16. aprill 2007. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-3875
Tsiviilasi
OS, PG hagi OÜ V vastu eluruumi üürilepingu ülesütlemisteate hea usu põhimõttega vastuolus olevaks tunnistamise nõudes ja OÜ V hagi OS’i, PG’i, LE’i ja ME’i vastu eluruumi vabastamise nõudes. Hagejad: OS (IK XXX) ja PG(IK XXX) (eluk XXX);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejate esindaja: volikirja alusel Stanislav (Buldakovide Juriidiline Büroo asuk XX);
Buldakov
Kostja: OÜ V(reg kood XXX asuk XXX); Kostja esindaja: advokaadi volikirja alusel Rando Maisvee (Advokaadibüroo Ots ja Partnerid asuk XXX). Kaaskostjad OÜ V hagis OS ja PG vastu: LE (IKXXX) ja ME (IKXXX) (eluk XXX). Kohtuistungi toimumise aeg
21. märts 2007. a
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OS’i ja PG’i hagi OÜ V vastu.
2.Rahuldada OÜ V hagi OS’i ja PG’i, LE’i ja ME’i vastu.
3.Kohustada OS’i, PG’i, LE’i ja ME’i lõpetama OÜ-le V kuuluva ja Tallinnas XXX asuva korteri nr 9 valdus ning vabastama eluruum seoses üürilepingu lõppemisega.
4.Kohustuse vabatahtliku mittetäitmise korral OS, PG, LE ja ME välja tõsta Tallinnas XXX asuvast korterist nr 9 koos neile kuuluva varaga teist eluruumi vastu andmata. Kohtukulude jaotus
5.Välja mõista OS’ilt, PG’ilt solidaarselt menetluskulu täies ulatuses OÜ Vkasuks. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja OS, PG’i nõue
1.Kohtule 23.02.2006. a esitatud hagiavalduse kohaselt said hagejad kostjalt 02.02.2006. a üürilepingu ülesütlemise teate, mis hagejate hinnangul on vastuolus hea usu põhimõttega. Ülesütlemise teade on ebaselge ning kostja ei ole isikuks, kes võib hagejatele üüriarveid või ülesütlemise teadet esitada. Hagejate ja kostja vahel puudub kirjalik üürileping. Hagejad on enda igakuised eluasemekulud lähtuvalt 02.02.2006. a ülesütlemisteatest hoiustanud hagejate esindaja arveldusarvele.
2.Kohtule 26.02.2007. a esitatud hagiavalduse täpsustuses leiavad hagejad, et hagejatel ei ole kohustust tasuda üüri enne kostja omanikuks saamist. Ka ei ole OSiga sõlmitud lepingut, milles oleks ette nähtud üüri tasumine, samuti on reguleerimata kõrvalkulude tasumise kord. OÜ Vei ole OSile teenuseid osutanud, ega ole OSile hankinud soojust ja vett. OS ei ole saanud OÜ-lt Varveid ega ka teatist selle kohta, et OÜ Vsai korteri omanikuks.
3.OS tasus hooldus- ja kommunaalteenuste eest algul AS-le Minu Vara, kes kuni 2002. a septembrikuuni hooldas XXX elamut ja seejärel korteriühistule otsekorralduse lepingu alusel. Hageja oli kindel, et lepingulised suhted olid tema ja korteriühistu vahel. Sellest tuleneb, et OSil ei ole üürivõlgnevust tekkinud ja OÜ-l Vpuudus alus lepingu ülesütlemiseks. Asjaolu, et OÜ Von tasunud OSi eest KÜ-le XXX hoolduse eest, võib tekitada hageja ja kostja vahel mingeid muid võlasuhteid, kuid mitte üürisuhteid. Need võlasuhted ei saa olla üürilepingu ülesütlemise aluseks.
4.Alates 2003. a jaanuarist hakkas kostja tõstma hooldustasu, vastavat teatist ei ole kostja hagejatele esitanud. OÜ Varved ei ole korrektsed. Arve 8811210091-2 alusel on OS tasunud 536.85 krooni, aga Vnäitab seda summat võlana. Samuti erineb arve nr 8811210091-2 sellest arvest, mille hageja sai otse korteriühistult. OÜ Vesitas 2003. a detsembris arve nr 8311210091, mis ei ole seotud hagejate korteriga. Summa on aga arvestatud hageja võlgnevuse hulka. Hageja korteri kohta ei ole 2003. a detsembri kuu kohta arvet esitatud.
