2-05-21741/24 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbimata - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Hageja tegi 2005.a. maikuust kuni 05.augustini 2005.a.siseviimistlustöid Haapsalu Kutsehariduskeskuse peahoone soklikorrusel hageja ja kostja juhatuse liikme S. S. vahel sõlmitud suulise töövõtulepingu alusel. Poolte vahel oli kokkulepe selles, et hageja teeb koos sõpradega kutsehariduskeskuse soklikorrusel järgmised siseviimistlustööd: pindade puhastamine terve soklikorruse ulatuses (väljaarvatud jõusaal ja raamatukogu), krohvimine, pahteldamine ja värvimistööd. Kostja lubas maksta tehtud töö eest 50 000 krooni. Hagejale teadaolevatel andmetel valmis Haapsalu Kutsehariduskeskus 10.augustil 2005. Peale töö lõpetamist võeti hageja poolt tehtud töö vastu, kuid vaatamata hageja korduvatele pöördumistele kostja poole tasu saamiseks, ei ole kostja hagejale tehtud tööde eest tasu maksnud. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud tasu töövõtulepingu järgi 25 000 krooni. Kuivõrd hageja lõpetas töö 05. augustil 2005, muutus tasunõue 25 000 krooni sissenõutavaks 06.augustist 2005, 15.03.2006 seisuga on kostja viivitanud tasu maksmisega 222 päeva ja hageja palub kostjalt välja mõista viivis 1406 krooni 50 senti. Peale selle palub hageja kostjalt välja mõista moraalne kahju 30 000 krooni, sest saamata jäänud tasu tõttu tekkis hagejal raske majanduslik olukord. Kuna hagejal jäi saamata tasu töö eest, ei olnud tal võimalik tasuda politsei poolt määratud trahvi 5100 krooni, peale selle pidi hageja ära jätma kavandatud puhkusereisi, samuti ei saanud hageja maksta liiklusavarii tagajärjel tekkinud autoremondikulusid 11 400 krooni, need kulud tasus hageja isa. Kostja seaduspärase käitumise korral oleks hageja saanud need kulutused ise tasuda. Kostja käitumine on pannud hageja olukorda, kus hageja on teiste isikute ees võlgnikuks temast mittesõltuvatel põhjustel. Kostja käitumise tõttu on hageja osutunud võlglaseks ka Tele 2 Eesti ees. Kostja käitumine pani hageja olukorda, kus ta oli sunnitud 2005 suvel ja sügisel laenama oma vanematelt raha 10 000 krooni, mistõttu on hageja moraalselt kannatanud. Hageja hindab moraalse kahju suuruseks kokku 30 000 krooni ja palub see kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt viibis hageja 2005.a. suvel OÜ Rambilding õppepraktikal, mille eesmärgiks oli koolis omandatud teadmiste kinnistamine Praktika toimus tasuta ja seda teostati Haapsalu Kutsehariduskeskuse ruumides. Poolte vahel ei ole sõlmitud suulist töövõtulepingut, sest hagejal puudusid praktilised oskused ehitustööde tegemiseks ja seetõttu on mõistusevastane sõlmida töövõtuleping oskusteta isikuga. Absurdne on hageja väide väidetava tasu suuruse kohta. Kui kostja oleks sõlminud lepingud, millega oleks tasunud igale praktikal viibinud isikule 25 000 krooni kuus, oleks kostja pidanud Haapsalu Kutsehariduskeskuses teostatavate tööde eest hagejale ja teistele praktikal viibinud isikutele mitmekordselt peale maksma. Saamata jäänud tasu nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna nõude eeldused ei ole täidetud. Et hageja saaks nõuda kostjalt töövõtulepingujärgset tasu peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) üks isik on teinud pakkumuse sõlmida töövõtuleping ja teine isik on andnud vastava nõustumuse; 2) leping kohustab töövõtjat saavutama kokkulepitud tulemuse ja tellijat maksma selle eest kokkulepitud tasu; 3) töövõtja on saavutanud kokkulepitud tulemuse (töö on valminud). Käesoleval juhul ei ole sõlmitud töövõtulepingut, kokkulepet 25 000 krooni suuruse tasu kohta ega tõendatud hageja poolt väidetud tööde valmimist. Hageja on hästi teadlik selles, et hagiavalduses loetletud tööd ei ole hageja poolt tehtud. Hageja poolt nimetatud tunnistajad A. V., T. T., M. R., T. L., H. K. on hageja sõbrad ja koolikaaslased, viibisid koos hagejaga õppepraktikal. Praktikal anti kõigile poistele ühesugused ülesanded ja samas ulatuses, kõigil noormeestel olid samaväärsed kasinad

