Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Harjumaa. Pooled on kinnistunaabrid, kelle kinnistute vahel paiknes tee. Kinnistu eelmise omaniku ajal kasutas hageja teed teise kinnistu omanikuga ühiselt, kuna tee paikneb osaliselt hageja, osaliselt naaberkinnistu peal. Kinnistutel paiknevale teele mahasõit toimus kolmandale isikule kuuluvalt üldkasutatavalt teelt, mis külgnes mõlema eeltoodud kinnistuga. Hagejale ja käesoleval ajal OÜ-le kuuluvatele kinnistutele pole kinnistute kasutamiseks servituute seatud. 2005.a ehitas EA oma kinnistu piirile aia 2/3 kinnistu ulatuses. Aia ehitamise tulemusena oli ühine tee kasutatav üksnes selliselt, et hageja oma sõidukiga senisel viisil oma kinnistule sõitma ei pääsenud. Seetõttu ehitas hageja enda kinnistu poolele kinnistu sissesõiduteele laienduse (u 1,5 m teelaiendus ja uus truup mahasõidule). Hageja ehitas kavandatud teelaienduse ning pani mahasõidule uue truubi, mille tulemusena kasutas hageja oma kinnistule sõitmiseks ainult oma kinnistu poolel asuvat teed. Kostja E.A jätkas hageja ja kostja kinnistute vahelise tee kasutamist. 2006.a mais hakkas kostja oma kinnistult veoautoga ehitusprahti ära vedama, kasutades selleks hageja kinnistul asuvat teeosa. Prahi äraveo käigus lõhuti hageja õunapuid. Et takistada hagejale täiendava kahju tekitamist, lasi hageja 30.05.2006.a hageja ja kostja kinnistute piirile enda kinnistu poolele paigaldada 1/3 ulatuses teepiirde. 12.04.2006.a sõlmitud asjaõiguslepingu alusel kanti kinnistusraamatusse 23.05.2006.a kinnistu XXX omanikuna OÜ (t.l. 8). Nimetatud äriühingu seadusjärgseks esindajaks on kostja E.A . II Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja esitas 10.11.2006.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja hagi kostja vastu kahju tekitanud isiku tuvastamiseks, kahjus summas 3’811.- krooni nõudes, omandiõiguse rikkumise ja omandiõigust rikkunud isiku tuvastamiseks ning omandiõiguse rikkumise edaspidise vältimise nõudes. Hagejal puudub teave, kas perioodil alates 23.05.2006.a käesoleva ajani tegutses XXX ja XXX kinnistutel E.A või äriühing, millal andis üks kostja teisele valduse üle ning kas kostja tegutses kinnistutel omaalgatuslikult enda eest (so mitte äriühingu ja enda vahelise õigussuhte alusel) või mitte. Kuna kostja EA ehitas kinnistu piirile 2/3 ulatuses aia, arvestamata seejuures hagejaga, siis teavitas hageja kostja E.A oma soovist tulevikus ka oma kinnistu piir kuni üldkasutatava teeni aia või teepiirdega tähistada ning et hageja ei soovi, et kostja E.A pärast aia või teepiirde ehitamist hageja kinnistut enda kinnistule sõitmiseks kasutab. Kostja E.A oma vastuväiteid eeltoodu kohta hagejale ei esitanud. Samuti pakkus hageja kostja E.A võimalust selleks, et kostja saaks vajadusel edaspidi oma kinnistu poolel asuvat teeosa lihtsamini laiendada, mahasõidul truubiehituse käigus ka kostja kinnistupoolel asuvat truupi pikendada, tingimusel, et kostja E.A on nõus ka selle eest tasuma. Toodud pakkumisest kostja E.A huvitatud ei olnud. 01.06.2006.a lasi kostja teepiirde maha monteerida ning ühe teepirde posti maa seest välja kaevata. Kostja hageja nõudel toodud tegevust ei lõpetanud. Teepiirde kinnituspoldid võttis kostja endale ja ei tagastanud. Kostja sõidab mahavõetud teepiirde posti vahelt läbi hageja kinnistu jätkuvalt oma kinnistule, kuigi pooltel puudub vastav kokkulepe. Isegi juhul, kui pooltel selline kokkulepe oli, lõpetas hageja selle kostja tegevuse tõttu (aia ehitamine). Kostja piiras aia ehitamisega ise oma juurdepääsu võimalusi kinnistule, samuti ka hageja juurdepääsu kinnistule, kostjal on kinnistule võimalus juurde pääseda ka mujalt, mistõttu ei vaja kostja enda kinnistule pääsemiseks hageja kinnistu kasutusõigust.