5.Hagejad paluvad VÕS § 327 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel tunnistada kostja 02.02.2006. a eluruumi üürilepingu ülesütlemisteate hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. OÜ Vvastus
6.Kohtule 28.03.2006. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja on hagejate valduses oleva eluruumi aadressil XXX Tallinnas omanik. Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsusega nr 2-2/171/05 29.12.2005. a on tuvastatud, et kostja oli õigustatud nõudma korteri omanikuna ja üürileandjana hagejatelt nende valduses oleva korteri kasutamise eest üüri tasumist.
7.Hagejad ei ole tasunud kostja poolt esitatud arveid enam kui aasta jooksul. Kostja andis 03.01.2006. a hagejatele võlgnevuse likvideerimiseks täiendava tähtaja kuni 31.01.2006. a ja teavitas hagejaid, et kui võlgnevust ei ole tähtajaks 31.01.2006. a täielikult tasutud, siis kasutab kostja õigust eluruumi üürileping erakorraliselt üles öelda. Hagejad keeldusid võlgnevuse likvideerimisest väites, et kostja saab oma nõude esitada ainult Eesti Vabariigi vastu. Seisuga 31.01.2006. a oli hagejate võlgnevus 57 441.31 krooni.
8.Kostja esitas 02.02.2006. a VÕS § 313 ja § 316 lg 1 alusel hagejatele üürilepingu üleütlemisavalduse, mille kohaselt loeti üürileping lõppenuks alates 16.02.2006. a. Hagejad ei ole väitnud, et üürolepingu üleütlemise teade ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Üürilepingu ülesütlemise teade anti hagejale isiklikult üle 02.02.2006. a. hageja keeldus andmast allkirja üürilepingu ülesütlemise teate kättesaamise kohta. Samas on hageja üürilepingu ülesütlemisteate kättesaamist hagiavalduses kinnitanud ning esitanud kohtule ka vastava tõendi.
9.Kostja ütles üürilepingu üles asjaolu tõttu, et hagejatel on kostja ees üürivõlg. Hagejad on esitanud nõude tuvastada üürilepingu ülesütlemise vastuolu hea usu põhimõttega seetõttu, et poolte vahel on käimas kohtuvaidlus ja hagejad leiavad, et kostja ei ole hagejate valduses oleva eluruumi omanik. VÕS § 327 lg 3 p 3 sätestab, et § 327 lg 2 nimetatud juhul ei ole üürilepingu üürileandjapoolne ülesütlemine siiski hea usu põhimõttega vastuolus, kui üürileandja ütles lepingu üles mõjuval põhjusel, eelkõige seetõttu, et üürnikul on maksevõlgnevus. Seega ei ole üürilepingu ülesütlemine vastavalt VÕS § 327 lg 3 p-le 3 vastuolus hea usu põhimõttega, kuna üürileping on üles õeldud hagejate maksevõlgnevuse tõttu. OÜ Vnõue
10.Kohtule 30.03.2006. a esitatud hagiavalduse (liidetud tsiviilasi nr 2-06-7409) kohaselt on kostjate OS’i ja PGi faktilises valduses korteriomandi reaalosa moodustavad eluruumid aadressil XXX-9 Tallinnas. OÜ Von nimetatud korteri omanik ja kostjate suhtes üürileandja. Kirjalikku üürilepingut poolte vahel ei ole, kostjad on asunud korterisse elama elamukoodeksi kehtivuse ajal ega ole nõustunud üürilepingut sõlmima. Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2005. a otsusega tsiviilasjas nr 2-2/171/05 on tuvastatud, et OÜ Von õigustatud nõudma korteri omanikuna ja üürileandjana korteri kasutamise eest üüri tasumist. Kostjad ei ole üüri tasunud enam kui ühe aasta jooksul. Kokku võlgnevad kostjad neile esitatud arvete alusel hagejale 57 441.31 krooni.