ehitustööde teostamise oskused, teadmised ja suhtumine töösse. Kostja ja kooli vahel oli kokkulepe, et õppeasutuses õppivad poisid lähevad OÜ-sse Rambilding õppepraktikale ajavahemikus 19.05.2005 - 19.06.2005 ja praktikandid selle eest mingit tasu ei saa. Õppepraktika pidi toimuma tööpäeviti kella 8.00 kuni 16.00. Hagiavalduses nimetatud õpilased ja ka hageja ilmusid praktikale mõnel üksikul päeval kogu praktikaperioodi vältel ja seda vaid kaheks-kolmeks tunniks korraga. Lisaks sellele ei olnud praktikandid võimelised teostama töid sellise kvaliteediga, et kostja oleks saanud töö kliendile üle anda. Hageja on Haapsalu Kutsehariduskeskuse 2.kursuse õpilane, ta ei ole kunagi töötanud üheski ehitusettevõttes ega teinud iseseisvalt algusest lõpuni hagiavalduses märgitud siseviimistlustöid. Kui arvestada hageja oskusi ja teadmisi, olenematut töökogemust, hagiavalduses nimetatud tööde tegemiseks vajalikke oskusi, võib öelda, et mõistlik ehitusettevõtja ei sõlmiks mingil juhul sellise isikuga töövõtulepingut ehitustööde teostamiseks. Seega ei saa kuidagi eeldada, et kostja võis tellida hagejalt siseviimistlustöid 25 000 krooni eest, mistõttu ei saa hagejal olla tekkinud rahalist nõuet kostja vastu teostamata siseviimistlustööde teostamise eest. Kui antud juhul oleks ka poolte vahel sõlmitud töövõtuleping, ei saaks tasu suurus olla 25000 krooni, sest ka kogenud ehitajad ei suudaks selle ajavahemiku jooksul, mil hageja praktikal viibis Haapsalu Kutsehariduskeskuses, puhastada, krohvida ja pahteldada ja värvida 340 m2 pinda, samuti ei maksaks ükski mõistlik ehitusettevõtja ka kogenud ehitajale nii lühikese ajaperioodi eest teostatud tööde eest 25 000 krooni. Kuna hageja ei ole esitanud muid tõendeid peale eelnimetatud isikute tunnistuste, on hageja väited selle kohta, et töövõtuleping sõlmiti, paljasõnalised ja hageja nõue täielikult tõendamata. Kuna kostjal pole hageja ees ühtegi rahalist kohustust, siis ei saa kostja olla selle täitmisega viivitanud VÕS § 113 lg 1 tähenduses, mistõttu hageja viivise nõue 1406 krooni 50 senti tuleb jätta rahuldamata. Hagejal puudub moraalse kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Kuna poolte vahel ei ole sõlmitud lepingulist õigussuhet ja hageja ei ole tõendanud ka lepinguvälise võlasuhte olemasolu, ei saa hagejal olla ka kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Kui teoreetiliselt oleks poolte vahel sõlmitud töövõtuleping ja hagejal oleks selle alusel tekkinud tasu nõue, ei oleks tasu maksmata jätmine põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 4 tähenduses ja tellija ei pea neid asjaolusid ette nägema VÕS § 127 lg 3 mõttes. On absurde väita, nagu võiksid asjaolud, et isik saab õigusvastase käitumise eest trahvi, jätab telefoniarve õigeaegselt tasumata, satub liiklusõnnetusse, ei saa minna välismaale reisile ja peab vanematelt elamiseks raha laenama, tekkida otseselt selle tagajärjel, et talle jäetakse tasu maksmata. Kohtuotsuse põhjendus Töövõtulepingu olemasolu Poolte vahel on vaidlus selles, kas poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping. Kohus on seisukohal, et lepingu sõlmimine poolte vahel on tõendatud. Hageja seletust lepingu sõlmimise asjaolude kohta kinnitavad tunnistajad A. V., T T., T. L., H. K., kelle ütluste kohaselt saatis kostja esindaja hageja mobiiltelefonile sõnumi, milles pakkus siseviimistlustööd Haapsalu Kutsehariduskeskuse ehitusel ja et töö eest lubati tasu 50 000 krooni. Tunnistajad kinnitavad, et on sõnumit ise näinud ja lugenud. Tunnistaja A. V. ütluste kohaselt said pooled kokku maikuu lõpus, lepiti kokku töö maht ja tööd alustati maikuu lõpus. Tunnistaja A. V. ütluste kohaselt tegi hageja kutsehariduskeskuse ehitusel siseviimistlustöid kuni objekti valmimiseni augustikuu algul. Tunnistaja A. A. ütlustega on tõendatud, et 2005.a. suvel tegid kutsehariduskeskuse soklikorrusel siseviimistlustöid kutsehariduskeskuse õpilased, põhiliselt töötas objektil kolm noormeest. Tunnistaja eeldab, et hageja oli nende hulgas.

