2-05-14694/34 (endine tsiviilasja nr 2/34-7491/05)
Tsiviilasi
EÜ /pankrotis/ hagi ET vastu 2 280,19 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja Elamuühistu (edaspidi EÜ) /pankrotis/ (registrikood XXX, registriaadress XXX), hageja seaduslikud esindajad pankrotihaldurid ES ja TS, hageja lepinguline esindaja LO
esindajad
Kostja ET(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtustungi toimumise aeg
05.04.2007.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja LO
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada. Välja mõista ET 2 280 (kaks tuhat kakssada kaheksakümmend) krooni ja 19 senti Elamuühistu /pankrotis/ kasuks.
2.Menetluskulude jaotus Välja mõista ET riigilõiv 280 krooni riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number XXX) või arvelduskontole Hansapangas (konto number XXX), mõlemal viitenumber XXX. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib
2-05-14694/34 apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 2 280,19 krooni ja kohtukulud. Hageja tugineb oma nõudes TsK § 477 ja TsÜS § 58.
2.Hageja korraldas elamu XXX haldamist, sh elamu hooldamist ja elamu varustamist kommunaalteenustega. Hageja sõlmis soojusettevõttega soojusenergia müügilepingu nr XXX, XXX, XXX AS-ga hoolduslepingu nr XXX (elamute hooldusteenus), elektrivarustuse kokkuleppe nr XXX XXX XXX registreeriti mittetulundusühistute ja sihtasutuste registris elamuühistu XXX, milline alustas sellega iseseisvat majandustegevust, kusjuures EÜ lõpetas XXX, elamu osas lepingud AS-iga XXX, AS-iga alates XXX, AS-iga XXX XXX ja AS-iga XXX XXX. Kostjal on XXX-185 sissekirjutus alates XXX.a ning seega on ta maja elanikuna ka teenuseid tarbinud. Kostja kommunaalteenuste võlgnevus on 2 280,19 krooni.
3.XXX täiendavas seisukohas märgib hageja, et kostja vastuväited ei anna alust haginõude rahuldamata jätmiseks. Hageja nõuab kostjalt makseid kommunaalteenuste eest, millised osutas temale hageja kuni XXX (k.a). XXX (määratud augustis) oli kommunaalteenuste arve 920,07 krooni, XXX (määratud septembris) 1 056,81 krooni, XXX (määratud XXX) 1 015,45 krooni, XXX (määratud XXX) 943,78 krooni. Kokku nimetatud perioodi eest on kostjale määratud makseid summas 4 264,64 krooni, võlgnevus eelnenud perioodist moodustas 328,53 krooni, kostja poolt tasutud 1984,45 krooni, seega tasumata võlgnevus 2 280,19 krooni. Kostjale postitatud nõudekiri on hagejale tagastatud hoiutähtaja ületamise tõttu.
4.XXX täiendavas selgituses täiendab hageja, et kostja võlgnevus eelnevatest perioodidest summas 328,53 krooni tuleneb XXX tarbitud kommunaalteenuste eest osaliselt tasumata jätmisest. Enne XXX XXX tarbitud kommunaalteenuste eest maksete määramist oli kostja võlgnevus hageja ees 62,15 krooni. Kostjal tuli XXX tarbitud kommunaalteenuste eest hagejale tasuda 974,98 krooni, kostja tasus 584,30 krooni, millest tulenevalt kostja võlg 328,53 krooni. Kostja vastuväited
5.Kostja vastuses ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Kostja ei ole saanud nõudekirja hagejalt. Elamispinna müügitehingu tegemisel väljastas EÜ kostjale kirjaliku teate võla puudumise kohta. Kostja kirjutati välja EÜ-st XXX. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kostja kohtuistungile ei ilmunud, esitas tõendi tema haigestumise kohta. Hageja taotles asja sisulist lahendamist. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kostja ei ole taotlenud istungi edasilükkamist ning samas ei ole kohus kohustanud kostjat isiklikult kohtuistungile ilmuma, on võimalik hageja taotluse rahuldamine ning asja sisuline lahendamine TsMS § 410 alusel.
