Osaühing Aktiva Finants hagi Siim Freiberg'i vastu telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingutest tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
1274,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht Weizenbergi 20, 10151 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Ingrid Nook, OÜ Julianuse Õigusbüroo, registrikood 11930038, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post * Kostja Siim Freiberg, isikukood *, elukoht rahvastikuregistri andmetel *, tegelik elu- ja viibimiskoht *, e-post *, *
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hageja Osaühing Aktiva Finants hagi Siim Freiberg'i vastu telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingutest tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes.
2.Välja mõista kostjalt Siim Freiberg (isikukood *) hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks Elisa Eesti AS ja Siim Freiberg'i vahel 01.07.2014. a sõlmitud liitumislepingu nr * ja 01.07.2014. a liitumislepingu lisa nr * ning 08.07.2014. a sõlmitud liitumislepingu nr * ja 08.07.2014. a liitumislepingu lisa nr * alusel (nõue on 18.11.2015. a loovutatud Osaühingule Aktiva Finants):
2.2.sissenõutavaks muutunud viivis 17.04.2017. a seisuga summas 24,15 (kakskümmend neli eurot 15 senti) eurot;
2.3.viivis põhivõlgnevuselt (17.04.2017. a seisuga 116,40 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.
jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 18.04.2017. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus (s.h arvestades kohtotsuse resolutsiooni p.-s 2.2 väljamõistetud viivist).
3.Jätta rahuldamata hageja Osaühing Aktiva Finants hagi kostja Siim Freiberg'i vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 496,27 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 588,47 eurot ja jooksva viivise nõudes VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määrast alates 18.04.2017. a summalt 496,27 eurot.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada kostjale Siim Freiberg TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
6.Edastada otsus hageja esindajale ja kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta 11,47% ulatuses kostja Siim Freiberg'i kanda ja 88,53% ulatuses hageja Osaühing Aktiva Finants kanda.
2.Välja mõista kostjalt Siim Freiberg hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 51,04 (viiskümmend üks eurot 4 senti) eurot.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal Siim Freiberg tasuda hagejale Osaühing Aktiva Finants menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
4.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).
Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Menetluse käik 31.01.2017. a esitas Osaühing Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Siim Freiberg 1225,29 euro saamiseks. Kohus tegi 08.02.2017. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 27.03.2017. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks.
2.Hageja nõue 17.04.2017. a esitas hageja OÜ Aktiva Finants esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Siim Freiberg'i vastu telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingutest tuleneva võlgnevuse summas 612,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 612,62 eurot ja jooksva viivise väljamõistmiseks alates 18.04.2017. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja kosja Siim Freiberg'i vahel 01.07.2014. a sõlmitud liitumisleping nr * ja selle lisa * ning 08.07.2014. a sõlmitud liitumisleping nr * ja selle lisa nr *, millest tulenevad nõuded on loovutatud 18.11.2015. a Osaühingule Aktiva Finants. Lisaks palub hageja kostjat välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 200 eurot ja hageja õigusabikulud summas 700 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele on kohus määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Hageja on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.
3.Kostja vastuväited Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul õnnestunud kostjale Siim Freiberg hagimaterjale kätte toimetada, kuna kohtule ei ole teada tema elu- ega viibimiskoht ning kostja ei vasta kohtule teadaolevatelt e-posti aadressidelt ja telefoninumbritelt. Seetõttu toimetas kohus hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte avalikult hagiavalduse ja kohtumääruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.05.2017. a /tlk 96-100, 105106/. Menetlusdokumendid loeti kostjale kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5) ja kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 96/. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli
02.06.2017. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.
4.Kohtuotsuse põhjendused
4.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.
4.2.TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
4.3.Hageja on kostja vastu esitatud nõude tõendamiseks esitanud kohtule hagis nimetatud liitumislepingud ja liitumislepingute lisad ning kostjale esialgse võlausaldaja poolt saadetud arved kogusummas 116,40 eurot, s.o 01.08.2014. a arve summas 41,40 eurot /tlk 52-53/, 01.09.2014. a arve summas 37 eurot /tlk 54-55/, 01.10.2014. a arve summas 38 eurot /tlk 5657/. Hagis nimetatud nõude aluseks olevat arvet summas 496,27 eurot (arve nr 2011009770) ei ole hageja kohtule esitanud. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus 19.04.2017. a määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o tõendite esitamiseks, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, s.o hageja nõuet summas 496,27 eurot /tlk 82-84/.