Kostja oli seisukohal, et hageja poolt paigaldatud teepiire asub kostja kinnistul. Hageja poolt tellitud hageja kinnistule piiripunktide märkimine tõendab aga vastupidist. Hageja poolt paigaldatud teepiire asus hagejale kuuluval kinnistul. Piiripunktide märkimine tõendab ka, et kostja poolt ehitatud aed asub täies ulatuses hageja kinnistul. Kostja hageja kutsel kinnistu mõõtmise akti allkirjastamisele ning piiripunktide kättenäitamisele ei ilmunud. Hageja tegi ettepaneku mahavõetud teepiire taastada ning teepiirde post tagasi paigaldada või laseb hageja need kostja kulul ise taastada ja paigaldada. Nimetatud ettepanekust kostja keeldus, olles jätkuvalt seisukohal, et kostja omab õigust kasutada oma kinnistule pääsemiseks hageja kinnistut, hoolimata asjaolust, et kostja kinnistu külgneb üldkasutatava teega ja kostjal on oma kinnistule üldkasutatavalt teelt juurdepääs. Teepiirde mahamonteerimisega kahjustas kostja hageja kinnistu teepiiret. Hagejal tekkis kahju, kuna ta peab kandma täiendavalt kulusid teepiirde taastamiseks 3’811.- krooni. Hageja palub tuvastada kahju tekitanud isik ja kahju välja mõista sellelt isikult. Samuti palub hageja tuvastada omandiõigust rikkunud isik ning kohustada teda edaspidi vältima hageja omandiõiguse rikkumist. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda solidaarselt. IV Kostjate vastuväited Kohtule esitatud ühises kirjalikus vastuses kostjad hagi ei tunnista. EA ega keegi teine esindajatest ei ole hagis nimetatud aeda eemaldanud. Kostja suvekodu aadressil XXX põles maha ehituspraagi tõttu jaanuaris 2005.a. Kevadel 2006.a lasi kostja varemed lammutada ja prügimäele viia. Hageja sulges omavoliliselt pääsu kostja kinnistule ja seda ette teatamata. Kostjate täpsustustuste kohaselt müüs EA vaidlusaluse kinnistu OÜ-le 12.04.2006.a. Hageja poolt paigaldatud aed paikneb OÜ kinnistul. Lisaks sulges hageja poolt paigaldatud aed 2/3 ulatuses igasuguse pääsu autoga OÜ kinnistule. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. III Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ja uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõuded on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus selles osas, kas hageja on kohustatud taluma, et kostjad sõidavad üle tema kinnistu OÜ omandis olevale kinnistule. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostjad on tekitanud ja seetõttu kohustatud hüvitama hagejale teepiirde eemaldamisega tekkinud kahju. Vaidluse lahendamisel on oluline kõigepealt selgitada, kas kostjatel puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt. Nimetatu on eelduseks, et kostja OÜ kui kinnistu XXX omanik üldse saaks nõuda juurdepääsu üle hageja kinnistu (AÕS § XXX6 lg 1). XXX ja XXX kinnistute katastriüksuse plaanidega (t.l. 56-57), kogumis AÜ katastriüksuse plaaniga ja sellel oleva XXX Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse juhi 21.02.2007.a selgitusega (t.l. 55) ja piiriportokollidega (t.l. 58-59) loeb kohus tõendatuks järgmised asjaolud: kinnistu XXX piiritähistused on piiripunktid nr XXX,XXX, XXX ja XXX; kinnistu XXX piiripunktid on XXX, XXX, 17 ja 18; kinnistud XXX ja XXX piirnevad aiandusühistu liikmete ühiskasutuses oleva maaga, mida ühistu liikmed kasutavad ühiselt ja mis ei ole määratud ühistu liikmete ehitiste juurde kuuluva krundina või selle teenindamiseks vajaliku maana. Kinnistule XXX avalikult teelt juurdepääs nähtub ja on tõendatud ka järgmiste tõenditega nende kogumis: katastrikaarti väljavõttega (t.l. 60), Maanteeameti kodulehekülje maainfo teenuse väljatrükkidega (t.l. 61-64) koosmõjus katastriüksuse plaaniga (t.l. 55) millest