11.Hageja andis 03.01.2006. a kostjatele võlgnevuse likvideerimiseks täiendava tähtaja kuni 31.01.2006. a ja teavitas kostjaid, et kui võlgnevust ei ole tähtajaks 31.01.2006. a täielikult tasutud, siis kasutab hageja õigust eluruumi üürileping erakorraliselt üles öelda. Kostjad keeldusid võlgnevuse likvideerimisest väites oma 27.01.2006. a kirjas, et hageja saab oma nõude esitada ainult Eesti Vabariigi vastu. Kostjad ei ole pärast 31.01.2006. a hagejale midagi tasunud, mistõttu on võlgnevus käesolevaks hetkeks 61 479.76 krooni.
12.OÜ Vesitas 02.02.2006. a VÕS § 313 ja § 316 lg 1 alusel kostjatele üürilepingu ülesütlemisavalduse, mille kohaselt loeti üürileping lõppenuks alates 16.02.2006. a. Üürilepingu ülesütlemise teade anti kostjale üle isiklikult 02.02.2006. a. Kostja keeldus andmast allkirja üürilepingu ülesütlemise teate kättesaamise kohta.
13.VÕS § 186 p 6, § 313, § 316 lg 1, § 334 lg 1 ja AÕS § 80 alusel palub OÜ Vkohustada OS’it ja PG’it lõpetama eluruumi ebaseaduslik valdus ning kohustada neid vabastama eluruumid ning üle andma valdus OÜ-le V. Kohustuse vabatahtliku mittetäitmise korral, palub hageja kostjad eluruumist välja tõsta. LE’i vastus
14.Kohtule 26.02.2007. a esitatud vastuses kostja LE OÜ Vhagi ei tunnista. Kostjale teadaolevalt ei tasunud Olga Sliousar OÜ-le Vseetõttu, et ei tunnista OÜ-d Vkorteri nr 9 seaduslikuks omanikuks. Hageja omastas ebaseaduslikult korteri XXX-9. OS tasus maja hooldajale, pärast kanti raha pangakontolt otsekorralduse alusel korteriühistule, kes maja hooldas. OÜ Von alles kohtumenetluses esitanud dokumendid selle kohta, et on tasunud kostjate eest korteriühistule
kommunaalmakse. Seniajani kostjad seda ei teadnud. OÜ Vesitas üüriarveid, aga neid kostjad ei tasunud, kuna ei pea OÜ-d Vkorteri nr 9 omanikuks. Kohtuistung
15.Kohtuistungil 21.03.2007. a jäävad OS, PGoma haginõude juurde. Üürilepingu ülesütlemise teade on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejatel puudub võlgnevus kostja ees. Hagejad ja kostja pole sõlminud kirjalikku lepingut selle kohta, et hagejad peaksid tasuma kõrvalkulud. Üürisuhted hagejate ja kostja vahel jätkuvad. Üüri tõstmine peab olema üürnikuga kirjalikult kokku lepitud ja see kohustus oli ka enne VÕS-i jõustumist. OS soovib arveid saada just korteriühistult aga mitte OÜ-lt V.
16.OÜ Vesindaja seletuse kohaselt ütles üürileandja üürilepingu üles VÕS § 316 lg 1 alusel. Kohustus oli tasuda üüri ja kõrvalkulusid. Samuti on hagejad kahel korral s.o. 18.12.2002. a ja ka oma vastuväidetes teises kohtumenetluses tunnistanud, et on arved saanud aga ei ole neid pärast 2002. a tasunud. Kohtu põhjendused
17.Kohus, kuulanud ära hagejad, hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et OS’i, PG’i hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. OÜ Vhagiavaldus kuulub rahuldamisele.
18.Kohus on tuvastanud, et OÜ Von OS’i, PG’i, Lidija Elbergi ja ME’i valduses oleva eluruumi aadressil XXX korter 9 Tallinnas omanik (tl 40). Eluruum, mida hagejad kasutavad alates 1982. a kuulus RAS-le Silikaat ja majandusministri käskkirjaga nr 220 29.09.1995. a anti eluruum üle RAS-le Elamuekspluatatsioonivalitsus, mille õigusjärglane AS EEV ühines 23.05.2001 otsuse alusel OÜ-ga V. RAS EEV oli eluruumide erastamise kohustatud subjekt, seega on ka OÜ V kui tema õigusjärglane vaidlusaluse eluruumi erastamise kohustatud subjekt.
