Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Määruse tegemise aeg ja koht
07.mai 2007. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-9592
Tsiviilasi
MS kaebus Harjumaa tööpiirkonna kohtutäitur UT 23.02.2007 otsusele Avaldaja: MS(isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asjast puudutatud isikud: Harju tööpiirkonna kohtutäitur UT (XXX) ja Sissenõudja AS F (registrikood XXX, XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Kohtumääruse resolutsioon
Jätta rahuldamata MS kaebus Harjumaa tööpiirkonna kohtutäitur UT 23.02.2007 otsusele täiteasjas nr 052/2005/9519. Menetluskulud jätta avaldaja kanda.
Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
Varasem menetluse käik Harju tööpiirkonna kohtutäitur UT algatas AS-i F avalduse alusel täitemenetluse 420 kroonise trahvi sissenõudmiseks avaldajalt. Teade täitemenetluse kohta avaldati Ametlikes Teadaannetes. Avaldaja sai täitemenetluse algatamisest teada seoses arvelduskontode arestimisega pangas. Avaldaja esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, kuna see algatati avaldaja pankrotimenetluse ajal ning pankrotimenetlus välistab täitemenetluse väljaspool pankrotimenetlust. Kohtutäitur jättis 08.09.2006 otsusega kaebuse läbi vaatamata kui mittetähtaegselt esitatu. Harju Maakohus jättis 09.11.2006 määrusega kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.12.2006 määrusega Harju Maakohtu määruse ning kohustas kohtutäiturit kaebust sisuliselt lahendama.
23.02.2007 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata.
Avalduse aluseks olevad asjaolud ja nõue Avaldaja esitas kohtule kaebuse kohtutäitur UT 23.02.2007 otsusele täiteasjas nr 052/2005/9519. Nimetatud otsusega jättis kohtutäitur UT rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale kuna kohtutäitur jättis täitemenetluse lõpetamata. Avaldaja sai kohtutäituri otsuse 05.03.2007 tähitud kirjaga. 23.02.2007 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Otsus ei ole seaduslik, kuna kohtutäitur tõlgendas ja kohaldas vääralt TMS ja PankrS nende koostoimes. Täitemenetluse alustamine oli põhjendamatu avaldaja pankrotimenetluse ajal 07.08.2006. Selline täitemenetlus on vastuolus pankrotimenetluse olemusega ja PankrS § 3 lõikega 4. Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 ei saanud avaldaja oma kohustusi vabatahtlikult täita. Täitemenetlus tulnuks lõpetada TMS § 48 lg 1 p 7 alusel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu või keelduda selle lõpetamisest. Pärast pankroti väljakuulutamist toimub nõuete esitamine ja rahuldamine PankrS-s sätestatud korras (§ 3 lg 4 ja § 44 lg 1). Avaldaja ei vaidlustanud täitemenetluse alustamist, vaid kohtutäituri tegevusetust, kuna kohtutäitur ei lõpetanud täitemenetlust, mille ta algatas seadusevastaselt. TMS § 221 ei oma tagasiulatuvat jõudu, kehtib alates 01.01.2006, täitemenetlus algatati 2005. Avaldaja taotleb kohtutäituri 23.02.2007 otsuse tühistamist täiteajas nr 052/2005/9519, kohtutäituri kohustamist täitemenetlust lõpetama ja avaldaja arvelduskontosid arestist vabastama. Kohtukulud palub avaldaja jätta vastustaja kanda.
Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur esitas kohtule seisukoha, milles vaidleb kaebusele vastu. Täitemenetluse algatamise avaldusele, mille AS F kohtutäiturile 31.08.2005 esitas, oli lisatud täitedokument – AS-i F 14.07.2005 otsus väärteoasjas nr F0111069706. Kohtutäitur märgib, et jääb otsuses toodud seisukohtadele. Füüsilisest isikust pankrotivõlgniku puhul ei lähe kogu võlgniku operatiivne juhtimine üle pankrotihaldurile. Pankrot ei anna indulgentsi ega amnestiat. Pankrotivõlgnik peab täitma seadust samaväärselt mittepankrotivõlgnikega. Pankrotimenetluse väljakuulutamine enne täitedokumendi koostamist ei mõjuta täitemenetluse algatamist. Võlgnik esitas vaid halduri vahetamise määruse kohtutäiturile, see ei kajasta pankrotimenetluse algust ja lõppu. See ei mõjuta asja lahendamist. Pankrotimenetluses saab esitada nõudeid, mis olid tekkinud pankrotimenetluse alguseks. Rikkumine, mille eest avaldajale väärteoasjas otsus tehti, toimus pärast pankrotimenetluse algatamist. Täitemenetluse seadustiku kohaldamine pärast pankroti väljakuulutamist on võimalik. Sellise seisukoha esitamisel tugineb kohtutäitur Tallinna Ringkonnakohtu määrusele väärteoasjas nr 4-06-5283. Kohtutäitur taotleb kaebuse rahuldamata jätmist TMS § 217 ja § 218 alusel ning kohtukulude avaldaja kanda jätmist TsMs § 172 lg 5 alusel.
