Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.aprill 2007 2007. a., a., Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
Tsiviilasja number
2-0101-18
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi Vabariigi hagi D O , K D ’i ja A P ’i vastu võlgnevuse 7 357 krooni ja 63 senti nõudes. nõudes.
Menetlusosalised ja nende Hageja: Eesti Vabariik, esindaja HaridusHaridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu esindajad linn 50088, esindaja esindaja volikirja alusel U T (Advokaadibüroo Amos OÜ, Rävala pst. 6, Talllinn 10143). Kostjad: D O , isikukood xxxx, xxxx, elukoht xxxx ), K D , isikukood xxx, xxx, elukoht xxxx A P , isikukood xxxx, xxxx, elukoht xxxx Lihtmenetluses
19.0 19.04 .04.2007 .2007.a.
Resolutsioon: rahuldada hagi tervikuna kostja D O vastu. vastu. Jätta hagi tervikuna rahuldamata kostjate K D ’i ja A P ’i vastu. Välja mõista D O ’lt (isikukood xxxx) xxxx) Eesti Vabariigi (esindaja HaridusHaridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu linn 50088) kasuks kasuks ja võlgnevuse katteks 7 357 (seitse tuhat kolm kolmsada olmsada viiskümmend seitse) seitse) krooni ja 63 63 senti ning kohtukulude katteks 560 (viissada viissada kuus kuuskümmend) uuskümmend) krooni. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele. Kohtuotsuse peale on õigus esitada esitada motiveeritud apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates. I. Asjaolud, hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt 1997.a. sõlmisid AS Hoiupank ja kostja D O õppelaenu saamiseks lepingu nr. S000019332, mille alusel sai kostja 10 000 krooni laenu intressiga 5% aastas. Vastavalt Haridusseaduse (edaspidi HaS) §-le 361 lg. 1 on õigus saada õppelaenu igal Eesti kodanikul või Eestis alalise elamisloa alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus on üheksa ja enam kalendrikuud ning kes õpib avalik-õiguslikus või eraülikoolis või rakenduskõrgkoolis, samuti kes õpib kutseõppeasutuses või välisriigi vastavas õppeasutuses.
Õppelaenude andmise korda reguleerib VV 08.06.1997.a. määrusega nr. 132 kinnitatud kord. Laenulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks oli vastavalt HaS §-le 361 lg. 5 18.09.1997.a. sõlmitud käenduslepingud kostjate K D ’i ja A P ’iga. Seoses kostja D.O eksmatrikuleerimisega tekkis tal laenusaajana kohustus hakata laenu krediidiasutusele tagastama hiljemalt kuue kuu jooksul arvates eksmatrikuleerimisest. Kuna laenusaaja ega käendajad laenu ei tasunud, siis vastavalt HaS §-le 362 lg. 1 täitis riik laenusaaja ja käendajate kohustuse krediidiasutuse ees ja omandas sellega õiguse nõuda võlgnevust kostjatelt. Rahandusministeerium oma 04.05.2000.a. kirjaga nr. 5-4196 teavitas laenusaajat võimalusest taotleda maksegraafiku kohaldamist. Kostja seda võimalust ei kasutanud ning võlgnevust ei tasunud. HaS § 362 lg. 3 järgi tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5%. 21.08.2000.a. pöördus hageja esindaja nõudega ka käendajatest kostjate poole, kuid kostjad võlgnevust ei tasunud. Seega ei ole kostjad oma käitumises järginud TsÜS § 108 lg. 1 märgitud põhimõtet, mille kohaselt tuleb tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel toimida heas usus. TSK § 222 kohaselt on võlgnik kohustatud hüvitama kõik kreeditorile tekitatud kahjud, mis tulenevad kohustise mittetäitmisest või täitmisest mittenõuetekohasel viisil. Kostjad on tekitanud Eesti Vabariigile kahju, jättes tasumata õppelaenu summa 6 762 krooni ja 92 senti ja intressid 367 krooni ja 35 senti. Hageja palub kostjatelt solidaarselt võlasumma koos intressiga välja mõista summas 7 357 krooni ja 63 senti, millest põhivõlg moodustab 7 130 krooni ja 27 senti ning intress 227 krooni ja 36 senti, samuti kohtukulude katteks tasutud riigilõiv 560 krooni. Hagi on esitatud TSK § 173 lg. 1, § 222 lg. 1, § 272, HaS § 362 lg. 2-4 alusel. II. Kostjate kirjalik vastus. Kostja D.O kirjalikku vastust kohtule ei ole saatnud, hagimaterjali on 28.02.2001.a. vastu võtnud ema, mida tõendab