Mõista kostjalt Manara Caracass OÜ ́lt (endise nimega PVT Consult OÜ registrikood 11722624) hageja KÜ Metsa 71 kasuks välja 15 000 € (viisteist tuhat eurot).
3.Toimetada kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta kostja Manara Caracass OÜ kanda.
2.Välja mõista kostjalt Manara Caracass OÜ ́lt hageja KÜ Metsa 71 kasuks menetluskulud kokku summas 6481,60 € (kuus tuhat nelisada kaheksakümmend üks eurot ja 60 senti),
2-16-16872
s.o hagiavalduselt ja hagi tagamiselt tasutud riigilõiv 700 €, õigusabi kulu 2200 €, ekspertiisikulu 3200 €, dokumentaalse tõendi saamise kulud 30 € ja kohtutäituri tasu hagi tagamise eest 351,60 €. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja KÜ Metsa 71 on 09.11.2016.a. esitanud hagi (täiendatud 22.11.2016.a.), millega palub kohtul kostjat Manara Caracass OÜ-lt (endise nimega PVT Consult OÜ) kohustada Haapsalus, Metsa tn 71 asuva elamu fassaadi kagupoolse otsaseina ja edelapoolse külgseina krohvimistööde teostamiseks või alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 15 000 eurot. 24.01.2017.a. hageja loobus eelistungil nõudest kostja kohustamiseks ehitustööde tegemiseks.
1.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja KÜ Metsa 71 ja kostja PVT Consult OÜ 18.08.2012.a. projekteerimis- ja ehitustööde töövõtulepingu nr 1 Haapsalus, Metsa tn 71 elamu rekonstrueerimistöödeks, mille alusel kohustus kostja teostama fassaaditööd, sh. hankima kõik Ehitustööde tegemiseks vajalikud ehitusmaterjalid ja -tooted või korraldama nende hankimise, tagama objektil kõigi vajalike ehitusseadmete ja muude töövahendite olemasolu. Lepingujärgsed ehitustööd lõpetati 27.11.2012.a. ja hageja võttis töö järgmisel päeval s.o. 28..11.2012.a. töövõtjalt (kostjalt) aktiga vastu. Hageja tasus kostjale kogu lepingujärgse tasu summas 307 402.80 eurot. 2015. aastal ilmnes, et renoveerimistöödega välisfassaadile kantud krohv pudeneb. 27.08.2014.a. toimunud elamu töö ülevaatusel viibisid poolte esindajad ja omanikujärelevalvet teostanud Kaupo Reinvee OÜ-st Ehitusagentuur. Hageja esindaja Tiit Koppel näitas kostja esindaja Peeter Tasasele kohapeal maja pragunevat krohvi ja palus krohv parandada. Garantii lõputähtaja lähenedes, 02. septembril 2014 teatas töövõtja PVT Consult OÜ juhatuse liige Peeter Tasane tellijale ja omanikujärelevalvet teostavale Kaupo Reinvee’le elektronkirjaga, et paneb (27.08.2014) teostatud ülevaatuse akti kokku, kui on saanud paika puuduste parandamise tähtajad. Kirjas ei maini ehitaja (kostja) sõnaselgelt puudusi fassaadikrohvis, kuid mainib „stardiriba“, mille ühenduste paigaldamine pidi töövõtja sõnul krohvi pragunemist edaspidi tõkestama. 