4.4.26.04.2017. a esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles selgitas nõude aluseks olevaid asjaolusid ja arvete suurust, kuid nõuet, summas 496,27 eurot, tõendavaid dokumente hageja kohtule ei esitanud.
4.5.TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma nõuet kostja vastu summas 496,27 eurot ning hagist ei nähtu nõude suuruse kujunemist ega muid aluseid nõude rahuldamiseks esitatud ulatuses. Hageja väited nõude suuruse kohta on paljasõnalised ning samuti ei nähtu väidetav nõude suurus ja põhjendatus hageja viidatud garantiikirjast /tlk 43, 88/. Hagis ja hagi täienduses viidatud 01.11.2014. a arvet nr 2011009770 summas 496,27 ei ole hageja kohtule esitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu on põhjendatud tõendatud ulatuses, s.o summas 116,40 eurot ning hageja nõue kostja vastu on tõendamata ning põhjendamata summas 496,27 eurot, mistõttu nimetatud osas jätab kohus hageja põhinõude kostja vastu rahuldamata.
4.6.Kohus leiab, et esialgne võlausaldaja Elisa Eesti AS on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
4.7.Hagiavaldusest, liitumislepingutest ja nende lisadest ning Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.8 järgi oli Elisa Eesti AS ja kostja vahel kokku lepitud maksete mittetähtaegsel tasumisel kostja kohustus tasuda maksetähtpäevale järgnevast kuupäevast viivist määras 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest /tlk 38, 41, 44, 46, 49/. Hagiavalduse kohaselt on hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 816,61 eurot, kuid tegutsedes hea usus vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise väljamõistmist summas 612,62 eurot ning jooksva viivise väljamõistmist alates 18.04.2017. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras tagastamata põhivõlgnevuselt (17.04.2017. a seisuga 612,67 eurot) aastas. Hageja on sissenõutavaks muutunud viivise arvestanud viivisemääraga 0,15% tasumata summalt päevas /tlk 38/. Hageja poolt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivisemäär on seega 54,75% aastas ehk enam kui kuus korda suurem võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8,15 kuni 8,0% aastas. Riigikohus on 10.05.2016. a määruses 3-2-1-25-16 p-s 13 ühtlasi märkinud, et samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13.05.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,15% päevas e 54,75% aastas) lepinguline viivisemäär on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuivõrd Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel kokku lepitud lepingujärgne viivise määr on tühine, siis tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivist alljärgnevalt: - summalt 41,40 eurot alates maksetähtpäevale järgnevast päevast /tlk 38, 52/, s.o 19.08.2014 kuni 17.04.2017 (v.a, kuna hageja arvestatud viivitatud päevade arv on 972) summas 8,86 eurot;
summalt 37 eurot alates maksetähtpäevale järgnevast päevast /tlk 38, 54/, s.o 19.09.2014 kuni 17.04.2017 (v.a, kuna hageja arvestatud viivitatud päevade arv on 941) summas 7,67 eurot; - summalt 38 eurot alates maksetähtpäevale järgnevast päevast /tlk 38, 56/, s.o 19.10.2014 kuni 17.04.2017 (v.a, kuna hageja arvestatud viivitatud päevade arv on 941) summas 7,62 eurot. Kuna hageja nõue summas 496,27 eurot on tõendamata ja kohus jätab nimetatud nõude kostja vastu käesoleva otsusega rahuldamata, jätab kohus rahuldamata ka hageja viivise nõude nimetatud summalt. Seega on hageja põhjendatud viivise nõue kostja vastu kokku summas 24,15 eurot ja kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 588,47 eurot (612,62-24,15).
4.8.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja nõuet kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 116,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 24,15. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhjendatud ja tõendatud põhivõlgnevuse nõudelt (17.04.2017. a seisuga 116,40 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 18.04.2017. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue (s.h arvestades väljamõistetud sissenõutavaks muutunud viivist summas 24,15 eurot).
4.9.Kohus jätab rahuldamata hageja Osaühing Aktiva Finants hagi kostja Siim Freiberg'i vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 496,27 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 588,47 eurot ja jooksva viivise nõudes VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määrast alates 18.04.2017. a summalt 496,27 eurot.
4.10.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. -
5.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
5.1.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
5.2.Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 200 eurot (sellest 45 eurot maksekäsu kiirmenetluses ning 155 eurot hagimenetluses) ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 700 eurot /tlk 73/, kokku summas 900 eurot.
