Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.00 krooni kokku. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15 %, alates 28.06.2000.a.-17.06.2005.a. (1814 päeva), kokku summas 3379.54 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 2952.02 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 2952.04 krooni, viivise summas 2952.02 krooni, riigilõivu summas 420.00 krooni ja õigusabikulude katteks 295.20 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 404 lg 1 järgi võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui hagi hind ei ületa 50 000 krooni. Kohus määras 02.10.2006.a. toimunud eel/kohtuistungil antud hagi menetlemise kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas täiendavalt kostjale väidetavalt esitatud arvete kordusväljatrükid koos Nõude loovutamise lepinguga nr NLXXX AO, enda ärakuulamist ei soovinud. Kostjale on hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõude ja hageja täiendavate tõenditega edastatud 15.06.2006.a. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Seega lahendab kohus asja lihtmenetluses sisulise otsusega. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 16.03.2000.a. sõlmitud tähtajaline Q GSM Leping nr XXX, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. 16.03.2000.a. Pakkumise nr 086295 alusel on kostja tasunud AS-ile Ritabell 593.00 krooni, millest liitumistasu on 139.00 krooni, QB kuumaks on 55.00 krooni ja 399.00 krooni mobiiltelefoni Motorola M3588 maksumus. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 23.05.2000.a. teatest. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 17.06.2000.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 13.06.2000.a. esitatud lõpparve nr XXX, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 697.67 krooni, kõneteenused summas 484.35 krooni ja leppetrahv 1770.00 krooni. Hageja ei ole nimetatud arvet kohtule esitanud ega ka tõendanud, et 13.06.2000.a. lõpparve nr XXX on kostjale väljastatud.

2(3)

Kohtule esitatud perioodil 29.02.2000.a. kuni 28.06.2000.a. väidetavalt kostjale esitatud arvete kordusväljatrükke, ei pea kohus usaldusväärseteks tõenditeks, kuna arvetel on näidatud XXXAS-i arveldusarved, kuhu kostja pidanuks väidetava võla maksma. Äriregistri andmetest nähtuvalt on AS-i ärinime kustutamiskanne tehtud 20.04.2001.a., seega ei saanud nimetatud perioodil AS väljastada arveid tasumiskohustusega XXXAS-ile. Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg juba 2000.a., kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud alles juunis 2005.a., seega ebamõistlikult pika aja jooksul, kusjuures viivised on arvestatud põhivõlalt kuni hagi esitamiseni. Kohtu hinnangul ei ole hageja siinjuures oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõtetest. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata telefonimaksete ja kõneteenuste eest kokku summas 1182.02 krooni. Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 145.74 krooni ulatuses (3 % x 1182.02 krooni x 4,11 aastat). Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1327,76 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 105.00 krooni ja TsMS § 61 lg 1 alusel hageja õigusabikulude katteks 50,00 krooni, seega kokku 155 krooni.

Taimi Kollom Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.