19.OS’i ja PGi poolt kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt said nad kostjalt 02.02.2006. a üürilepingu ülesütlemise teate, mis nende hinnangul on ebaselge ning kostja ei ole isikuks, kes võib hagejatele üüriarveid või ülesütlemise teadet esitada.
20.Kohtule on esitatud OÜ Vpoolt 02.02.2006. a OS’ile ja PG’ile saadetud eluruumi üürilepingu ülesütlemise teade (tl 2-3). Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejad on teate isiklikult kätte saanud. Üürilepingu ülesütlemise teate kohaselt on hagejate poolt tasumata üüri- ja kommunaalteenuste arveid ajavahemikul dets 2002. a kuni dets 2005. a kokku summas 57 441.21 krooni. VÕS § 316 lg
järgi üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui: 1) üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; 2) võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa; 3) võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. Hagejate hinnangul ei ole neil kohustust tasuda kõrvalkulude eest, kuna neil ei ole kostjaga sõlmitud kirjalikku lepingut kõrvalkulude tasumiseks. Hagejad leiavad, et OÜ Vei ole isikuks, kes võib hagejatele üüriarveid või ülesütlemise teadet esitada. Hagejad leiavad 10.01.2007. a eelistungil, et kostjal ei ole õigust üüri nõuda, korteriühistu võiks neilt üüri nõuda (tl 204).
21.Kohus hagejatega ei nõustu, hagejad ei saa jätkuvalt väita, et kostja ei ole õigustatud neilt üüri nõudma. Kohtule on esitatud jõustunud 29.12.2005. a otsus tsiviilasjas 2-2/171/05, millega on tuvastatud, et OÜ Von õigustatud nõudma korteri omanikuna ja üürileandjana korteri kasutamise eest OS ja PG üüri tasumist. Asjakohane ei ole ka hagejate väide, et nad ei ole kohustatud tasuma
perioodi eest enne kostja korteri omanikuks saamist. Kostja eelneva perioodi eest tasumist ei nõuagi.
22.Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejad on tarbinud neile pakutud kommunaalteenuseid. Samas, leiavad hagejad, et nemad ei pea tasuma OÜ-le V kõrvalkulude eest, kuna puudub vastav kirjalik leping. Kohus on leiab, et hagejate seisukoht ei ole seadusega kooskõlas. Kuni 30.06.2002. kehtinud elamuseaduse § 37 lg 3 järgi lisaks üürile eluruumi kasutamise eest peab üürnik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest, tarbitud elektrienergia ja majapidamisgaasi eest, katma üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele, ja tasuma hoonekindlustusest üürilepingu esemeks olevatele ruumidele vastava osa. Üürileandja peab üürniku nõudmisel tagama nimetatud kulusid tõendavate arvetega tutvumise. VÕSRakS § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Eeltoodust tulenevalt on hagejatel kohustus tasuda tarbitud teenuste eest.
23.Kohus märgib veel, et raha deponeerimist kohtumenetluses esindajana osalenud isiku arvele (tl 28) ei saa vaadelda kohustuse täitmisena võlaõigusseaduse mõttes. Võlaõigusseadus § 120 lg 1 võimaldab võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral hoiustada raha notari juures. Samuti ei ole oma võlgnetava kohustuse täitmine otsekorralduslepingu sõlmimine. 10.01.2007. a sõlmitud otsekorraldusleping OSi ja KÜ XXX vahel (tl 223) ei tõenda võlgnevuse puudumist kostja ees. OS on kohtumenetluses väitnud, et tema soov on saada arveid korteriühistult, mitte OÜ-lt V. Kohus leiab, et hageja soov ei ole põhjendatud ega vabastada teda kohustuse täitmisest kostja ees. Vastavalt korteriühistuseaduse § 5 lg 1 on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Kohtule on esitatud korteriühistu XXX õiend selle kohta, et perioodil 20.03.2006. a kuni 20.05.2006. a OSi poolt korteriühistule tasutud 5 385.85 krooni tagastati OSile 15.07.2006. a. (tl 247).
