2-05-14589/34 (endine tsiviilasja nr 2/34-7532/05)
Tsiviilasi
EÜ/pankrotis/ hagi NIi (registris NI) vastu 2 175,11 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja EÜ (edaspidi EÜ) /pankrotis/ (registrikood XXX asukoht XXX), hageja seaduslikud esindajad pankrotihaldurid ES ja TS, hageja lepinguline esindaja LO
esindajad
Kostja NI (NI; isikukood XXX, XXXX), lepinguline esindaja MP (postiaadress XXX) Kohtustungi toimumise aeg
05.04.2007.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja LO Kostja NI (NI) Kostja esindaja MP
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada. Välja mõista NIilt (NI) 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni ja 11 senti EÜ/pankrotis/ kasuks.
2.Menetluskulude jaotus Välja mõista NIilt (NI) riigilõivu 280 krooni riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number XXX) või arvelduskontole Hansapangas (konto number XXX), mõlemal viitenumber XXX. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest.
2-05-14589/34 Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 2 175,11 krooni ja kohtukulud. Hageja tugineb oma nõudes TsK § 477 ja TsÜS § 58.
2.Hageja korraldas elamu XXX haldamist, sh elamu hooldamist ja elamu varustamist kommunaalteenustega. Hageja sõlmis soojusettevõttega soojusenergia müügilepingu nr XXX, 31.08.1993, 01.01.1997 AS-ga hoolduslepingu nr XXX (elamute hooldusteenus), elektrivarustuse kokkuleppe nr XXX, 20.06.1997.a. 26.10.1998.a registreeriti mittetulundusühistute ja sihtasutuste registris elamuühistu XXX, milline alustas sellega iseseisvat majandustegevust, kusjuures EÜ lõpetas XXX elamu osas lepingud AS-iga XXX, AS-iga alates 01.05.2001, AS-iga 30.04.2001 ja AS-iga 01.07.2001. Kostjal on XXX sissekirjutus alates XXX ning seega on ta maja elanikuna ka teenuseid tarbinud. Kostja kommunaalteenuste võlgnevus on 2 175,11 krooni.
3.14.10.2005 täiendavas seisukohas märgib hageja, et kostja vastuväited ei anna alust haginõude rahuldamata jätmiseks. Hageja nõuab kostjalt makseid kommunaalteenuste eest, millised osutas temale hageja kuni XXX (k.a). XXX (määratud septembris) oli kommunaalteenuste arve 838,48 krooni, XXX (XXX) 862,72 krooni ja XXX (määratud novembris) 943,78 krooni. Kokku nimetatud perioodi eest on kostjale määratud makseid summas 2 644,98 krooni, võlgnevus eelnenud perioodist moodustas 195,33 krooni (määratud makseid seega 2 840,31 krooni), millest kostja poolt tasutud 665,20 krooni, seega tasumata võlgnevus 2 175,11 krooni. Hageja ei nõua kostjalt vastupidiselt kostja väitele novembri 1998 kommunaalteenuste võlgnevust. Kostja väited, et hageja on esitanud kohtusse hagi KÜ vastu ja nõuab sisse analoogset võlga topelt palub hageja väite põhistamatuse tõttu jätta tähelepanuta. Kostja on osundanud, et hageja on tasaarveldanud eraomandi mittevormistamise eest nõude 450 krooni. Hagejal puuduvad andmed (dokumentaalsed tõendid) vastava õigustoimingu (kogu tasaarveldamise protsessi) tegemise kohta. Hageja hinnangul seda tehtud ei ole, samas on väide tõendamata. Sihtmaksete osas 976,65 krooni hageja selgitab, et oktoobri kommunaalkuludes need ei sisaldu. Lisaks ei sisaldu hageja raamatupidamisdokumentatsiooni hulgas kosta esitatud dokumente (protokoll elanike allkirjaga). Hageja täpsustab, et sihtmaksetest laekunud summad on kantud elamu XXX remondifondi, kuivõrd elamu remondifondi saldo oli negatiivne ning vastavad laekumised kasutati seega majaelanike huvides ning EÜ ei ole vastavaid vahendeid alusetult säästnud.
4.21.03.2007 täiendavas vastuses jääb hageja jätkuvalt seisukoha juurde, et kostjal puudus tasaarvestusõigus. Kostja ei ole esitanud hagejale sihtmaksete osas tasaarvestust, samuti ei ole kostja hagejale vastavasisulist nõuet esitanud pankrotimenetluses. Kostja vastuväited
5.Kostja vastuses ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata, kohtukulud hageja kanda.
