KÜ ALLIKA TOILA hagi Valentina Kurmõza vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Apellatsioonkaebuse hind
924 eurot 37 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. jaanuari 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Allika Toila apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
30. mai 2017. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): KÜ ALLIKA TOILA (registrikood 80105316), esindajad Svetlana Melnikova ja Sergei Gromtsev Vastustaja (kostja): Valentina Kurmõza (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina-Mare Hiob
RESOLUTSIOON
1.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2.Tühistada Viru Maakohtu 6. jaanuari 2017. a otsus.
3.Teha asjas uus otsus, millega rahuldada KÜ ALLIKA TOILA hagi osaliselt ja mõista Valentina Kurmõzalt KÜ Allika Toilalt kasuks välja 55 eurot 67 senti.
Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt: „4.1. Rahuldada KÜ ALLIKA TOILA hagi Valentina Kurmõza vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
4.2.Mõista Valentina Kurmõzalt KÜ-lt ALLIKA TOILA kasuks välja 55 eurot 67 senti.
4.3.Jätta menetluskulud KÜ ALLIKA TOILA kanda.
Edasikaebamise kord
4.4.Välja mõista KÜ-lt ALLIKA TOILA Eesti Vabariigi kasuks Valentina Kurmõzale antud riigi õigusabi tasu ja kulu maakohtus 508 eurot 80 senti.
4.5.Õigusabi tasu ja kulud tuleb KÜ-l ALLIKA TOILA tasuda lahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul Maksuja Tolliameti arveldusarvele vastavalt maksekorraldusele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb KÜ-l ALLIKA TOILA tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.“
5.1.Välja mõista KÜ-lt ALLIKA TOILA Eesti Vabariigi kasuks Valentina Kurmõzale antud riigi õigusabi tasu ja kulu ringkonnakohtus 352 eurot 80 senti (koos käibemaksuga), s.o õigusabi tasu 180 eurot, kulu 114 eurot ja käibemaks 58 eurot 80 senti.
5.2.KÜ-l ALLIKA TOILA tuleb tasuda ringkonnakohtus väljamõistetud riigi õigusabi tasu ja kulu 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole SEB Pank AS-s EE351010052031000004, Swedbank AS-s EE522200221013264447, Nordea Bank AB Eesti filiaalis nr EE401700017002872300 või Danske Bank A/S Eesti filiaalis nr EE873300333499990003 viitenumbriga 99917700043131. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb KÜ-l ALLIKA TOILA tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Võtta asja juurde KÜ ALLIKA TOILA prügiveo arvestuse tasu jaanuar 2014. a kuni juuli 2015. a.
7.Keelduda asja materjalide juurde võtmast prügiveoarveid 2012. a kuni 2015. a ja 2014. a kommunaalkulude arvestusi ning lugeda need KÜ-le ALLIKA TOILA tagastatuks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.KÜ ALLIKA TOILA (hageja) esitas 10. novembril 2015 Viru Maakohtusse hagi Valentina Kurmõza (kostja) vastu võlgnevuse 924 euro 37 sendi väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi, suurusega 172,90 m2, asukohaga XXX Toila omanik. Hageja haldab ja majandab alates 16. septembrist 1999 elumaja XXX Toila. Korteriühistu üldkoosoleku otsusega kehtestati alates 26. jaanuarist 2014 tariifid järgmiselt: soojussüsteemi hooldus, remonttööd 0 eurot 5 senti/m2, haldustasu (posti- panga-, juriidilise teenuse kulud) 1 euro 50 senti/m2, prügivedu korteri pinna järgi, elekter, vesi vastavalt mõõturite näitudele, üldelekter proportsionaalselt näitudega, ampri-, abonent ja mõõtesüsteemi tasu, katlamaja elekter, üldvesi võrdselt (1/8), gaas proportsionaalselt soojusmõõturite näitudega. Hageja on igakuiselt esitanud kostjale arved, mille kostja on jätnud tasumata või on tasunud need osaliselt. Kostja põhivõlgnevus 1. veebruarist 2015 kuni 1. septembri 2015 on 924 eurot 37 senti, mis on tõendatud raamatupidamise väljavõttega. Kostja tasus detsembris 2014 esitatud arve osaliselt ning jättis edaspidi kõik arved kuni septembrini 2015 tasumata. Hageja arvestas nimetatud perioodil laekunud summad varasemate võlgnevuste katteks. Kostjalt laekunud summad ei vasta esitatud arvetele ning maksekorraldusel puuduvad selgitused.