10.juunist kuni 05.augustini 2005 tegi hageja kostja juures tööd töövõtulepingu alusel. Hageja seletus selles, et ta tegi kostjale tööd töövõtulepingu alusel alates maikuu lõpust, on vastuolus Haapsalu Kutsehariduskeskusest väljastatud hageja praktikaraamatu ärakirjaga ja hageja seletus selles, et praktikapäeviku sissekanne on tegelikult fiktiivne, on tõendamata. Tasu nõue VÕS § 635 lg kohaselt töövõtulepingu järgi kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tunnistajad A. V. ja T. T. ütlustega on tõendatud, et kostja juhatuse liige S. S. käis tööd üle vaatamas ega teinud neile etteheiteid töö suhtes, vaid kiitis tubli töö eest. Tunnistaja A. A. ütlustega on tõendatud, OÜ Rambilding teostas objektil siseviimistlustöid OÜ-ga Mivo Ehitus sõlmitud alltöövõtulepingu alusel. Alltöövõtja OÜ Rambilding jättis objekti lõpetamata ja kadus ära, mistõttu ta ei saanud kostjaga kontakti. Tööd, mida kostja oli objektil teinud, tuli 60-80% ulatuses ümber teha, kuna tellija ei võtnud tööd vastu. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et kuigi asjas puuduvad kirjalikud tõendid töö vastuvõtmise kohta, on tunnistajate V. ja T. ütlustega tõendatud, et kostja võttis hageja töö ositi vastu. VÕS § 637 lg 3, lg 4 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasu tehtud töö eest. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus järgmisi asjaolusid: 1) töö tegemise aega- 11. juunist kuni 05.augustini 2005.a., s.o. ligi kaks kuud, 2) kostja poolt määratud tasu suurust 50 000 krooni, 3) hageja ja tema sõprade panust töösse. Tunnistajate ütluste kohaselt töötas hageja kutsehariduskeskuses kõige kauem - augustikuu alguseni, nädal aega vähem tegi siseviimistlustöid A. V., T. T. tegi tööd kuu aega, M. R. 2-3 nädalat ja T. L. 2 nädalat. 4) kohtule ei ole esitatud tõendeid teostatud tööde mahu kohta. Neil asjaoludel kohus leiab, et kostja poolt lubatud tasu töö eest 50 000 krooni on õiglane jagada vastavalt töötatud ajale viie noormehe – hageja, A. V., T. T., T. L. ja M. R. vahel ja nimetatud asjaolu arvestades on õiglane kostjalt hageja kasuks välja mõista tasu töö eest 15 000 krooni. Viivise nõue Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist, sest kostja ei ole vaatamata korduvatele nõudmistele tasu töö eest maksnud. Tunnistajad A. V., T. T. kinnitavad, et hageja on koos nendega korduvalt pöördunud kostja poole tasu saamiseks tehtud töö eest, kuid siiani ei ole kostja neile ja hagejale tasu maksnud.

VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse rikkumise korral nõuda viivist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kostja on rikkunud hagejale tasu maksmise kohustust ja seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, s.o. 06.augustist 2005 kuni 15.03. 2006. Kostja ei ole hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Arvestades kostjalt hageja kasuks väljamõistetava tasu suurust 15 000 krooni, on viivis 844 krooni (15000 x 9,25% : 365 x 222) ja VÕS §-de 101 lg 1 p 6, 113 lg 1 järgi tuleb viivis 844 krooni kostjalt hageja kasuks välja mõista. Mittevaralise kahju 30 000 krooni nõue Hageja mittevaralise kahju nõue tuleneb töövõtulepingu rikkumisest. Üldjuhul tuleb mittevaralise kahju kompenseerimine kõne alla seaduses sätestatud konkreetsetel juhtudel. VÕS § 134 lg 1 järgi võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Antud asjas ei ole kohustus suunatud mittevaralise huvi järgimisele, võlgniku kohustuse eesmärk töövõtulepingu järgi ei ole kaitsta hagejat mittevaralise kahju eest. Neil asjaoludel tuleb VÕS § 134 lg 1 tulenevalt jätta hageja mittevaralise kahju summas 30 000 krooni kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS RakS § 3 järgi tuleb menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldada kuni 01.06.2006 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustikku. TsMS § 60 lg 1 järgi tuleb hagi osalise rahuldamise korral mõista kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 3250 krooni, peale selle on menetluskuluks riigi õigusabikulud summas 18 537 krooni 80 senti. TsMS § 60 lg 1 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks 1000 krooni (kuni 01.07.2007 kehtinud riigilõivuseaduse § 37 lg 1 järgi on riigilõiv hagihinnalt 15 000 krooni 1000 krooni). TsMS § 61 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.määrusega nr.206 kehtestatud Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad § 1 järgi tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista hageja lepingulise esindaja kulude katteks 5000 krooni.