Tallinna kohtutäitur Mati Kadak ́u avaldus võlgnik Xxxxõiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Mati Kadak (büroo asukoht Kaupmehe 14-40, 10114 Tallinn; e-post: [email protected]) Puudutatud isikud: võlgnik Xxxx(isikukood xxxx; aadressid xxxx; xxxx; e-post: xxxx) sissenõudja Xxxx(isikukood xxxx; elukoht xxxx) seaduslik esindaja Xxxx(isikukood xxxx; e-post: xxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Tallinna kohtutäitur Mati Kadak ́u avaldus võlgnik Xxxxõiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
esitada määruskaebuse päeva jooksul arvates
Tallinna määruse
Asjaolud ning menetluse käik
1.Harju tööpiirkonna kohtutäitur Mati Kadak esitas 13.02.2017.a Harju Maakohtule avalduse Xxxx õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku suhtes algatatud täiteasi nr 008/2012/207 elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitmisteade ja täitedokumendi ärakiri toimetati võlgnikule kätte 12.03.2012.a postkasti panekuga. Nõude suurus 28.02.2017.a seisuga oli 17 983,75
eurot. Sissenõudja esindaja esitas 20.12.2016.a kohtutäiturile avalduse, milles palus peatada võlgniku juhiloa kehtivus. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku 23.12.2016.a ja hoiatus toimetati võlgnikule kätte 23.12.2016.a e-kirja teel. Kohtutäitur palub avaldus rahuldada ja peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohus võttis 15.02.2017.a avalduse menetlusse.
2.Võlgnik esitas 13.03.2017.a seisukoha, milles selgitab, et tema põhiline tuluallikas on taksoteenuse osutamine, mistõttu juhiloa olemasolu on hädavajalik ning selle kehtivuse lõppemine viib võlgniku olukorrani, kus sisuliselt tuluallikas puudub. Võlgnik täiendas enda seisukohta 24.03.2017.a. Võlgnik registreeris end FIE-na 28.10.2002.a ning sellest ajast saadik on põhiliseks tööks taksoveoteenuse osutamine. Taksoveoteenuse osutamist ei saa nimetada stabiilseks tööks, kuna tööpäevad ja kuud on erinevad, mis tähendab, et ka tulu saab erinevalt. Lisaks märgib võlgnik, et seoses haige seljaga ei saa ta töötada rohkem kui 6-7 tundi. Päevas saab teenida 40-60 eurot, millest tuleb tasuda autorent 25 eurot ja kütus. Lõppkokkuvõttes jääb võlgnikule umbes 600 eurot kuus. Sellest rahast maksab võlgnik korteriüüri summas 300 eurot, kommunaalid ning müüdud korterist jäänud laenujääki summas 135 eurot. Planeeritud kulud on umbes 560 eurot, kuid on ka ettenägematuid kulusid. Võlgnik palub võimalusel juhiload mitte peatada ning säilitada ainuke tuluallikas.
3.Sissenõudja esindaja esitas 03.04.2017.a kohtule seisukoha, milles jääb enda seisukoha juurde ning palub võlgniku õiguste peatamist. Sissenõudja märgib, et elatise maksmise osas ei ole muutusi.
4.25.04.2017.a kohtuistungil ei osanud võlgnik välja tuua põhjuseid, miks kohus peaks jätma avalduse rahuldamata. Võlgnik teavitas kohut, et ta peab oma kohustusi täitma, aga raha ei ole. Sissenõudja keelas võlgnikul ühise lapsega suhtlemise alates 2005.a. Võlgnik üritab sissenõudjaga kokkuleppele saada summade osas. Kohus selgitas võlgnikule, et kui võlgnik tasub 660 eurot maikuu jooksul täiturile, puudub kohtul alus juhilubade ära võtmiseks.
5.Võlgnik esitas kohtule 30.05.2017.a maksekorralduse, millelt nähtub, et võlgniku eest on 30.05.2017.a kohtutäiturile tasutud täiteasjas nr 008/2012/207 660 eurot.
6.Kohus küsis 31.05.2017.a kohtutäiturilt ja sissenõudjalt seisukohta eeltoodu osas. Sissenõudja esitas 02.06.2017.a seisukoha, mille kohaselt võlgnik ei ole täitnud täitedokumendist tulenevat nõuet ning esitanud ettepanekuid võlgnevuse kustutamiseks. Sissenõudja jääb enda seisukoha juurde ning palub võlgniku õigused peatada. Kohtutäitur esitas 06.06.2017.a seisukoha, mille kohaselt võlgnik tasus ühekordselt 660 eurot, millest 152,68 eurot on kohtutäituri tasu. Seega võlgnevus on kasvanud 432,68 eurot. Kohtutäitur palub peatada võlgniku lubade kehtivuse.