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu ning leidis, et nõue on aegunud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja tarbib kommunaalteenuseid ja on kõik arved tasunud. Hageja nõue on ebaselge. Hagist ei nähtu, millise perioodi eest ja milliste kuluartiklite eest on võlgnevus kujunenud. Ühistu esimees ei ole nõustunud kostjale nõude asjaolusid selgitama. Raamatupidamise väljavõttest nähtub, et seisuga 31. detsember 2013 oli kostja võlgnevus 899 eurot 88 senti. Hagejale ei ole selge, millal ja milliste summade arvelt on võlgnevus tekkinud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 6. jaanuari 2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt välja riigituludesse kostja esindaja riigi õigusabi kulud 508 eurot 80 senti, millele lisandub viivis kuni kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus leidis, et poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on korterelamu XXX Toila omanik (I kd, tl 18), korterelamus XXX Toila on asutatud korteriühistu (I kd, tl 17) ja kostja on korteriühistu liige. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on rikkunud liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole kostjale selge, kuidas on võlgnevus kujunenud. Hageja on hagiavalduses (I kd, tl 4) ja täiendavas dokumendis (I kd, tl 181) välja toonud, et kostjal on võlgnevus 1. veebruarist 2015 kuni 1. septembrini 2015 summas 924 eurot 37 senti. Hageja on kinnitanud, et kostjal oli 31. detsembri 2010 seisuga võlgnevus 147 eurot 93 senti (2314 krooni 61 senti; I kd, tl 148). Seisuga 31. detsember 2013 oli kostjal võlgnevus 899 eurot 88 senti (I kd, tl 154). Hageja esitatud arvestustabelist (tl 20, 21) tuleneb, et seisuga 31. detsember 2013 on kostjale esitatud arve summas 898 eurot 88 senti. Hageja 16. märtsi 2014 üldkoosoleku protokolli kohaselt oli kostjal võlgnevus seisuga 1. märts 2014 summas 770 eurot 56 senti (I kd, tl 39). Kohtuistungil väitis hageja, et esimene tasumata arve oli detsembris 2014. Kui raamatupidamisväljavõtte ja arvestustabeli järgi oli kostja võlgnevus 2013. a lõpuks 898 eurot 88 senti, siis ei saa võlgnevus olla tekkinud 2014 ja 2015 aastal. Hageja esitatud viivise
arvestusest (I kd tl 153) ja tõendist (I kd tl 154) võib järeldada, et võlgnevus on tekkinud 2011. aastal või isegi varasema perioodi eest. Kui kostja soovis maksta iga kuu majandamiskulude eest vähem ja see soov oli hagejale äratuntav, siis sellises olukorras võivad kohtu hinnangul olla TsÜS § 154 järgi aegunud hageja nõuded, mis muutusid sissenõutavaks enne 1. jaanuari 2012. Toimiku materjalides on kolm arvet: 2014 novembri arve, millel on võlgnevuseks märgitud 882 eurot 70 senti ning arve 2014 jaanuari ja 2015 augusti eest, millel on kostja võlgnevuseks märgitud 1069 eurot 45 senti (I kd, tl 22-24). Raamatupidamise väljavõtte kohaselt tasus kostja 2014 detsembri arve osaliselt ning jättis järgnevad arved kuni 2015 septembrini täielikult tasumata (I kd, tl 130). Maakohus leidis, et hageja esitatud materjalidest ei selgu, millest väidetav võlgnevus koosneb ja kuidas on võlgnevus kujunenud. Samuti ei selgu, kui suured olid konkreetsed majandamiskulud tervikuna ja kuidas need jaotati korteriomanike vahel. Maakohus leidis, et aegumise üle ei ole võimalik otsustada. Maakohus nõustus hagejaga, et