Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja nõue kostja vastu kokku on 483 140,80 krooni, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kohtukulud. Kostja seisukoht Kostja esitas 31.01.2007.a. vastuse hagile. Kostja leiab, et antud kujul esitatud hagiavaldus on alusetu ja põhjendamata ning hagiavalduses toodud faktiväited on ebaõiged. CM ei ole TA iga laenulepingut sõlminud ja raha laenuks saanud. Nagu nähtub hagiavaldusele lisatud korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu 5.osast, on hageja EP saanud TAilt laenu 240 000 krooni. Seega jääb arusaamatuks, millel põhineb EP nõue TAi huvides. Hagiavaldusele lisatud 16.11.2002.a. võlakiri on rahatu ja selles toodud asjaolud ei vasta tegelikkusele. Ka ei ole kindlasti kirjutatud alla kohustusele võla tagastamiseks novembriks 2003.a. Hageja nõuet summas 200 000 ei saa lugeda kostja suhtes loovutatuks ja seepärast ei ole kostjal nõude loovutamise tagajärjel hageja ees kohustusi tekkinud. VP ei ole teavitanud kostjat kui põhivõlgnikku nõude loovutamisest. Kostja mitteteavitamine nõude loovutamisest enne hagiga kohtusse pöördumist on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagiavalduses toodud ei vasta tegelikkusele ning rahaliste suhete iseloom oli poolte vahel sootuks teistsugune ja põhines poolte vahel perekondlikel suhetel ning ühistel ärihuvidel. Peale äriprojekti läbikukkumist ning kostja ja hageja tütre kooselu lõppu, sunniti kostjat allkirjastama EP poolt koostatud nn võlakirju. Kostja leidis, et turvalisuse kaalutlustel tegigi ta seda. Kohtu põhjendused Kohus on kohtukutse kätte toimetanud kostjale TsMS § 313 alusel 16.11.2006.a. 04.05.2007.a. toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kostjat on hoiatatud, et istungile ilmumata jätmisel korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtuistungile ilmunud. Vastavalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 152 lg 1, § 164 lg 1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 152 lg 1 kohaselt põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olud võlausaldaja vastu, kui ka vastuväited, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. Käendaja tagasinõude aegumisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 70 sätestatut. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustist täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 483 140,80 krooni, millest 249 461,80 krooni moodustab 12.06.2003.a. laenulepingust tulenev võlgnevus ja 233 679 krooni 16.11.2002.a. laenulepingust tulenev võlgnevus.

Menetluskulu Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. Eda Paisnikul on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 2). Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXSEB Eesti Ühispangas või XXX Hansapangas, viitenumbriks märkida XXX. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ene Tsefels Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.