Sissenõudja seisukoht Sissenõudja kohtule kaebuse kohta seiskohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
Kohus, tutvunud avaldusega ja puudutatud isiku – kohtutäituri - seisukohaga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäitur UT 23.02.2007 otsusele tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15. TMS § 218 alusel võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kohtutäiturile esitas avalduse täitemenetluse algatamiseks AS F. Täitedokumendiks oli väärteo asjas tehtud otsus avaldaja trahvimise kohta. Avaldaja esitas kohtutäiturile 07.08.2006 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldaja viitab avalduses PankrS §-dele 93, 94, 3 lg 4 ja TMS §-dele 51 lg 1, 29 lg 1. Pankrotimenetluse läbiviimise tõendamiseks esitas avaldaja Tallinna Linnakohtu 20.05.2003 määruse, millega vahetati pankrotihaldur pankrotimenetluses. Määrusest nähtub, et avaldaja pankrot kuulutati välja Tallinna Linnakohtu 17.02.2003 otsusega. 17.08.2006 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele täiteasjas nr 052/2005/9519 ning taotleb ebaseaduslikult alustatud täitemenetluse lõpetamist. Avaldaja on esitanud kohtle nõude kohtutäitur UT 23.02.2007 otsuse tühistamiseks täiteasjas nr 052/2005/9519, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusetusele rahuldamata ja taotleb kohtutäituri kohustamist täitemenetlust lõpetama ja avaldaja arvelduskontosid arestist vabastama. Kaebust põhjendab avaldaja asjaoluga, et tema suhtes toimus pankrotimenetlus, mistõttu täitemenetluse algatamine oli ebaseaduslik. Väärteoasjas tehtud otsus on täitedokumendiks tulenevalt TMS § 2 lg 1 p 9. Seadustiku § 7 lg 1 järgi on kohtutäituril õigus täitetoimingu tegemisest keelduda ainult seaduses sätestatud põhjusel. Täitemenetluse lõpetamise alused sätestab § 48. Avaldaja seisukoha kohaselt tulnuks täitemenetlus lõpetada nimetatud paragrahvi lg 1 p 7 alusel, s.o. täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu – pankrotimenetluse toimumine võlgniku suhtes. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et täitemenetlus tulnuks lõpetada, kuna kaebaja suhtes toimus pankrotimenetlus. Kaebaja pankrot kuulutati välja Tallinna Linnakohtu 17.02.2003 otsusega. Seda tõendab kohtle esitatud Tallinna Linnakohtu 20.05.2003 määrus, millega vahetati välja pankrotihaldur. Nimetatud määruses on märgitud pankroti otsuse tegemise aeg. TMS § 51 lg 1 kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. § 51 lg 2 järgi annab kohtutäitur pankroti väljakuulutamise järel pankrotihalduri taotlusel täitemenetluse dokumendid ja kohtutäituri valduses oleva või kolmandale isikule hoiule antud võlgnikule kuuluva vara üle pankrotihaldurile ja teavitab sellest sissenõudjat. Nimetatud paragrahv reguleerib selle sõnastusest tulenevalt täitemenetluse, mis algatati enne võlgniku pankroti väljakuulutamist, lõpetamist. Antud juhul algatati täitemenetlus võlgniku suhtes, kelle pankrot oli juba varem väljakuulutatud. Seetõttu TMS § 51 ei kohaldu. Selline seisukoht on kooskõlas alltoodud pankrotiseaduse sätetega.
PankrS § 3 lg 4 kohaselt teeb pankrotiseaduses seaduses sätestatud juhtudel täitemenetluse seadustikus sätestatud toiminguid ajutine haldur või haldur, kellel on täituri õigused ja kohustused. § 35 lg 1 p 3 alusel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga pankroti väljakuulutamisega ning lg 2 järgi on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. § 36 lg 1 järgi läheb pankroti väljakuulutamisega võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, lg 5 sätestab, et kui võlgnik on enne pankroti väljakuulutamist käsutanud oma tulevikus tekkivaid nõudeid, muutub käsutus pankroti väljakuulutamisega tühiseks pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuete osas ning lg 6 alusel võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Tulenevalt § 54 lg 1 on pankrotihaldur (haldur) pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes ning lg 4 kohaselt võib haldur füüsilisest isikust võlgniku pankroti puhul teha ainult neid tehinguid ja õigustoiminguid, mis on vajalikud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks. Kõik viidatud sätted reguleerivad pankrotivara ja nõudeid, mis olid olemas pankroti väljakuulutamise ajaks. § 44 lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete esitamiseks on pankrotiseadus sätestanud tähtaja. Kuna AS-i Falck Eesti nõue avaldaja vastu tekkis 2005, ei saanud ega pidanud ta nõuet esitama pankrotimenetluses. Avaldaja tõlgendusest tulenevalt ei saakski isiku suhtes, kelle pankrot on väljakuulutatud, läbi viia täitemenetlust võlgade sissenõudmiseks, mis on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist. TMS ega PankrS ei anna alust selliseks tõlgenduseks. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kooskõlas TsMS 172 lg 1 tuleb avaldaja menetluskulud ja ka puudutatud isikute menetluskulud, jätta avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.