arved võlgnevuse olemasolu kohta ei tõenda võlgnevust, kuid arvetelt nähtuks, milliseid majandamiskulusid ja kui suures ulatuses kostjalt nõutakse, mis teeks võlgnevuse kujunemise arusaadavaks. Maakohus asus seisukohale, et võlgnevuse kujunemine ei ole jälgitav ning hageja ei ole täitnud TsMS § 230 lg-test 1 ja 2 tulenevat tõendamiskoormist. Hageja poolt esitatu ei võimaldada tuvastada, millised arved on kostja osaliselt tasunud ja mis ulatuses jätnud tasumata ning millise konkreetse võlgnevuse katteks on hageja arvestanud kostja poolt tehtud makseid. Samuti ei ole hageja väitnud, et ta on kostjale teatanud, et määrab kostja makstud rahaga täidetuks mingi konkreetse kohustuse. Maakohus selgitas, et kohus ei pea tegema hageja eest arvutusi ja seostama hageja väiteid toimiku materjalides olevate tõenditega. Samuti ei pea kohus ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab viitama, millistele asjaoludele ta tugineb ning milliste tõenditega ta millist asjaolu tõendab.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu 6. jaanuari 2017 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palus võtta asja materjalide juurde arved 1. jaanuarist 2015 kuni 1. septembrini 2015 kokku 9-l lehel, hageja tõend võla kujunemise kohta 2-l lehel ja kostja 17. veebruari 2014 teabenõue 1-l lehel. Hageja hinnangul võimaldavad need dokumendid kindlaks määrata põhivõlgnevuse arvestuse ja kasvudünaamika. Hageja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme ning jättis kohaldamata VÕS § 88 lg 6 p-1 1. Hageja leiab, et ta on oma nõudeid tõendanud. Hageja esitas nõude kostja kui korteriühistu liikme vastu tema poolt tarbitud kommunaalteenuste alates 1. detsembrist 2014 kuni
1.septembrini 2015. Kostja on KÜ põhikirja punktide 4.2.8 ja 4.2.9 kohaselt kohustatud tasuma kommunaalkulusid ja makseid. Kostja põhivõlgnevuse suuruseks on 924 eurot 37 senti. Võlgnevuse olemasolu ja suuruse tõendamiseks esitas hageja korteriühistu üldkoosolekute protokollid, kus on vastu võetud otsused majandamiskulude tariifide suuruse kohta, s.o hageja
26.jaanuari 2009 üldkoosoleku protokolli (I kd, tl 155), 14. juuni 2011 üldkoosoleku protokolli (I kd, tl 160), 10. juuni 2012 üldkoosoleku protokolli (I kd, tl 166), 26. jaanuari 2014 üldkoosoleku protokolli (I kd, tl 42) Nimetatud otsuseid ei ole vaidlustatud.
Hageja esitas kostja võlgnevuse detailse arvestuse (I kd, tl-d 133, 148, 153, 154). Hageja selgitas kohtuistungil, kuidas ta määras kostja kohustuste täitmise VÕS § 88 lg 4 alusel. Hageja hoiatas kostjat, et kohaldab kostja maksete suhtes VÕS § 88 lg-t 4 ja VÕS § 88 lg-t 6 (I kd, tl 25, 28, 30, 31). Kostja ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud. Kohustus muutus sissenõutavaks ja seda ei ole vaidlustatud. Maakohus ei kohaldanud otsuse tegemisel VÕS § 88 lg 6 p-i 1. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja tunnistas kohtuistungil, et ta ei maksa prügiveo eest ja tal on sõlmitud eraldi prügiveoleping. Iga korteriomanik ei saa otsustada, et ta tellib endale eraldi prügikonteineri või kannab kulutused teistsuguses osas, kui teised korteriomanikud. Kostjal on võimalus jäätmeveo osutamise leping lõpetada. Kostja tunnistas, et on igakuiselt saanud hagejalt tasumiseks arved, seetõttu esitas hageja oma nõuete illustreerimiseks ainult kolm arvet (arved ei ole võlgnevuse tõenditeks). Maakohus ei tunnistanud hageja selgitusi tõendina ega nõudnud hagejalt arveid vaidlusaluse ajavahemiku eest või raamatupidamisõiendit. Hageja hinnangul ei olnud põhjendatud kostjale riigi õigusabi andmine. Maakohus ei võimaldanud hagejal tutvuda kostja menetluskuludega ja esitada kulude kohta oma arvamust.