29.11.2014 garantii lõppes ja selleks ajaks oli kostja parandanud kõik muud garantiiajal ilmnenud puudused ja üritas stardiriba ühenduste paigaldamisega peatada ka krohvi pudenemist, kuid tulutult. Pudenev fassaadikrohv elamu lõunapoolselt otsa- ja läänepoolselt külgseinalt on nähtav fotodel. Hageja tellijana näitas puudused elamu väliskrohvis, niipea, kui need avaldusid. Hageja ei saanud seda mõistlikult teha varem. Hageja esindaja näitas 27.08.2014 töö ülevaatusel pragunevat kohvi töövõtja esindajale ja palus see puudus kõrvaldada. Omanikujärelevalve esindaja teatas oma kirjas 08.09.2014, et too võtaks fassaadi remondi tehnoloogia kohta materjali müüjalt kirjalik juhis, kus on selgelt kirjas, mida ja milliste materjalidega teha. Seda samuti selleks, et krohvivead parandada. Seega teadis kostja puudustest, ometi ta neid puudusi siiani kõrvaldanud ei ole. Hageja ei leia, et
2-16-16872
ta ei oleks kostjat puudustest õigeaegselt teavitanud. Hagejale on teadmata, millistest kaalutlustest konkreetselt kostja puudused kõrvaldamata jättis. 18.10.2016 saatis hageja kostjale elektronkirjaga teate, palvega kõrvaldada puudused ja teha Haapsalus Metsa 71 korterelamu fassaadi krohvimistööd uuesti. 19.10.2016.a. teatas kostja hagejale, et ta ei ole lepingulisi kohustusi rikkunud ja fassaadil esinevad puudused ei tulene kostja tehtud töödest. Hageja leiab, et asjaolu, mille järgi elamu renoveeritud fassaad laguneb juba kolmandal aastal pärast renoveerimistööde lõpetamist ja kandma selle parandamiseks täiendavaid kulutusi, lisaks tasule, mille ta on kostjale lepingujärgsete renoveerimistööde eest juba maksnud.
1.3.12.02.2017.a. on hageja pärast eelistungit esitanud enda seisukohad kostja vastuväidetele. Töö puudused tekkisid ehitustööde ajal ja käigus, kuid need hakkasid ilmnema, s.t. fassaad hakkas pragunema, alles 2014. aasta suvel. Hageja kordab oma varasemates avaldustes väljendatud seisukohta, et fassaadi pragunemist näitas hageja esindaja kostja esindajale tol samal, 2014. aasta suvel vajalike garantiitööde kindlakstegemiseks vajaliku ülevaatuse ajal. Just tolleks ajaks ilmnenud fassaadi pragunemise edasilevimise vältimiseks, võeti vaegtöödesse stardiribad ja just selleks kattis ehitaja garantiiaja lõppedes koos teiste vaegtöödega ja ühendas need jäigalt omavahel. Hageja õnnetuseks tekitas soklisiinide jäik ühendamine fassaadi soojuspaisumisel fassaadi krohvikihis erakordseid pingeid ning loodetud pragunemise peatamise asemel, nagu tänaseks on selgunud, on fassaadi lagunemine levinud juba üle terve elamu fassaadi.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.Kostja Manara Caracass OÜ (endise nimega PVT Consult OÜ) esitas 19.12.2016.a. ja 03.11.2016.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi kostja ei nõustu hagiga. Kostja ei vastuta hageja poolt märgitud puuduste eest, kuna tekkinud praod ei ole tingitud kostja oskamatusest, lohakusest, ammugi mitte tahtlikust ja süülisest käitumisest. Kostja on fassaaditööd teostanud vajaliku hoolsusega ning töö käigus järginud kõiki asjassepuutuvaid ehitusnorme ja –nõudeid. Kostja on järginud soojustusmaterjalide tootja (Sakret) kõiki liitsüsteemide paigaldamise juhendeid ja nõuandeid. Eeltoodust lähtuvalt on kostja hinnagul Haapsalus, Metsa 71 kortermaja välispinnal esinevad defektid tingitud muudest, kostja tööst sõltumatutest (nt füüsikalistest) põhjustest.