24.Hagejad on esitanud kohtumenetluses väite, et ei ole kostjalt arveid saanud. Kohus leiab, et hageja väide ei ole tõene. LE on oma vastuses kohtule kinnitanud, et kostja esitas üüriarveid, kuid neid ei tasutud seetõttu, et OS ei tunnistanud kostjat korteri omanikuna. Samuti on kohtule esitatud OSi vastus kohtule tsiviilasjas 2-533/109, kus OS kinnitab kostjalt igakuiste üüriarvete summas 1 025 krooni saamist alates 2003. a aprillist.
25.VÕS § 313 lg 1 mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab ning lg 2 kohaselt erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314-319 nimetatud asjaoludel. VÕS § 196 lg 2 kohaselt kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Kohtule on esitatud OÜ Vara Hooldus poolt 03.01.2006. a OS’ile, PG’ile saadetud teatis kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmise kohta. Vastavalt teatisele andis kostja hagejatele võlgnevuse summas 57 441.31 krooni tasumiseks tähtaja kuni 31.01.2006. a (toimik 2-06-3875 lk 59-60). Oma 27.01.2006. a kirjas OÜ-le Vkeeldusid hagejad kohustuse täitmisest, kuna üürivõlg puudub ning soovitasid OÜ-l Vesitada nõue Eesti Vabariigi vastu (toimik 2-06-3875 lk 62). Kohus leiab, et OÜ
Vandis hagejatele mõistliku tähtaja võlgnetava kohustuse täitmiseks, kuid see möödus üürileandja jaoks tulemuseta.
26.OSi ja PGi hinnangul on üürilepingu ülesütlemise teade vastuolus hea usu põhimõttega, kuna käimas on kohtumenetlus üürilepingu üle. VÕS § 327 lg 2 järgi üürileandjapoolne eluruumi üürilepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega, kui üürileandja ütles lepingu üles ajal, mil on käimas üürikomisjoni või kohtumenetlus selle üürilepingu üle, samuti enne kolme aasta möödumist selle üürilepinguga seotud üürikomisjoni või kohtumenetluse lõppemisest, kui otsus tehti üürileandja kahjuks. Kohtule on esitatud Tallinna Linnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2/109533/04 (tl 10-11) ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 2-2/171/05 (tl 17-19), millega jäeti rahuldamata OÜ Vhagi OSi ja PGi vastu vara väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Kohtule on esitatud ka Harju Maakohtu 09.02.2006. a otsus tsiviilasjas 2-05-134 (tl 24-25), Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.2006. a otsus tsiviilasjas 2-05-134 (tl 82-87). Riigikohtu 31.01.2007. a lahendiga jõustus pooltevahelises vaidluses Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.2006. a otsus tsiviilasjas 2-05-134, millega jäeti rahuldamata OS’i ja PGi hagi OÜ Vvastu kinnistusraamatu kande muutmiseks, hageja kohustuse tuvastamiseks ja omandiõiguse ebaõige tekke tuvastamiseks.
27.Kohus on seisukohal, et OÜ Vpoolt üürilepingu ülesütlemine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Vastavalt TsÜS § 138 sätestatud hea usu põhimõttele tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. VÕS § 327 lg 3 p 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ei ole üürilepingu üürileandjapoolne ülesütlemine siiski hea usu põhimõttega vastuolus, kui üürileandja ütles lepingu üles mõjuval põhjusel, eelkõige seetõttu, et üürnikul on maksevõlgnevus. Vaatamata sellele, et Tallinna Ringkonnakohus on oma 29.12.2005. a otsuses nr 2-2/171/05 leidnud, et OÜ Von õigustatud nõudma üüri tasumist ning üüri tasumine peab toimuma selleks õigustatud isikule, ei ole hagejad vajalikuks pidanud nimetatud otsust täita. Hagejad leiavad, et kostja ei saa neilt nõuda üüri tasumist. Seisuga 16.02.2006. a oli hagejate võlgnevus kostjale ajavahemiku detsember 2002 kuni veebruar 2006. a üüri ja kommunaalteenuste eest 61 479.76 krooni.