5.Kostja ei nõustu apellatsioonkaebusega ja palub jätta see rahuldamata. Hageja etteheited maakohtule on ebaselged, põhjendamatud ning ebaõiged. Kostja ei ole kordagi hageja nõuet tunnistanud. Apellatsioonkaebus on esitatud hilinenult ja maakohus menetles asja lihtmenetluses. Maakohus teavitas pooli 4. detsembri 2016 kohtuistungil, et kohtulahend tehakse teatavaks 6. jaanuaril 2017. Kohtu poolt väljaöeldud kuupäev on pooltele siduv ja ei oma tähtsust, kas pooled võtavad e-toimiku kaudu kohtuotsuse vastu või mitte. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev saabus
6.veebruaril 2017, apellatsioonkaebus on esitatud hilinenult ja tuleks jätta läbi vaatamata. Hageja ei ole oma nõuet tõendanud, esitatud tõendid olid kohati vastuolus hageja enda selgitustega. Maakohus juhtis sellele hageja tähelepanu. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid maakohtus, esitatud tõendid tuleb jätta vastu võtmata ning nendega mitte arvestada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 55 eurot 67 senti. Ringkonnakohus võtab asja juurde kostja prügiveo tasude arvestuse kuude lõikes perioodil jaanuar 2014 kuni juuli 2015. Ringkonnakohus keeldub asja juurde võtmast hageja poolt esitatud prügiveo arveid aastatest 2012 kuni 2015 ja 2014. a kommunaalkulude arvestusi, kuna nimetatud dokumendid on esitatud hilinenult. Kuna dokumendid on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis loeb ringkonnakohus need käesoleva kohtuotsusega hagejale tagastatuks.
7.Apellatsioonkaebus ei ole esitatud hilinenult. Apellatsioonkaebuse võib TsMS § 632 lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja tõlgendus, mille kohaselt algab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kulgemine kohtuistungil
määratud kohtuotsuse teatavakstegemise ajast, ei vasta seadusele. Kohtu infosüsteemi kohaselt on kohtuotsus hagejale e-toimiku kaudu kätte toimetatud 9. jaanuaril 2017. Hageja on esitanud apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale ringkonnakohtule 1. veebruaril 2017, seega tähtaegselt. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebus ei oleks hilinenud ka juhul, kui tähtaeg hakanud kulgema 6. jaanuarist 2017.
8.Hageja nõuab kostjalt hoone majandamisega seotud jooksvate kulude hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevus kujunenud kuni 1. septembrini 2015. Hageja
17.märtsi 2016 menetlusdokumendi kohaselt nõuab hageja kostjalt võlgnevust alates
1.veebruarist 2015 kuni 1. septembrini 2015 (I kd, tl 130). Apellatsioonkaebuse järgi on nõudeks korteriühistu liikme poolt tarbitud kommunaalteenused alates 1. detsember 2014 kuni 1. september 2015. Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja esindaja, et ajavahemik, mille osas kostja vastu nõue esitatakse, on 1. veebruarist 2015 kuni 1. septembrini 2015. Samas tuleneb hageja esitatud menetlusdokumentidest, et hageja nõuab kostjalt tasu ka enne 1. veebruari 2015 tarbitud kommunaalteenuste eest kujunenud võlgnevuse eest ja nii on maakohus hageja nõuet ka menetlenud. Ringkonnakohus leiab, et hageja on menetluses tõendanud kostja võlgnevust hageja ees ajavahemikul jaanuarist 2014 kuni juulini 2015 osutatud prügiveo teenuse eest. Hageja konto väljavõtte järgi (I kd, tl 136-137) ei ole kostja tasunud prügiveo eest alates 2014. aasta jaanuari eest esitatud arve eest kuni augustini 2015, kokku 55 eurot 67 senti. Kostja ei ole menetluses vastu vaielnud sellele, et ta prügiveo eest nimetatud ajavahemikul ei tasunud (maakohtu istungi protokoll I kd, tl 198 jj, ringkonnakohtu istung II kd, tl 44). Prügiveo tasu 2014 veebruaris kostjale esitatud arve kohaselt oli 2 eurot 77 senti (I kd, tl 23). Ringkonnakohtu istungil puudus poolte vahel vaidlus selles, et hageja igakuine tasu prügiveo eest oli 3 eurot 13 senti. Samas nähtub esitatud 1. septembri 2015 arvest (I kd, tl 22), et nimetatud tasu oli raamatupidamisteenuse osutamise eest ja prügiveo tasu oli 3 eurot 29 senti. Arvestades seda, et 1. septembri 2015 arvel on kajastatud kostja varasem võlgnevus 924 eurot 37 senti, on hageja tõendanud seda võlgnevust osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud kostja võlgnevust prügiveo eest summas 55 eurot 67 senti ja selles ulatuses kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostja vastuväide hageja nõudele, et tal on olemas eraldi prügiveo leping, mistõttu ta ei pea prügiveo eest kostjale tasuma, ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja on esitanud korteriühistu
26.jaanuari 2014 üldkoosoleku protokolli (I kd, tl 42), mille otsuse kohaselt toimub prügiveo eest tasumine korterite pinna järgi, varasema tasumise korra suhtes esitas hageja üldkoosoleku protokollid alates 26. jaanuarist 2009 (I kd, tl 155 jj). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks nimetatud otsuseid vaidlustanud, kostja on korteriühistu liige. Leping, mille kostja on sõlminud eraldi prügiveo osutamiseks, ei vabasta teda kui korteriühistu liiget korteriühistu ees kohustuste täitmisest. Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (vt korteriühistuseadus (KÜS) § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Riigikohus on viidatud sätete alusel korduvalt leidnud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p-d 21, 22; 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-61-14, p 16).