5.3.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral
välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
5.4.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 700 eurot. Kohus palus TsMS § 176 lg 6 alusel hagejal täpsustada hageja esindajale makstud õigusabi tasu suurust, sh välja tuua, milliseid toiminguid on hageja esindaja õigusabi osutamisel teinud, millise ajakuluga ning milline on hageja esindaja tunnitasu suurus ja kas õigusabikulud sisaldavad käibemaksu /tlk 82-84/. Hageja esitas kohtule hageja esindaja arve hagejale, millest nähtuvalt hageja esindaja teinud järgnevaid toiminguid: dokumentide analüüs ning hagejaga konsultatsioon 1 tund, summas 127,82 eurot; maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine 1 tund summas 127,82 eurot; avalduse esitamine 1 tund, summa 127,82 eurot; kohtumenetluses dokumentide analüüs, paljundamine, komplekteerimine, hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine 2,5 tundi, summas 316,54 eurot. Tunnitasu 127,82 eurot. Kokku 5,5 tundi, summa 700 eurot /tlk 91/.
5.5.Kohus on seisukohal, et kuna tegemist ei ole keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 700 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Tegemist ei ole ka õiguslikult keeruka tsiviilasjaga (nõude aluseks on telekommunikatsiooniteenuste leping ja selle lisa e osamaksetega vara müügileping) ning hageja on tsiviilasjas esitanud vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse ning hagis esinevate puuduste tõttu hagiavalduse täienduse. Kohus leiab, et nõude alusdokumentidega tutvumiseks ja nõude analüüsiks ei kulu OÜ Julianuse Õigusbüroo töötajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, enam kui üks pooltund ning nõude korduv analüüs pole põhjendatud. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega on seadusandja maksekäsu kiirmenetluses limiteerinud võimalike menetluskulude mahtu ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kuludest on põhjendatud hageja menetluskulud mitte enam kui 20 euro ulatuses. Kohus märgib, et ka Riigikohus on 08.03.2017. a asjas nr 3-2-1165-16 märkinud (p 12.3), et seadusandja eesmärki piirata TsMS §-s 4842 sätestatud 20 euroga menetluskulusid kogu maksekäsu kiirmenetlusele kinnitab kolleegiumi arvates ka asjakohase seaduseelnõu seletuskiri, millega põhjendati 1. jaanuaril 2013. a jõustunud TsMS § 1741 lg 2 muudatust (hilisema seadusmuudatusega viidi § 1741 lg 2 tekst üle § 4842 tekstiks). Seletuskirja kohaselt: "Muudatusega soovitakse kõrvaldada maksekäsu kiirmenetluse senine puudus, nimelt ei saa erinevalt hagi menetlusest maksekäsu kiirmenetluses kulusid menetluse kuludena arvestada ja nende hüvitamist taotleda. Eelnõuga nimetatud võimalus luuakse, arvestades menetluse formaliseeritust, kehtestatakse maksekäsu kiirmenetluses menetluskulude fikseeritud määraks 20 eurot. Nimetatud summa peaks olema piisav menetluskulude hüvitamiseks, katmaks massavaldaja juristi ja ka füüsilise isiku avalduse täitmisele kulunud aja. Erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat." Hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks, hagejaga konsulteerimiseks ning paljundamiseks ja hagi komplekteerimiseks ei kulu kohtu hinnangul enam kui 2 tundi, arvestades eelpoolt toodud põhjendatustega (ei ole tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega ning nõude aluseks on vaid
telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingud ja selle lisad ning nimetatud lepingute alusel esitatud kolm arvet). Hageja esindaja tunnitasu 127,82 eurot tund on kohtu hinnangul ülemäära suur, sest isegi keerukates õigusvaidlustes ei ole kohus pidanud esindaja tunnitasu suurust põhjendatuks enam kui 120 eurot tund. Seega kuna käesolevas asjas ei ole tegemist keerulise õigusvaidlusega, ei pea kohus esindaja tunnitasu põhjendatuks enam kui 90 eurot tund. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 2,5 tunni ulatuses ja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot, kokku seega 245 eurot (2,5 h* 90 eurot/tund + 20 eurot).
5.6.Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulu summas 245 eurot, kokku 445 eurot.
5.7.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (1225,29 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 140,55 eurot, s.o põhinõude summas 116,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 24,15 eurot) 11,47% ulatuses kostja ja 88,53% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 51,04 eurot (445 eurot * 11,47%).
5.8.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.