nähtub, et hageja ja OÜ kinnistute näol on tegemist kõrvuti asetsevate naaberkinnistutega, millel on ühised piiripunktid XXX ja XXX. Seega on XXX kinnistu omanikul võimalus pääseda oma kinnistule avalikult teelt ja ta ei pea kasutama selleks hageja kinnistut. Hageja nõuded tuvastada kahju tekitanud isikud, hüvitada kahju, tuvastada omandiõigust rikkunud isik ja kohustada teda edaspidi vältima omandiõiguse rikkumist tema kinnistult ülesõiduga on suunatud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele ja omandiõiguse rikkumisest hoidumisele. Vaidluse lahendamisel juhindub kohus VÕS §-s 1043 sätestatust, mille kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kinnistu piirile ehitatud teepiirde näol on tegemist naabrite ühiskasutuses oleva piirirajatisega, mille kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile (AÕS § XXX1 lg 1). Kahju tekitamise on õigusvastane muuhulgas eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 105 lg 1 p 5). Piirirajatise kõrvaldamine on VÕS § 105 lg 1 p 5 sätestatud õigusvastane tegu. Asjaolu, et EA kõrvaldas vaidlusaluse piirirajatise (teepiirde) on tõendatud tunnistajate SP ja SP ütlustega (t.l. 2 ja 3), samuti tunnistaja SP ütluste kohaselt tema poolt sündmustest tehtud fotodega (t.l. 12, 13) nende kogumis. Tunnistaja SP ütlustega loeb kohus tõendatuks, et 01.06.2006.a helistas tunnistaja isa (hageja) tunnistajale seoses sellega, et naaber (kostja) oli tema kinni parkinud hageja krundile. 01.06.2006.a oli piirdeaed alles, EA vastas tunnistaja küsimusele, et parkis auto hageja kinnistule, kuna piire on ebaseaduslik ja tal on õigus kasutada teed omal äranägemisel. Järgmisel päeval helistas isa uuesti, et EA koos töömehega eemaldab piiret. Kohale jõudes ei näinud tunnistaja küll ei naabrit ega töömeest, kuid piire oli maha võetud ja kostja auto oli pargitud kostja kinnistule. Tunnistaja SP ütlustega loeb kohus tõendatuks järgmised asjaolud: telefonivestluses 25.07.2006.a kinnitas kostja, et temal oli õigus kinnistu teepiire maha võtta, kuna ta ei pääsenud muidu oma kinnistule, et tal oli moraalne õigus oma kinnistule pääseda; kostja tunnistas 07.11.2006.a telefonivestluses, et ta lõhkus piirde. Telefonivestluse toimumine on tõendatud kõnede eristustega (t.l. 43-45), millest nähtub, et 25.07.2006.a ja 07.11.2006. helistati nr-le 505 4095 ja tunnistaja SP ütlustega selle kohta, et telefonid nr-tega XXX ja XXX on tema kasutuses. Kostjad ei ole ümber lükanud hageja väiteid, et telefoninumber XXX on kostjate kasutuses või et telefonivestlused toimusid muul teemal. Kahju suuruse loeb kohus tõendatuks OÜ hinnapakkumisega (t.l. XXX), mille kohaselt läheks piirdeaia taastamine koos kinnitusdetailidega maksma 3’811.- krooni ja nimetatud summa kuulub kostjatelt väljamõistmisele VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 127 lg 1 alusel. Nimetatud normid sätestavad, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist ning et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. EA on nähtuvalt äriregistri avaliku teabesüsteemi andmetest juhatuse liige ja ainuosanik. Hoolimata nimetatud isikute formaaljuriidilisest eristatavusest (EA kui füüsiline isik ja OÜ kui juriidiline isik) on EA võimalus teostada oma tahet OÜ kaudu. Kohtu hinnangul ei saa antud juhul tõusetuda küsimust kohustatud isikute erinevusest. EA tahe OÜ juhatuse liikmena on omastatav OÜ-le ja vastupidi. Seega kuulub kahju väljamõistmisele kostjatelt solidaarselt (VÕS § 65 lg 2 ja 3). Kostjad on omavoliliselt rikkunud hageja omandiõigust vaidlusalusele kinnistule sellega, et kasutavad OÜ kinnistule sõiduks teed üle hageja kinnistu, omamata selleks hageja nõusolekut. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt nimetatud rikkumisest hoidumist edaspidi (AÕS § 89 alusel), kuivõrd nimetatud sätte kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise

kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Kostjad ei ole väitnud, et nad edaspidi üle hageja kinnistu ei sõida, seega on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd käesolev vaidlus puudutab ja hageja nõue on suunatud sellele, et kostjad ei ületaks OÜ kinnistule minemiseks hageja kinnistut, tuleb nõue rahuldada nimetatud ulatuses. Kohus ei analüüsi järgmisi käesolevas asjas esitatud tõendeid: fotod õunapuudest (t.l. 9-10), kuna kahju hüvitamise nõuet nimetatud osas pole hageja esitanud; maaüksuse plaan (t.l. 14), piiripunktide mahamärkimise akti (t.l. XXX), kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust piiride osas; hageja poolt esitatud fotot (t.l. 11) ja plaane (17-19), kuna tegemist on illustratiivse materjaliga. Menetluskulud TsMS § XXX2 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.