Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Ene Tsefels
Määruse tegemise aeg ja koht
12.06.2007.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-22566
Tsiviilasi
EP hagi CM vastu võla nõudes
Menetlustoiming
Kaja rahuldamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja EP(ik XXX, elukoht XXX); Hageja esindaja MR (XXX); Kostja CM(ik XXX, elukoht XXX).
Resolutsioon Jätta kaja tsiviilasjas nr 2-06-22566 EP hagi CM vastu võla nõudes rahuldamata ja menetlus taastamata. Menetlusosalistele määruse teatavakstegemise kord Kohtumäärus tehakse teatavaks TsMS § 455 lg 1 kohaselt menetlusosalistele kohtumääruse kättetoimetamisega. Määruse peale edasikaebe tähtaeg Määruse peale võib esitada kirjalikult määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (TsMS § 417 lg 4; § 660 lg 1; § 661 lg 1, lg 2) Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse määrusekaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Määruskaebuse läbivaatamise kord TsMS § 663 lg 1 kohaselt Harju Maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. TsMS § 663 lg 4 kohaselt kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab kohus määruskaebuse ise määrusega, kui maakohus ei rahulda määruskaebust (lg 5), esitab ta määruskaebuse viivitamata koos selle lisade ja sellega seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (TsMS § 663 lg 2) Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. TsMS § 466 lg 3 järgi määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Tsiviilasja asjaolud Harju Maakohtu menetluses on EP hagi CM vastu võla nõudes. 09.05.2007.a. rahuldas Harju Maakohus hagi tsiviilasjas nr 2-06-22566 tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse on kostja kätte saanud 21.05.2007.a, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostjal oli õigus taotleda kohtule esitatavas kajas menetluse
taastamist 14 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. 04.06.2007.a. esitas kostja tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 416 sätestab nõuded kajale ning mille lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt peab kajas sisalduma: viide otsusele, mille peale kaja esitatakse; avaldus, et selle otsuse peale kaja esitatakse; asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtustungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Vastavalt TsMS §-le 417 lg-le 2 kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kohus leiab, et kostja põhjendused 04.05.2007.a.toimunud istungile mitteilmumiseks ei ole piisavalt põhistatud. Kostjal oli võimalus kohut liiklustakistusest teavitada telefoni teel või samal päeval hiljem kohtusse ilmuda. Kostja aga ei teavitanud kohut takistusest kohtusse jõuda enne kaja esitamist 04.06.2007.a. Riigikohus on märkinud oma 14.02.2007.a. 3-2-1-152-06 lahendis, et TsMS § 415 lg 1 p 3 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kolleegiumi arvates tuleb nimetatud sätet süsteemselt ja eesmärgipäraselt tõlgendada nii, et muu hulgas tuleb selle sätte järgi hinnata seda, kas hagi on veenev TsMS § 407 lg 1 ja § 413 lg 1 mõttes. Tagaseljaotsuse regulatsiooni eesmärk ei ole teha lahend hageja kasuks ainult sellel põhjusel, et kostja ei vasta hagile või ei ilmu kohtuistungile. Seega on olenemata sellest, kas kostjal on võimalik esitada ja põhistada (TsMS § 416 lg 1 p 3) mõjuvat põhjust oma tegevusetusele, tal õigus kajas esitada väide, et hagi ei ole veenev. Kohus peab hagi veenvust kaja menetlemisel kontrollima ka siis, kui kajas ei ole hagi ebaveenvusele osutatud. Kui kohus leiab, et hagi ei olnud veenev, tuleb menetlus kaja alusel taastada. Sel juhul ei kohaldata TsMS § 407 lg-s 6 (või TsMS § 413 lg-s 1) sätestatut hagi rahuldamata jätmise kohta, sest viidatud sät(t)e(d) ei kehti nn kajamenetluses, vaid üksnes tagaseljaotsuse tegemise korral. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kostja esitatud kajaga ning kontrollinud hagi veenvust, leiab et, kaja tuleb jätta rahuldamata ja menetlus taastamata. Ene Tsefels Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.