8.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS ) § 58 lg 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. Kohus leiab, et poolte vahel oli ühistu liikmelisusel põhinev õigussuhe, milles õigused ja kohustused on määratletud seadusega ja ühistu põhikirjaga. Elamuseaduse (ES) § 16 kohaselt sätestatakse elamuühistu (-kooperatiivi) liikme õigused ja kohustused tema valduses oleva eluruumi kasutamisel elamuseaduses ja elamuühistu
10.Pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja elas XXX XXX-XXXX ning tarbinud talle EÜ poolt pakutavaid teenuseid korteri kasutamisel ning on ka hagejale mainitud perioodil tasunud kommunaalkulude eest. Pooltel puudub ka vaidlus selle üle, et alates XXX. anti elamu haldamine üle korteriühistule XXX, mis asutati XXXning kuni XXX hooldas ja haldas elamut EÜ . Vaidlust ei ole ka selles, et alates XXX hakkas kostja tasuma makseid EÜ XXX (kostja poolt vastuses toodud ja omaks võetud asjaolu). Vaidlust puudub ka selles, et hagejal oli sõlmitud kolmandate isikutega lepingud soojusenergia, elektrienergia ja vee- ning kanalisatsiooniteenuse ostmiseks ja elamu hooldamiseks selleks, et osutada vastavat teenust kostjale tema korteri osas XXX-XXX, mistõttu puudub vajadus täiendavalt hinnangut anda hageja poolt esitatud kolmandate isikutega sõlmitud lepingutele.
11.Vastavalt hagi asjaoludest tulenevalt nõuab hageja kostjalt võlga XXX, XXX XXX ja oktoobri eest XXX asuva korteri nr 185 eest, lisaks võlg eelnevast perioodist. Hageja lõplik nõue moodustab 2 280,19 krooni. TsMS § 230 lg 1 ja 2 järgi peavad hagimenetluses pooled tõendama oma väiteid ja vastuväiteid esitavad ise tõendeid. Võlgnevuse tõendamiseks esitas hageja kohtule elamu XXX korteritele määratud maksete koondarvestused XXXX, XXX, XXX ja XXX (tl 49-53 ja 72-81), milledest nähtub, et kostjale on seisuga XXX osutatud ja vahendatud teenuseid XXX, XXX, XXX ja XXX kokku summas 2 280,19 krooni. Nimetatud arvestuse kohaselt on jagatud majale tehtud püsikulud ja vahendatud teenuste eest tasumisel kuuluvad summad vastavalt korterite vahel kas lähtudes elanike arvust või korterite pindalast. Sealjuures esitati vahendatud teenuste eest arved tagasiulatuvalt s.t juulis vahendatud teenuste eest esitati korteriomanikele arve augustis. Vastavalt hageja esitatud arvestustele (tl 72-79) on kostjale augustis arvestatud juuli eest kokku 943,78 (hagi täpsustuses märgitud 920,07 krooni, tl 69) krooni; septembris arvestatud augusti eest kokku 1056,81 krooni; 1998.a oktoobris on arvestatud septembri eest kokku 1 015,45 krooni; XXX on arvestatud XXX eest kokku 943,78 krooni. Lisaks XXX-XXX eest määratud maksetele, oli kostjal võlgnevus eelnevatest perioodidest 328,53 krooni (tl 80-81), kokku võlgnevus 4 264,64 krooni, tasutud perioodi eest 1 984,45 krooni, jääkvõlgnevus 2 280,19 krooni. Kostja nende summade tasumise kohta, s o tasumiste kohta XXX või hiljem, tõendeid ei esitanud. Kostja ei esitanud tõendeid nagu ei oleks ta tasumata arvetel märgitud teenuseid tarbinud. Kostja on üksnes väitnud, et EÜ on väljastanud temale teate võlgnevuse puudumise kohta, milline on kohtule esitamata. Samas ei välista tõend võlgnevuse puudumist.
12.1998.a kehtinud TsK § 477 sätestas, et isik, kes ilma seaduse või tehinguga kindlaks määratud aluseta omandas vara teise arvel, oli kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Esitatud arvestusi hinnates ja arvestades vaidlustamata asjaolusid, leiab kohus, et hageja on kostjale teenust osutanud, kostja on teenust saanud ja nende eest osaliselt tasumata jätnud, mistõttu on kostja alusetult hageja arvel tasumata osa ulatuses säästnud oma vara/raha. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista tasumata jäetud kommunaalkulude eest 2 280,19 krooni. Kohtukulud
13.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud.
2-05-14694/34 Hageja oli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 10 alusel lõivu tasumisest vabastatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 64 lg 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud kostjalt välja riigitulusesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, mis RLS § 37 lg 1 ja lisa 2 kohaselt oli kuni 31.12.2005.a. 280 krooni. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.