7.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja Xxxx OÜ-lt ja OÜ-lt Xxxx XxxxOÜ kasuks menetluskulud summas 837 eurot.
8.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Xxxx OÜ-l ja OÜ-l Xxxx tasuda Xxxx OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Jätta Xxxx OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 828 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtu selgitused
1.XxxxOÜ (hageja) esitas hagi Xxxx OÜ (kostja I) ja OÜ Xxxx(kostja II) vastu nõude loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamise nõudes koos hagi tagamise taotlusega.
2.Kostja I ja kostja II tunnustavad hageja nõuet ja võtavad hagi õigeks 15.05.2017.a kohtule saadetud vastuses. Kostjad paluvad jätta hageja menetluskulud hageja kanda, kuna kostjad võtsid hagi kohe õigeks ning nad ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
3.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
4.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostja I ja kostja II kanda tulenevalt asjaolust, et kostja I ja kostja II on hagi õigeksvõtuga tunnistanud hageja hagiavalduses esitatud väiteid. Seega, kostja I ja kostja II tunnistavad, et nõude loovutamise tehing tehti teadlikult selleks, et muuta kostja I varatuks ning kahjustada seeläbi võlausaldaja (hageja) huve. Tehingu tagasivõitmine sai toimuda ainult kohtu vahendusel. Eeltoodust tulenevalt on kostja I ja kostja II andnud põhjuse hagi esitamiseks ning menetluskulud tuleb solidaarselt jätta kostjate kanda.
5.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
6.Hageja esindaja esitas 13.06.2017.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 174 lg 10 ja § 176 lg 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad riigilõivust summas 300 eurot ja lepingulise esindaja kuludest summas 1365 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejale on õigusabi osutatud 9h 45min ulatuses tunnihinnaga 140 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Samuti kinnitab hageja, et ta saab tehtud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
7.16.06.2017.a esitas kostjate esindaja seisukoha hageja menetluskulude nimekirja osas. Kostjad on seisukohal, et esitatud menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu on osaliselt põhjendamatu ja osa toimingute puhul ülepaisutatud.
8.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
9.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
10.Kohtutoimikust nähtub, et hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 300 eurot (tl 23). Vastava kohtukulu kandmine hageja poolt on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kulutusega.
11.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on osalises ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule.
12.Kohus analüüsib järgnevalt hageja lepingulise esindaja kulusid. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja selle käigus tehtud toimingud on järgmised: 17.04.2017.a vaidluse materjalidega tutvumine 45min; 20.04.2017.a hagiavalduse koostamine 5h 30 min; 25.04.2017.a kohtu 24.04.2017.a nõudega tutvumine, kohtutäituri poole pöördumine järelpäringuga; 28.04.2017.a hagi täpsustuse koostamine, tõendite kogumine kohtutäiturilt 1h; 01.05.2017.a menetluskulude jaotus, materjalide läbitöötamine, õiguslik analüüs, kohtudokumendi koostamine 2h.
13.Hageja esindajal on 17.04.2017.a kulunud vaidluse materjalidega tutvumiseks 45min ning 20.04.2016.a hagiavalduse koostamiseks 5h 30min. Kohtu hinnangul on ei ole selline ajakulu põhjendatud. Kohus jättis hagiavalduse 24.04.2017.a käiguta ning andis hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks. Hageja esindajal kulus puuduste kõrvaldamiseks 25.04.2017.a ja 28.04.2017.a kokku 1h 30 min. Kohus, hinnates hagiavalduse mahtu, sisukust ning asjaolu, et see oli esitatud puudustega, on seisukohal, et põhjendatud ajakulu eelpool toodud toimingute osas on 3h 30min.
14.Hageja esindajal on 01.05.2017.a kulunud menetluskulude jaotuse, materjalide läbitöötamise, õigusliku analüüsi ja kohtudokumendi koostamiseks 2h. Kohtu hinnangul on selline ajakulu meelevaldne ja ülepaisutatud. Pärast kostjate 16.05.2017.a vastust hagile, milles nad võtsid hagi õigeks, ei olnud hageja esindajal vaja materjale uuesti läbitöötada ja õiguslikult analüüsida. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu eelpool toodud toimingute osas 20min.
15.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 3h 50min, mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda (140 eurot) arvestades vastab 537 eurole.
16.Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest solidaarselt kostjatelt välja menetluskulud summas 837 eurot (riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 537 eurot).
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (537 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.