisest. Kostjale oli saadetud pretensioon, pretensioonile kostja ei vastanud. Hageja taotles võlgnevuse summas 803,22 krooni ja riigilõivu summas 250 krooni väljamõistmist kostjalt. Kostja avaldas, et elektrivõrgu parandus on tehtud, hagiavalduses märgitud tööd on teostatud. Kostja avaldas, et lubati teha katuse remont, kuid seda ei teostatud. Kostja tasus hagejale 424 krooni arve alusel. Kostja ei nõustunud hageja nõudega ja keeldus maksmast. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotluste ja dokumentaalsete tõenditega, leiab, et kohtu käsutuses olevate tõendite ja põhjenduste kohaselt on hagiavaldus täies mahus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võttes arvesse poolte avaldusi ja kohtule esitatud kirjalike tõendeid, leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud korteriomandi haldamisleping ning parandustööde, nimelt sanitaartehnilise süsteemide hooldustööde ja elektrivõrgu parandamise, teostamine AS Narva Elamuvaldus

2-06-19462 poolt on aset leidnud ja vaidlus selle asjaolu üle puudub. AS Narva Elamuvaldus on seega valitseja korteriomandiseaduse § 20 lg 1 tähenduses. Vastavalt korteriomandiseaduse § 21 lg 1 p 2 on valitseja õigustatud ja kohustatud rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid. Kohus leiab, et hageja on täitnud eeltoodud sättest tuleneva kohustuse ning täitmise aset leidmine on tõendatud kohtule esitatud Tallinna mnt 22 elamu korteriomanike ühistu sanitaartehniliste ja elektritööde lisavahendite arvestusega, samuti poolte avaldustega. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 alusel kannab korteriomanik kaasomandi majandamise kulutused. Vastavalt korteriomandiseaduse § 13 lg 3 puudub korteriomanikul kohustus hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Kostja kulutustega ei nõustunud, kuid ei ole põhjendanud milles osas ja miks on need kulutused vajalikest kuludest suuremad. Kostja avaldus, nagu oleks elektri- ja sanitaartehniliste tööde teostamise eest tasutav summa näol tegemist katuse remondi kulutuste hüvitamiseks vajaliku summaga, ei ole tõendamist leidnud. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 lausel tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele. Antud juhul tuleneb vastav kohustus nii korteriomandiseaduse § 13 lg 1. Seega on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 76 lg 1 ja korteriomandiseadus § 13 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 438 lg 2, § 173 lg 1 ja lg 3 esitab kohus käesolevas kohtuotsuses menetluskulude jaotust ja näeb ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud tsiviilasjas teeb kohus otsuse kostja R. P. kahjuks. Seega tuleb kostjal kanda ka kohtumenetluse kulud. Antud tsiviilasjas tehtud menetluskulu on hageja poolt tasutud riigilõiv summas 250 krooni. Seega tuleb kostjal hüvitada hageja poolt tasutud riigilõivu. Otsus on tehtud eeltoodud asjaolude ja põhjenduste alusel ning juhindudes korteriomandiseadus § 13 lg 1, 3, § 20 lg 1, § 21 lg 1, võlaõigusseaduse § 76 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1, § 173 lg 1, 3, § 436, § 438, § 439, § 441, § 442, § 452 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1.

Natalja Losevtsova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.