6.Kostja hinnangul on võlgnevuse nõue tõendamata. Kostja on alates 01.11.1998 tasunud makseid EÜ XXX. Hageja väitel esitati 1998 novembrikuu arvega nõue ka üldelektri, vee ja sooja kulude eest. Samal ajal on hageja esitanud nõude vee, sooja ja üldelektrikulude eest KÜ XXX vastu Tallinna Linnakohtusse. Seega nõuab hageja topelt nimetatud teenuste eest. Lisaks on hageja arvestanud võlgnevuse hulka sihtmakse soojamõõturite paigaldamise eest 976,65 krooni ja eraomandi vormistamise tasu 450 krooni. Soojamõõturid paigaldas AS Tallinna Soojus elamule XXX tasuta ja hageja ei vormistanud mingit eraomandit kostjale. Nimetatud summad tasaarveldas kostja viimase maksega EÜ .
7.Täiendavas vastuses hagile kostja märgib, et hagejal puudus õigus kanda sihtmaksete summad üle remondifondi. Sihtmakse on määratud mingi kindla toimingu teostamiseks ja hageja ei ole
2-05-14589/34 tõendanud, et tal puudus mingigi seaduslik alus kanda nimetatud summad kuhugi mujale kontole. Eraomandi vormistamise summa määramise dokumentide hageja endiste juhatuse liikmete poolt audiitorile üleandmata jätmine ei tähenda, et summat elanikelt ei nõutud. Hageja ei ole tänaseni üle andnud võlgnikega seotud materjale KÜ XXX juhatusele, vastava nõude kohtuotsus on olemas 2001.a. Sihtmaksete ja eraomandi vormistamise nõuded jätsid EÜ pankrotihaldurid pankrotimenetluses tunnustamata. Jääb arusaamatuks seda nõuda kostjalt. XXX elanikud on esitanud hagejale avalduse ümberarvestamiseks, kuid see on hageja poolt jäetud tegemata. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, kuulanud ära kostja, poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS I) § 58 lg. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. Kohus leiab, et poolte vahel oli ühistu liikmelisusel põhinev õigussuhe, milles õigused ja kohustused on määratletud seadusega ja ühistu põhikirjaga. Elamuseaduse (ES) § 16 kohaselt sätestatakse elamuühistu (-kooperatiivi) liikme õigused ja kohustused tema valduses oleva eluruumi kasutamisel elamuseaduses ja elamuühistu põhikirjas. Kostjal lasus ühistu põhikirjast tulenev kohustus tasuda kommunaalteenuste makseid.
10.Kohus leiab, et asja lahendamisel ei ole määrava tähendusega hageja poolt läbiviidud raamatupidamise arvestusmeetod ja korrektsus (või puudused selles). Vaidlust ei ole selles, et hageja kommunaalteenuseid kostjale vahendas ning kostja on neid ka tarbinud. Kostja ei ole esitanud kohtule maksedokumenti, mis kinnitaks talle osutatud teenuste eest esitatud arvete tasumist. Kostja leiab, et on tasunud vastavalt esitatud arvetele, samas möönab vastuses, et võlgnevus puudub seoses kostjale kuulunud (kuuluva) tasaarvestuse õigusega.
11.Vastavalt hagi asjaoludest tulenevalt nõuab hageja kostjalt võlga 1998.a. augusti, septembri ja oktoobri eest XXX asuva korteri nr XXX eest, lisaks võlg eelnevast perioodist. Hageja lõplik nõue moodustab 2 175,11 krooni. TsMS § 230 lg 1 ja 2 järgi peavad hagimenetluses pooled tõendama oma väiteid ja vastuväiteid esitavad ise tõendeid. Võlgnevuse tõendamiseks esitas hageja kohtule elamu XXX korteritele määratud maksete koondarvestused 1998.a septembris, oktoobris ja novembris (tl 50-54 ja 68-75), milledest nähtub, et kostjale on seisuga 26.11.1998 osutatud ja vahendatud teenuseid augustis, septembris ja oktoobris kokku summas 2 175 krooni. Nimetatud arvestuse kohaselt on jagatud majale tehtud püsikulud ja vahendatud teenuste eest tasumisel kuuluvad summad vastavalt korterite vahel kas lähtudes elanike arvust või korterite pindalast. Sealjuures esitati vahendatud teenuste eest arved tagasiulatuvalt s.t augustis vahendatud teenuste eest esitati korteriomanikele arve septembris. Arvestuses ei ole välja toodud sihtmakset soojamõõturi paigaldamise eest. Real sihtmakse on kostjale märgitud 0,00 krooni. Kostja vaidles hageja esitatud tõenditele vastu ja leidis, et need ei ole ette nähtud vormis. Kostja ise kohtule määratud maksete täieliku tasumise kohta tõendeid ei esitanud. Kohus leiab, et lähtudes TsMS § 229 ja 272 on esitatud tõendid asjakohased ja ei ole vastuolus seaduses tõenditele esitatud nõuetega. TsMS § 238 lg 2 sätestab, et kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Poolte vahel ei ole kokkuleppeid tõendi vormi osas ning võlgnevuse tekkimise ja