28.Hagejad esitasid kohtuistungil väite, et kostja on tõstnud üüri, seda üürnikega kirjalikult kokku leppimata. VÕS § 299 näeb üürileandjale tähtajatu üürilepingu korral ette, et üürnikule peab teatama üüri tõstmisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 päeva enne üüri tõstmist ja seda põhjendama. Teates tuleb selgelt märkida: 1) üüri tõstmise ulatus ja üüri uus suurus; 2) mis ajast üür suureneb; 3) üüri tõstmise põhjendus ja arvestus; 4) üüri tõstmise vaidlustamise kord. Üüri tõstmise põhjenduse ja arvestuse või vaidlustamise korra puudumise korral on üüri tõstmine VÕS § 229 lg 3 alusel tühine. Kohus leiab, et hagejate väide üüri tõstmise kohta on paljasõnaline ja kohtumenetluses tõendamata. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki poolt peab kohtumenetluses tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. OÜ Vpoolt on kohtule esitatud arvete moodustamise metoodika (tl 214), mille kohaselt on üürimäär 15 krooni ühe ruutmeetri kohta ning perioodil 2004. a oktoober kuni 2005. a märts 5 krooni ruutmeetri kohta. Hagejad on jätnud tõendamata, millisel perioodil ja millises ulatuses on toimunud väidetav üüri tõstmine.
29.Hagejate hinnangul on OÜ Vpoolt hagejatele esitatud arved erinevad korteriühistu poolt väljastatavatest arvetest. Hagejate hinnangul on OÜ Varveid võltsinud. Kostja vastuväite kohaselt ei oma asjas tähtsust, et korteriühistu ja OÜ Vpoolt väljastatud arved ei ole samased. Kohtule on esitatud arved (tl 104-196), millelt nähtub, et OÜ Vpoolt esitatud arved sisaldavad lisaks kõrvalteenuste summale ka üüri. Kohus nõustub kostjaga, et eelnimetatud põhjusel ei saagi arved samased olla.
30.Hagejate poolt on kohtule esitatud OSi pangakonto väljavõte perioodi 01.01.2000. a kuni 10.02.2004. a kohta (tl 224-231), millelt nähtub, et viimati tasusid hagejad korteri kasutamise eest kostjale 2002. a detsembris (tl 228). Pärast nimetatud kuupäeva on OS tasunud KÜ-le XXX 24.04.2003 a 1 455.80 krooni, 14.06.2003. a 2 920.90 krooni ja 20.08.2003. a 755.65 krooni. Kohus on seisukohal, et pangakonto väljavõte ei tõenda OSil võlgnevuse puudumist kostja ees, hagejad on paljasõnaliselt väitnud, et nemad on eluruumi kasutamise eest tasunud. Kohus nõustub hagejatega selles, et 2003. a detsembrikuu arve (tl 166) summas 3 123.85 krooni ei kajasta hagejate võlgnevust. Arvelt on selgelt nähtav, et see on väljastatud korteri nr 21 kohta ja saajaks on Igor Anson. Samas on väär hagejate väide, et OÜ Von arvel näidatud summa 3 123.85 krooni arvestanud hagejate võlgnevuse hulka. Esitatud arvete koondväljavõttelt nähtub, et summat 3 123.85 krooni ei ole arvestatud hagejate poolt tasumata arvena (tl 195-196). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on tõendanud üürniku maksevõlgnevuse summas 61 479.76 krooni. Üürilepingu ülesütlemiseks oli mõjuv põhjus VÕS § 313 lg 1 mõttes ja üürileandjalt ei saa eeldada sellistel asjaoludel lepingu täitmise jätkamist. Sellest tulenevalt ei ole üürilepingu ülesütlemisteade ka vastuolus hea usu põhimõttega, üürileping on üürileandja poolt kehtivalt üles öeldud alates 16.02.2006. a.
31.Vastavalt VÕS § 334 lg-le 1 peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutusele. Kui üürnik asja ei tagasta, on üürileandjal õigus asi temalt välja nõuda. Asjaõigusseaduse § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ning lg 2 järgi on omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Seega on OS, PG, LE ja ME kohustatud lõpetama Tallinnas XXX asuva korteri nr 9 ebaseadusliku valduse, vabastama eluruumi seoses üürilepingu lõppemisega ning andma eluruumide valdus üle OÜ-le V. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on esitanud taotluse määrata otsuse täitmise viisiks eluruumist väljatõstmine, juhuks kui hagejad keelduvad eluruumi vabastamisest. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtukulud
32.TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub OS’ilt ja PG’ilt väljamõistmisele OÜ Vmenetluskulu (s.h. tasutud riigilõiv 1 000 krooni ja õigusabikulu) täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.