2.2.07.02.2017.a. on kostja pärast eelistungit esitanud enda seisukohad, mille järgi ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et majafassaadi krohv hakkas lagunema garantiiperioodil. Garantiiperiood lõppes novembris 2014. Hageja on esitanud aga fotod hoonest seisuga suvi 2016.a. Seega hageja poolt esitatud fotod ei tõenda, et puudused ilmnesid garantiiperioodil. Asjaolu, et fassaadi puuduseid, ei esinenud garantiiperioodi ülevaatusel, kinnitab ka järelevalvet teostanud Kaupo Reinvee, kes märkis, et tema hinnangul ei olnud 27.08.2014 toimunud garantii ülevaatusel arutuse all krohvi pragunemisprobleem 1. korruse vahelae tsoonis. Sokliprofiili jätkukohtade ümbruses ilmnenud puudused likvideeriti garantii korras. Kostja on kindlal seisukohal, et defektid ehitise fassaadil on tingitud hagejast (tellijast) ning ilmastikust - defektid fassaadil ei ole tingitud väidetavast kostja poolsest lepingu rikkumisest.
MENETLUSE KÄIK
3.01.12.2016.a. määrusega võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 24.01.2017.a. toimunud eelistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras täiendavate seisukohtade, tõendite esitamise tähtajaks 07.02.2017.a. ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 14.02.2017.a. 21.02.2017.a. rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse, millega arestiti PVT Consult OÜ-le kuuluv arvelduskonto nr EE783300334713210002 kokku 20 000 euro ulatuses. 10.03.2017.a. määras kohus ehitustehnilise ekspertiisi korterelamu, asukohaga Metsa 71, Haapsalu, välisfassaadi soojusisolatsioonisüsteemi kahjustuste tuvastamiseks, renoveerimistööde
2-16-16872
kvaliteedi hindamiseks ning 18.06.2012.a KÜ Metsa 71 ja PVT Consult OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu nõuetekohasuse täitmise tuvastamiseks. 29.05.2017.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja enda nõuete juurde. Kostjale oli saadetud kohtukutse, millele viimane ei ole reageerinud. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse nõude suurendamiseks, sest vastav taotlus on esitatud hilinemisega, st pärast eelmenetluse lõppu ja teiseks, tegemist oli hagi muutmise taotlusega, sest lisaks algsetele krohviparandustele nõudis hageja kostjalt hüvitist ka soojustuse paigaldamise, alustööde jms eest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.1.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - hageja KÜ Metsa 71 ja kostja PVT Consult OÜ 18.06.2012.a. projekteerimis- ja ehitustööde töövõtulepingu nr 1 Haapsalus, Metsa tn 71 elamu rekonstrueerimistöödeks; - hageja tasus kostjale tööde lõppedes kogu lepingujärgse tasu 307 402.80 eurot; - lepingujärgsed ehitustööd lõpetati 27.11.2012.a. ja hageja võttis töö järgmisel päeval, s.o. 28.11.2012.a. töövõtjalt aktiga vastu; töö vastuvõtmisel puudusi ei tuvastatud; - 27.08.2014.a. toimunud elamu töö ülevaatusel viibisid poolte esindajad ja omanikujärelevalvet teostanud Kaupo Reinvee OÜ-st Ehitusagentuur, mille käigus tuvastati soklis krohvi pragunemine;
4.2.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja KÜ Metsa 71 ja kostja PVT Consult OÜ 18.08.2012.a. projekteerimis- ja ehitustööde töövõtulepingu nr 1 Haapsalus, Metsa tn 71 elamu rekonstrueerimistöödeks. Hageja leiab, et kostja on 28.11.2012.a. andnud üle puudustega tööd, mis seisneb selles, et korterelamu fassaadile kantud krohv praguneb. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vaidlust ei ole selles, et pooled on 18.06.2012.a. sõlminud töövõtulepingu. Kostja vastuväite kohaselt on fassaadi puudused tingitud niiskuse sattumisest fassaadi – villakihisse, millest omakorda see väljub väljapoole. Kostja peab tõenäoliseks, et majas on olnud ootamatuid veeavariisid, küttelekkeid, suurenenud veearveid ja olnud vajadust täita kütte ringi, võib-olla ka vannitoast lekkimist või uputust. Seega tulenevad puudused kostja hinnangul hageja toimingutest. Kostja on nimetatud asjaolu tõendamiseks esitanud kohtule fassaadide soojustussüsteemide projekteerimise ja ehitamise käsiraamatu ning fassaaditööde tegeliku teostaja alltöövõtja Remate Grupp OÜ selgituse, mille järgi on nad krohvitööde juhendeid järginud ning Sakret OÜ kirjalik seisukoht, et tõenäoliselt on tegemist niiskuskahjustuse tagajärgedega. Alltöövõtja ja ehitusjärelevalve esindaja Kaupo Reinvee seisukohadest nähtub siiski, et garantiiaja lõpus oli fassaadi stardiribal (sokliprofiili jätkukohtades) puudusi, st krohv pudenes fassaadilt. VÕS § 641 lg 2 p 1 alusel ei vasta töö hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 642 lg 1 alusel vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Kohtule on tõendina esitatud ekspertiisakt, millest nähtub eksperdi arvamusena asjaolu, et Haapsalus Metsa 71 asuva kortermaja välisseinte soojusisolatsioonisüsteemil esineb kahjustusi. Kahjustused on põhjustatud sellest, et pole jälgitud põhiprojektis kirjeldatud normi ET-2 04040449 „Õhekrohviga fassaadisoojustuse liitsüsteemid” ja ehitatud on lohakalt nagu aknaplekkide servade vale ühendus aknapõsega, krohv erineva paksusega, võrk pole korralikult aluse külge liimitud ehk enne liimsegu ja siis tuleks võrk surutakse sellesse. Samuti nähtub ekspertiisiaktist, et fassaadi puudused olid olemas töövõtja poolt tellijale tööde üleandmisel 27.11.2012.a.
2-16-16872
Kohtule esitatud tõendid – ekspertiis, SIA DAW Baltica Eesi filiaali objektiraport, hageja esitatud fotomaterjal – kinnitavad hageja väidet, et korterelamu välisfassaadil on puudustega, mistõttu ei ole kostja tehtud tööl ka kokkulepitud omadusi. Kohtu järeldust ei väära kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid (Remate Grupp OÜ, OÜ Sakret), milles ei sisaldu objektil leitud puuduste analüüsi. OÜ Sakret on enda arvamuses selgitanud paigaldamise tehnoloogiat, kuid on konkreetsel objektil krohvi lagumise põhjused jätnud nimetamata. Kohus leiab, et tegemist on kostja vigadega fassaaditööde tegemisel, seega on ka välistatud, et fassaadi puudused on tingitud hageja tegevusest.
4.3.VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Hageja on kohtule esitanud tõendina kostja esindaja Peeter Tasase 02.09.2014.a. e-kiri, millest on näha probleemid soklikorruse krohviga seotud probleemidest, samuti on ehitusjärelevalvet teostanud OÜ Ehitusagentuur 08.09.2014.a.saatnud kostjale e-kirja, millest teavitab kostjat krohvi pragunemisest ja selgitatud kostjale vajadust fassaadi remondi tehnoloogia endale selgeks teha ja vajalikud parandused ära teha. Kohus leiab, et hageja on teatanud kostjale mõistliku aja jooksul, kui töödel puudused ilmnesid.
4.4.VÕS 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohus leiab, et kostja ei ole nõuetekohaselt oma kohustusi täitnud, mistõttu on põhjendatud töövõtjalt (kostjalt) kahju hüvitamise nõudmine (VÕS § 101 lg 1 p 3). Hageja KÜ Metsa 71 nõuab kostjalt Manara Caracass OÜ kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel. VÕS § 115 lg 1 ja 2 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Hageja on 18.10.2016.a. esitanud nõude kostjale, et kostja parandaks ilmnenud puudused, millele kostja vastas 31.10.2016.a. e-kirjas keeldumisega. Kohus leiab, et kohustuse täitmiseks on kostjale antud mõistlik tähtaeg, mis on jäänud kostjast tulenevatel asjaoludel tagajärjetuks. VÕS § 127 lg 1 ja 4 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Hageja on nõudnud 15 000 eurot, lähtudes seejuures kostja tehtud pakkumise nimetatud hinnast. Hageja on kohtule on esitanud tõendina Teadlik Ehitus OÜ hinnapakkumine nr 220117, millest nähtub parandustööde maksumus summas 68 217,15 eurot. Ekspertiisi täienduses 26.04.2017.a. nähtub, et esialgse fassaadi välimuse taastamismaksumus eeldusel, et fassaadisoojustused (vill ja EPS) on korralikult aluspinnale liimitud on kokku 34 560 eurot. Kohus leiab, et 15 000 eurot on põhjendatud osas, millega hageja nõudis kostjalt krohvi parandustööde tegemist. Hagihind
5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 12.09.2016.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kohus leiab, et hagi hinnaks on nõue summas 15 000 eurot. Menetluskulud
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks
2-16-16872
otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus rahuldab hagi, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja esitas 28.09.2016.a. esimese menetluskulude nimekirja, taotledes 5750 euro väljamõistmist kostjalt, s.o riigilõiv 700 eurot, ekspertiisitasu 3200 ja õigusabi eest 2200 eurot. Hagejate lepingulise esindaja kulu on olnud järgmine: 1) 19.10.2016. 100 € nõude koostamine PVT Consult OÜ vastu 2) 09.11.2016. 100 € hagi koostamine PVT Consult OÜ vastu 3) 21.11.2016. 200 € hagi täpsustamine PVT Consult OÜ vastu 4) 07.12.2016. 100 € vastus kohtule kohtuasjas PVT Consult OÜ vastu 5) 26.12.2016. 100 € seisukoht kohtule kohtuasjas PVT Consult OÜ vastu 6) 25.01.2017. 400 € õigusabi tsiviilasjas 2-16-16872 7) 04.02.2017. 100 € ekspertiisitaotlus tsiviilasjas 2-16-16872 8) 12.02.2017. 300 € seisukoht ja ekspertiisitaotluse täiendamine 2-16-16872 9) 18.02.2017. 200 € puuduste kõrvaldamine tagamistaotluses 2-16-16872 10) 01.05.2017. 100 € haginõude suurendamise taotlus 2-16-16872 11) 29.05.2017. 500,00 kohtuistung tsiviilasjas 2-16-16872 Kostja ei ole esitanud vastuväidet hageja menetluskulude suuruse kohta. Kohus mõistab kostjatelt kostjalt Manara Caracass OÜ-lt hageja KÜ Metsa 71 kasuks välja riigilõivu summas 700 eurot ja ekspertiisikulu summas 3200 eurot. Samuti on põhjendatud kuluks 30 eurot E-T Foto OÜ fototeenus, mis on olnud vajalik kohtule tõendi esitamiseks (TsMS § 143 p 2) ja kohtutäituri tasu hagi tagamise eest summas 351,60 eurot (TsMS § 144 p 5) Üleliigselt tasutud riigilõivu saab hageja kohtult tagasi nõuda, esitades kohase avalduse (TsMS § 150 lg 7). TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hagejate lepingulise esindaja loetletud toimingud põhjendatud. Arvetel nähtuvate toimingute osas leiab kohus, et tunniarvestus ei ole ülepaisutatud ja vastab tehtud tööle. Hageja lepingulise esindaja taotlused ja seisukohad on olnud sisukad, menetluse kestel ei esitatud põhjendamatuid taotlusi, mistõttu on kohtu hinnangul lepingulise esindaja kulu olnud igati põhjendatud. Töötunni maksumus vastab keskmisele tunnihinnale, s.o 25 €/h. Kohus rahuldab hagejate menetluskulude hüvitamise taotluse summas 2200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.