Asjaõigus › Omandiasjad

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu menetluses on P. AS hagi L.K. vastu L.K. kasuks kinnistusraamatusse kantud omandiõiguse üleminekut tagava eelmärke kustutamise nõudes. 16.04.2007 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja kohtukulude väljamõistmiseks kostjalt. Avalduse kohaselt loobub hageja hagist seoses asjaoluga, et kostja on peale hagi esitamist hageja nõude vabatahtlikult rahuldanud. Samuti soovib hageja seoses hagist loobumisega ja kostja poolt hageja nõude rahuldamisega kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud, milleks on riigilõiv 500 krooni ja õigusabikulud summas 4090 krooni. Hageja esitas avalduses kohtule ka taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses hagist loobumisega. 19.04.2007 esitas kostja kohtule vastuse hageja avaldusele hagist loobumiseks. Oma vastuses märgib kostja, et tal ei ole vastuväiteid hagist loobumise vastuvõtmisele. Samas vaidleb kostja vastu seisukohale, nagu oleks kostja rahuldanud hageja nõude vabatahtlikult alles peale hagi esitamist. Kostja leiab, et ta rahuldas hageja nõude vabatahtlikult juba enne hagi esitamist. Lähtuvalt mainitud asjaoludest palub kostja seoses hagist loobumisega hagejalt välja mõista enda menetluskulud, milleks on õigusabikulud (advokaaditasu summas 15 200 krooni ja õigusteenuskulud summas 104 krooni) kogusummas koos käibemaksuga 18 058 krooni ja 70 senti.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Tulenevalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus on seisukohal, et kuna hageja loobub esitatud hagist seetõttu, et kostja on talle esitatud nõude vabatahtlikult rahuldanud, siis on põhjendatud antud asjas hagist loobumine vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 168 lg 5, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. TsMS § 362 lg 1 näeb ette, et hagi loetakse esitatuks ja kohtu menetluses olevaks alles siis, kui kohus on selle menetlusse võtnud ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud. Kostja täitis 14.09.2006 esitatud hagiavaldusest tuleneva nõude 01.02.2007, esitades kinnistusosakonnale kandeavalduse omandiõiguse ülekandmise nõuet tagava eelmärke kustutamiseks. Vastav kanne kustutati 23.02.2007. Hagiavalduse sai kostja kätte alles 10.03.2007. Seega täitis kostja hageja poolt esitatud nõude enne seda, kui hagi sai lugeda esitatuks ja kohtu menetluses olevaks, mis tõttu ei saa hageja menetluskulusid mõista välja kostjalt. Lähtuvalt TsMS § 168 lg 4, kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 174 lg 4 kohaselt asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise

lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja palub hagejalt välja mõista kostja kantud menetluskulud, milleks on õigusabikulud summas 18 058.70 krooni. Kohus leiab, et kostja õigusabikulude väljamõistmine hagejalt ei ole põhjendatud ega vajalik. Kostjal ei olnud hiljemalt alates 18.05.2006, mil ta pidi saama teada omandiõiguse ülekandmise nõuet tagava eelmärke kustutamise kohustusest, mingit objektiivset takistust mainitud eelmärke kustutamiseks kinnistusraamatust. On põhjendamatu kostja vastuses hagiavaldusest loobumise avaldusele esitatud arusaam, nagu oleks kinnistusraamat olnud sinna Priit Pütti kasuks seatud käsutamise keelumärke tõttu „lukus“ ning seetõttu ei oleks kostja saanud kustutada kinnistusraamatust enda kasuks seatud eelmärget enne vastava keelumärke kustutamist 22.01.2007. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et juba 22.01.2007 kanti kinnistusraamatusse sisse uus keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kostja kasuks, samas kui kostja kasuks seatud omandiõiguse ülekandmise nõuet tagav eelmärge kustutati kinnistusraamatust alles 23.02.2007. Seega ei takistanud keelumärke olemasolu kinnistusraamatus põhimõtteliselt eelmärke kustutamist kostja poolt ning kostja viivitas eelmärke kustutamise avalduse esitamisega põhjendamatult kaua. Kohus leiab, et kostja menetluskulud tuleb esitatud asjaolusid arvesse võttes jätta tema enda kanda. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Vastavalt TsMS § 150 lg 3 riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Kohus leiab, et hageja esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstovi poolt 13.04.2007 esitatud taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.