2-05-14589/34 arvestamise tõendamiseks ei ole seaduses ette nähtud tõendile kindlat vormi. Kostja poolt viidatud raamatupidamisseaduses sätestatud nõuded on mõeldud eelkõige õige ja korrektse raamatupidamise korraldamiseks ning ei saa olla piiravaks tõendite vormile. Kostja ei ole vaidlustanud hageja esitatud tõendite ehtsust vastavalt TsMS § 277. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda esitatud arvestustabelite õigsuses, siis lähtudes TsMS § 272 lg 3 eeldab kohus siiski esitatud tõendite õigsust. Vastavalt hageja esitatud arvestustele (tl 68-75) on kostjale septembris arvestatud augusti eest kokku 838,48 krooni; 1998.a oktoobris on arvestatud septembri eest kokku 862,72 krooni; 1998.a novembris on arvestatud oktoobri eest kokku 943,78 krooni. Lisaks 1998.a augusti-oktoobri eest määratud maksetele, oli kostjal võlgnevus eelnevatest perioodidest 195,33 krooni, kokku võlgnevus 2 840,31 krooni, tasutud perioodi eest 665,20 krooni, jääkvõlgnevus 2 175,11 krooni. Kostja esitas vormilt analoogse kogu maja koondarvestuse tabeli (tl 102-105), millest nähtub, et 02.12.1998.a seisuga oli kostjal võlgnevus eelmiste perioodide eest 2 175,11 krooni. Kostja viitas nimetatud arvestuses ja hageja poolt varasemalt esitatud arvestuses (tl 50-54) esinevate erinevate võlgnevuse summadele. Kohus, tutvunud mõlema poole esitatud arvestustabelitega ja kostjale 1998.a novembris esitatud teatega (tl 58a), leiab, et arvestused on korrektsed ja omavahel ning teatega ühildatavad: hageja esitatud arvestused näitavad maksete määramisi, kostja poolt esitatud tabel aga eelkõige laekumiste mõju võlgnevusele ja lõppvõlgnevust. Seega leiab kohus, et esitatud tõendite vahel puudub vastuolu ja neid saab kogus teiste tõenditega arvestada nõudes otsuse tegemisel. Kostja nende summade tasumise kohta, s o tasumiste kohta august/september/oktoober või hiljem, tõendeid ei esitanud. Kostja ei esitanud tõendeid nagu ei oleks ta tasumata arvetel märgitud teenuseid tarbinud. Seega tuleb tarbitu eest ka tasuda.
12.1998.a kehtinud TsK § 477 sätestas, et isik, kes ilma seaduse või tehinguga kindlaks määratud aluseta omandas vara teise arvel, oli kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Eelpool leidis tõendamist, et kostja tarbis hageja poolt osutatud ja vahendatud teenuseid, kuid nende eest ei tasunud. Seega on tal kohustus alusetult säästetud summad hagejale tasuda - kostja peab hagejale tasuma 2 175,11 krooni.
13.Kostja vastuväidet, et hageja nõue on alusetult suunatud kostja kui EÜ XXX liikme vastu, kellega hagejal lepingulised suhted puuduvad, ei ole asjakohane- EÜ XXX võttis maja haldamise üle XXX, hageja nõue on esitatud sellele eelneva perioodi eest ja ei tulene lepingust. Kostja väited selle kohta, et ta on tasunud eraomandi vormistamise ja soojamõõturi paigaldamise eest, on paljasõnalised ja tõendamata. TsK § 234 lg 1 sätestab, et kohustis lõpeb samaliigilise vastunõude tasaarvestamisega, mille tähtaeg saabus või mille tähtaeg on määramata või on määratud nõude esitamise momendiga. Mis puutub kostja väitesse, et ta on nõude soojamõõturite ja eraomandi vormistamise eest hagejaga tasaarvestanud, siis ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, et tal on hageja vastu üldse nõue, st millistest faktilistest asjaoludest ja õiguslikust alusest see kostja nõue hageja vastu tuleneb, mida saaks ja saanuks üldse tasaarvestada hageja nõudega. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et hageja temalt soojamõõturi ja eraomandi tasu nõuaks, mida kostja justkui tasaarvestas. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik midagi ka taasarvestada hageja nõudega. Isegi kui kostjal oleksid nõuded hageja vastu, siis oleks tulnud need esitada pankrotimenetluses.
14.Otsuses käsitlemata poolte seisukohad ja esitatud tõendid asja sisulise lahendamise seisukohalt tähtsust ei oma ja kohus jätab need tähelepanuta. Kohus on seisukohal, et eelpool käsitletud tõenditega leidis tõendamist võlgnevuse kujunemine. Võimalikud tulevased kokkulepped EÜ XXXja hageja vahel ei saa tsiviilasja arutamise ajahetkel olla aluseks kostja kohustise lõpetamisele hageja ees.
2-05-14589/34 Kohtukulud
15.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Hageja oli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 10 alusel lõivu tasumisest vabastatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 64 lg 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud kostjalt välja riigitulusesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, mis RLS § 37 lg 1 ja lisa 2 kohaselt oli kuni 31.12.2005.a. 280 krooni.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.