tagastatud allkirjaleht toimikus. Kehtinud TsMS alusel toimetati hagimaterjal kätte kohtukutsete saatmise korras ning TsMS § 28 lg. 7 järgi loeti kohtukutse kätteantuks ka siis, kui see on allkirja vastu kätte antud adressaadiga koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele. Sama põhimõte on sätestatud ka kehtiva TsMS §-s 322. Seega on nõue kostjale teada, kuid vastust ei ole kostja kohtule saatnud. A P 20.04.2001.a. Narva Linnakohtule saabunud kirjalikus vastuses teatab, et tunnistab hagi. K.D ile on hagimaterjal edastamata. III. Asja kohtulik menetlus ja maakohtu otsuse põhjendused. Hagi on esitatud Narva Linnakohtule 09.08.2001.a. ja edastatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale 06.03.2007.a. Alates 01.01.2006.a. jõustunud TsMS § 405 lg. 1 sätestab, et „Kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni“. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja –vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel üle“. Kohus 20.03.2007.a. määras asi lahendada lihtmenetluses ja andis menetlusosalistele aega oma avalduste taotluste või seisukohtade esitamiseks. Kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta on kostjatele saadetud. Kostjatelt täiendav teave puudub. TsMS § 200 lg. 4 kohaselt menetlusosaline peab kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamatult teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest. Kostjad ei ole oma tegelikke elukohti ise kohtule teatanud. 26.03.2007.a. teatas kostja K.D telefonitsi kohtule, et elab xxxx, ning soovis teavet teiste kostjate kohta. Kostjale on nõue teada. Kohus, läbi vaadanud asjas esitatud materjalid, leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele tervikuna kostja D O vastu. Seadust kohaldab kohus. Pooltevahelisele laenusuhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TSK sätteid. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama
seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kehtinud TSK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. TSK § 273 sätestas kohustuse sõlmida laenuleping kirjalikus vormis, kui summa on üle viiekümne rubla. See nõue on täidetud, leping on allkirjastatud. TSK § 272 lg. 2 järgi loeti laenuleping sõlmituks raha üleandmise momendist. Raha saamist ei ole vaidlustatud. Õppelaenu andmise tingimusi sätestab eriseadusena ka haridusseadus. HaS §-st 362 tulenevalt on õppelaenul riigi garantii ning riik on õigustatult hageja haridusministeeriumi kaudu. TSK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TSK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. Laenuleping on sõlmitud kostja D O ’ga, kellel lasuvad laenulepingust tulenevad kohustused. Kostja laenu ei ole tagastanud. Intress on tulu raha laenamise eest. Kitsendusi intressi suuruse osas seadus ei teinud ja selles leppisid pooled kokku lepingu sõlmimisel. Lepingus on pooltel olemas kokkulepe intressi tasumise kohta. Seega on hageja nõue põhjendatud nii võlasumma kui intressi osas. Käenduslepingud on sõlmitud K D ’i ja A P ’iga. Kehtinud TSK § 211 p. 2 kohaselt käendus lõpeb, kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest ei esita hagi käendaja vastu. Antud juhul on riik tasunud laenusaajate eest võlgnevuse pangale 10.05.2000.a., mida tõendab maksekorraldus nr. 110, hagi on kohtule esitatud 24.01.2001.a. Seega on käendus lõppenud ning hagi käendajate K D ’i ja A P ’i vastu tuleb jätta rahuldamata. 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja ka kohtukulud, mis on põhjendatud ja tõendatud tasutud riigilõivus 560 krooni. Lähtudes tuvastatust kohus kohaldas TSK §-de 162, 173-174, 207, 211 p. 2, 222 lg. 1, 272-274, HaS § 362 sätteid ning juhindus VÕSRS §-de 2, 11, kehtinud TsMS §-de 60 lg. 1 ja kehtiva TsMS §-de 405, 441-442, 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õig Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 06. juulil 2007.a Nooremreferent
/allkiri/
S.Tooming
I.Golubev I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.