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ei ole menetluses tõendanud oma nõuet muus osas, kui otsuse p-s 8 tuvastatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse p-des 7-8 toodud põhjendustega. Hageja selgitas maakohtu istungil, et kostja võlgnevus kujunes perioodil 1. veebruar 2015 kuni 1. september 2015. Hageja ei ole menetluses esitanud ühtegi arusaadavat
arvestust võla kujunemise kohta. Kui hageja leiab, et enne veebruari 2015 kostjale arvestatud nõuded on ta lugenud tasutuks kostja poolt laekunud summadega, tuleb tal seda kohtule tõendada. Hageja esitatud kolm arvet (I kd, tl 22 jj) ei kattu väidetava võlgnevuse perioodiga. Hageja raamatupidamise väljavõttest ajavahemikul jaanuar 2014 kuni august 2015 ei ole võimalik aru saada, kuidas on hageja arvestanud kostja väidetavat varasemat võlgnevust. Mitmel korral on tabelis kostja võlgnevuse jäägiks märgitud hoopis 0 (I kd, tl 133). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja esitatud materjalidest ei selgu, millest kostja väidetav võlgnevus muus osas peale prügiveo eest tasuda tuleva võlgnevuse koosneb ja kuidas on võlgnevus kujunenud.
9.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on pooltele selgitanud menetluses tõendamiskoormist ning viinud asjas läbi kohtuistungi. Kohus on selgitanud, et hageja on esitanud menetluses arved, mis ei puuduta kogu vaidlusalust ajavahemikku. Üksnes sellega, et korteriühistu liikmel on korteriühistu põhikirja kohaselt kohustus tasuda elamu majandamise jooksvate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid, ei ole tõendatud kostja võlgnevust hageja ees. Arvete esitamisega ei saa tõendada, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma (vt Riigikohtu 16. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14). Hageja ei ole esitanud võlgnevuse kujunemise arvestust. Hageja esitatud korteriühistu üldkoosolekute protokollid tõendavad üldkoosoleku otsusega vastu võetud majandamiskulude tariife, kuid ei tõenda hageja võlgnevuse kujunemist. Hageja esitatud kostja võlgnevuse arvestused aastatest 2011, 2012 ja 2013 ei ole jälgitavad. 2011. aasta arvestuse alguses on märgitud võlgnevus 147 eurot 93 senti, mille kujunemine ei ole arusaadav, aga millest võib järeldada, et kostja on maksnud igakuiselt arveid, kuid mitte varasemat võlgnevust. Võlgnevuse jäägi kujunemine ei ole ka aastal 2012 ja 2013 arusaadav.
10.Ringkonnakohus leiab, et hageja konto väljavõtetest nähtuvalt on kostja maksnud igakuised maksed, millest on ta maha arvanud tasu prügi eest ajavahemikus jaanuar 2014 kuni juuli 2015. Seega on kostja täpselt määranud, millise kohustuse eest ta on tasunud ja hageja suhtes ei saanud nimetatud perioodi suhtes kohaldada VÕS § 88 lõikeid 4 ja 6.
11.Ringkonnakohus rahuldab osaliselt apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 esimese lause kohaselt kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jätab TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (924 eurost 37 sendist rahuldati 55 eurot 67 senti) maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Kui madalama astme kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust.
Viru Maakohtu 13. jaanuari 2016 määrusega rahuldati kostja riigi õigusabi taotlus ja määrati kostjale esindaja riigi kulul kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (I kd, tl 109). Menetluskulud, mille tasumisest on kostja vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigi tuludesse (TsMS § 190 lg 5). Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis (TsMS § 179 lg 1). Kostjale osutas riigi õigusabi vandeadvokaat Tiina Mare Hiob, kelle põhjendatud tasu ja kulud on ringkonnakohtus 352 eurot 80 senti (koos käibemaksuga), s.o õigusabi tasu 180 eurot, sõidukulu 114 eurot ja käibemaks 58 eurot 80 senti. Nimetatud menetluskulu tuleb hagejalt välja mõista riigi tuludesse. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.