Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Asjaolud Harju Maakohtus Liivalaia kohtumaja menetluses on AS-i hagi DP(isikukood XXX, elukoht

2-07-1263

XXX) vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Hageja on saatnud kostjale igakuiselt arve, milles on kirjas tarbitud teenuse kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Seisuga 04.01.2007.a. on kostjal võlgnevus hageja ees summas 3 459,30 krooni ning kostja on jätnud oma kohustused õigeaegselt tasumata. Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 1, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja/või öelda leping üles. TsMS § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja kohustas kostjat andma kooskõlas TsMS § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul arvestades kohtuteate kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 12.03.2007.a. Kostja ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastanud ega palunud vastamistähtaja pikendamist. Antud juhul leiab kohus, et AS-i hagiavalduses DP vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes on põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Antud tsiviilasjas puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse -2-

alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

2-07-1263

Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud tuleb kanda kostjal kui poolel, kelle kahjuks tagaseljaotsus tehti. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Raivo Einula Kohtunik

-3-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.