7.Võlgniku eest tasuti 15.06.2017.a kohtutäiturile veel lisaks 152,68 eurot. Võlgnik esitas 15.06.2017.a maksekorralduse ka kohtule. Kohtu seisukoht ja põhjendused
8.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 17 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse
kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
10.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1773 lg 1 p 1 on sätestatud, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. TMS 1771 lg 1 järgi kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
11.Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees ning tema suhtes on algatatud täiteasi nr 008/2012/207 elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Ka ei ole vaidlust selle üle, et sissenõudja seaduslik esindaja esitas 20.12.2016.a kohtutäiturile avalduse (tl 5), milles palus peatada võlgniku juhiloa kehtivus. Samuti puudub vaidlus selles, et kohtutäitur on elatisevõlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest ning võlgnikule on hoiatus kätte toimetatud (tl 6).
12.TMS § 1774 lg 2 p 1 kohaselt kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt käesoleva seadustiku § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise. Täitmisavalduse kohaselt on igakuine elatis 220 eurot kuus (tl 3). Kohus selgitas võlgnikule 25.04.2017.a istungil, et kui ta tasub maikuu jooksul täiturile kolme kuu elatise, puudub kohtul alus juhilubade ära võtmiseks. Võlgnik tasus 30.05.2017.a kohtutäiturile täiteasjas nr 008/2012/207 660 eurot. Võlgnik tasus lisaks 15.06.2017.a kohtutäiturile täiteasjas nr 008/2012/207 152,68 eurot. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik tasunud vähemalt kolme kuu elatise.
13.Kohtutäitur ja sissenõudja esindaja asuvad seisukohale, et võlgniku õigused tuleb peatada, kuna võlgnikul on endiselt võlgnevus sissenõudja ees. Kohtutäitur esitas 06.06.2017.a seisukoha, mille kohaselt võlgnik tasus küll ühekordselt 660 eurot, kuid millest 152,68 eurot on kohtutäituri tasu. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtutäituri avaldus ikkagi rahuldada ning võlgniku õigused peatada. Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (803 SE) eelnõu seletuskirja kohaselt, millega viidi täitemenetluse seadustikku sisse regulatsioon õiguste piiramise kohta lapse elatise võlgnevuse korral, on regulatsiooni eesmärk tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada preventiivset mõju, et lapse elatist maksma kohustatud isikud täidaks elatise maksmise kohustust vabatahtlikult. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk võlgnikku karistada tehtud teo eest (elatise tasumata jätmine). Nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda
teha ei saa. Sellepärast ei seata hoiatuses tingimust, et võlgnik peab tasuma kogu elatise võlgnevuse, et vältida edasist kohtumenetlust. Võlgniku õiguste piiramise, kui meetme, eesmärgiks on tagada lapsele igakuine elatis, mitte kogunenud võlgnevuse sisse nõudmine. Seetõttu on regulatsioon loodud sellisena, et kui võlgnik asub pärast hoiatuse kättetoimetamist või kohtutäitäituri poolt kohtule avalduse esitamist korrapäraselt igakuist elatist tasuma, siis tema õigusi ei piirata. Varem kogunenud võlgnevus tuleb sisse nõuda kasutades teisi täitemenetluses olevaid meetmeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud juhul on õnnestunud võlgnikult pärast kohtutäituri poolt avalduse kohtusse esitamist, sisse nõuda miinimummääras elatis. Tähtsust ei oma seejuures asjaolu, et võlgnikul on endiselt eelneva aja eest elatise võlgnevus sissenõudja ees.
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtutäituri avaldus lapse elatisevõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks jätta rahuldamata
15.Kohus selgitab võlgnikule, et juhul kui võlgnik peaks rikkuma igakuise elatise tasumise kohustust on kohtutäituril õigus pöörduda taotlusega uuesti kohtu poole võlgniku õiguste peatamiseks. Elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle nii tegelikkuses kui ka tõhusalt tagama. Juhul kui senised täitemenetluse meetmed ei ole olnud piisavad, tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid.
16.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
17.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda.