2-16-123353/29 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2.Välja mõista kostjalt Xxxxhageja Advokaadibüroo HansaLaw OÜ kasuks menetluskulud summas 600 eurot. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kliendileping 04.05.2015.a. Xxxx OÜ (likvideerimisel, reg.nr xxxx) ja hageja vahel sõlmiti 04.05.2015 kliendileping õigusteenuste osutamiseks. Kostja ja hageja vahel sõlmiti 14.12.2015 käendusleping, millega kostja nõustus isiklikult käendama Xxxx OÜ ja XxxxOÜ olemasolevate ja tulevikus võivate rahaliste kohustuste täitmist büroo ees maksimumsummas 5 500 eurot. 14.12.2015 kinnitas kostja, kes oli Xxxx OÜ juhatuse liige, kirjalikult, et soovib hageja poolt apellatsioonkaebuse esitamist haldusasjas nr 3-15-1598 ning kinnitas õigusabikulude tasumist hagejale apellatsioonkaebuse esitamise ja koostamise eest summas 1 000 eurot. Lisaks kinnitas kostja, et käendab summa tasumist 14.12.2015 sõlmitud käenduslepinguga. Tulenevalt kokkuleppe sõlmimisest vähendatakse haldusasjas nr 3-15-1598 tehtud tööde mahtu 1,8 tunni võrra, st aruandel kajastuva 19,5 töötunni asemel on tasustatav aeg 17,70 tundi. Xxxx OÜ-l on hageja ees põhivõlgnevus kokku summas 4386,94 eurot, mis tuleneb: 1) 05.06.2015 väljastatud arvest nr 558 summas 1263,43 eurot; 2) 08.06.2015 väljastatud arvest nr 559 summas 209,07 eurot; 3) 01.06.2015-31.01.2016 osutatud õigusteenuse eest kokku 20,91 tundi summas 2929,44 eurot (sisaldab käibemaksu ja 1% bürookulu, mis tuleneb kliendilepingust), mille eest ei ole arvet esitatud eelnevalt tasumata arvete tõttu. 12.09.2016 edastas hageja kostja e-posti aadressile xxxx

2-16-123353 (aadress, mille kaudu on võlgnikuga kontaktis oldud) teate kostjaga seotud ettevõtete võlgnevuste kohta ning andis tähtaja võlgnevuste likvideerimiseks 16.09.2016. Teates märkis hageja, et nimetatud kuupäevaks võlgnevuse likvideerimata jätmisel, loeb hageja kostjaga seotud ettevõtetega sõlmitud kliendilepingud lõppenuks. Kostjat, kes oli Xxxx OÜ juhatuse liige, teavitati korduvalt võlgnevusest ja seega oli ta teadlik äriühingu võlgnevusest ja käenduse vastutusest. 23.09.2016 edastas hageja kostja e-posti aadressile xxxx teate kliendisuhte lõpetamise kohta Xxxx OÜ-ga, mis sisaldas ka tasumata arveid ning aruandeid tehtud tööde kohta. Edastatud teates viitas hageja ka kostja isiklikule käendusele. Nimetatud teatele kostja ei reageerinud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 4 386,94 eurot ja viivise hagiavalduse esitamise seisuga summas 409,78 eurot ja viivise edasiulatuvalt 0,05% päevas tasumata põhivõlgnevuselt kuni kohustuste täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kliendileping 16.05.2016.a. 13.05.2015 pöördus kostja, kes on XxxxOÜ juhatuse liige, hageja poole XxxxOÜ (endine XxxxOÜ) maksukontrolli küsimuses. XxxxOÜ (reg.nr xxxx) ja hageja vahel toimusid suulised läbirääkimised kliendilepingu sõlmimiseks 16.05.2016. Samal kuupäeval ehk 16.05.2016 edastas büroo assistent Meelika Väravas XxxxOÜ ehk kostja e-posti aadressile: xxxx allkirjastamiseks kliendilepingu ning tasumiseks ettemaksuteatise summas 400 eurot, millele lisandus käibemaks. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele XxxxOÜ ettemaksu ei tasunud ja kliendilepingut ei allkirjastanud. Hageja on teinud XxxxOÜ-le tööd vaatamata ettemaksu tasumata jätmisest ning lepingu allkirjastama jätmisest. Hageja lähtus käsundi täitmisel suulistest kokkulepetest. Kostja ja hageja vahel sõlmiti 14.12.2015 käendusleping, millega kostja nõustus isiklikult käendama Xxxx OÜ ja XxxxOÜ (praegune XxxxOÜ) olemasolevate ja tulevikus võivate rahaliste kohustuste täitmist büroo ees maksimumsummas 5 500 eurot. XxxxOÜ-l on Advokaadibüroo HansaLaw OÜ ees täitmata rahalised kohustused kokku põhivõlgnevus summas 739,93 eurot (sisaldab käibemaksu), mis tuleneb: 1) 05.06.2015 väljastatud arvest nr 551 summas 418,14 eurot; 2) 01.06.2015-31.052015 osutatud õigusteenuse eest summas 321,79 eurot, mille kohta ei ole arvet väljastatud. 12.09.2016 edastas hageja kostja e-posti aadressile xxxx(aadress, mille kaudu on hageja võlgnikuga kontaktis olnud) teate kostjaga seotud ettevõtete võlgnevuste kohta ning andis tähtaja võlgnevuste likvideerimiseks kuni 16.09.2016. Teates märkis hageja, et nimetatud kuupäevaks võlgnevuse likvideerimata jätmisel, loeb hageja kostjaga seotud ettevõtetega sõlmitud kliendilepingud lõppenuks. Kostjat, kes on XxxxOÜ juhatuse liige, teavitati korduvalt võlgnevusest ja seega oli ta teadlik äriühingu võlgnevusest ja käenduse vastutusest. 26.09.2016 edastas hageja XxxxOÜ-le e-posti aadressile xxxxteate kliendisuhte lõpetamise kohta, mis sisaldas ka tasunõude esitamist. Edastatud teates viitas hageja ka kostja isiklikule käendusele. Nimetatud teatele kostja ei reageerinud. Tulenevalt sellest, et XxxxOÜ ja hageja vahel oli suusõnaline leping, on viivisemääraks seadusjärgne viivisemäär. Alates 13.06.2015 kuni hagiavalduse esitamise hetkeni on arve nr 551 maksetähtajast möödunud 553 päeva, millest tulenevalt on viivis summas 50,81 eurot. Eeltoodust tulenevalt moodustub võlgnevuse suurus hagi esitamise päeva seisuga järgmiselt: põhivõlgnevus summas 739,93 eurot, viivis 50,81 eurot. Kokku 790,74 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 739,93 eurot ja viivise hagiavalduse esitamise seisuga summas 50,81 eurot ja seadusjärgne viivis edasiulatuvalt tasumata põhivõlgnevuselt kuni kohustuste täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu selgitused

2-16-123353 Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavaldustes märkinud, et soovib menetluskulude jätmist kostja kanda, kuid ei ole eraldiseisvalt välja toonud, millised on hageja menetluskulud ega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Hagiavaldustest nähtub vaid, millises ulatuses kulusid on hageja kandnud seoses riigilõivu tasumisega. Kohus on 06.01.2017.a menetlusse võtmise määrustes kohustanud hagejat esitama enda menetluskulude nimekiri ning selle aluseks olevad tõendid kohtule vastavalt 10 ja 14 päeva jooksul nimetatud määruse kättesaamisest, kuid hageja nimekirja esitanud ei ole. Hageja esindaja sai menetlusse võtmise määrused kätte 13.01.2017.a. Kuivõrd hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ega kulude nimekirja kohtule esitanud ei ole, määrab kohus tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Käesoleva tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 600 eurot. Kohus peab hageja kulutusi riigilõivule summas 600 eurot põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 600 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.