2-05-22410/4 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

arvata, et hr J oleks vahepeal meelt muutnud, sest just personaliosakonnast anti hagejale nõu, et avaldusele tuleks lisada arsti soovitus. Palgata puhkuse avaldusele lisaski hageja 19. mail 2005 arsti soovituse jääda depressioonivastase ravi läbimise tõttu mõneks ajaks puhkusele (lisad 5 ja 6). Hageja avaldusele ei vastatud, mida hageja koosmõjus varasemate nõusolekutega tõlgendas põhjendatult avalduse aktsepteerimisena ning jäigi 20. maist 2005 puhkusele. Palgata puhkuse ajal viibis hageja plaanikohaselt välismaal, millest oli kahtlemata teadlik ka kostja. Hageja sai puhkuse ajal välismaal viibides kukkumise tagajärjel trauma ning talle tehti kaks operatsiooni. Pärast tagasipöördumist Eestisse alustati hageja tervislikust seisukorrast 15. augustil 2005 töövõimetusleht, mis kestis kuni 29. septembrini 2005 (lisa 7). Telefoni teel teavitas hageja kostja personaliteenistust oma tööle asumise võimatusest. Personaliosakonna juhataja pr H L palus kirjutada hagejal trauma kohta seletuskirja; töölepingu lõpetamisest pr L hagejale ei rääkinud. Hageja saatis seletuskirja kostjale 29. augustil 2005 (lisa 8). Kostja saatis 14. septembril 2005 hagejale kirjad nr 190 ja 191 (lisad 9 ja 10), mis mõlemad olid koostatud pr Lepiku poolt personaliosakonnast. Hageja ei pea loogiliseks ega ka võimalikuks, et kui kirjadele lisatud käskkirjad (lisad 11 ja 12) olid olemas juba hageja ja pr Lepiku telefonikõnede ajal augusti teisel poolel, et pr L ei oleks hagejat sellisest asjaolust teavitanud ning küsinud seletuskirja hilisemate vahejuhtumite kohta. Kostja karistas hagejat distsiplinaarkorras väidetavalt juba 15. juunil 2005 käskkirjaga nr 4-d ja lõpetas 16. juuni 2005 käskkirjaga nr 188-k ühepoolselt hagejaga töölepingu Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 6 alusel väidetava töökohustuste rikkumise eest. Töölepingu lõpetamise käskkirjaga määrati kinni pidada hageja lõpparvest 11,7 tasatöötamata puhkuse kalendripäeva töötasu. Hageja ei nõustunud kostja seisukohtadega ja esitas 22. septembril 2005 vastuse (lisa 13) ning sisuliselt ka taotluse kostja käskkirjad tühistada. Kostja hageja kirjale ei vastanud. Soovides asuda 30. septembril 2005 pärast töövõimetuslehe lõppemist taas tööle, selgus hagejale, et kostja teeb selleks endiselt takistusi. Alles ka 30. septembril 2005 allkirjastas hageja eelviidatud käskkirjad. Hageja pöördus 3. oktoobril 2005 Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni (lisa 14) ja nõudis töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, tööle ennistamist ja lõpparvest kinnipeetud puhkusetasu tagastamist. Kostja vaidles hageja avaldusele vastu (lisa 15) ja hageja esitas omakorda vastulause (lisa 16). Töövaidluskomisjoni menetluses tuvastati, et hageja keskmine päevapalk kostja juures oli 432,81 krooni (lisa 17). Töövaidluskomisjon jättis oma 10. novembri 20005 otsusega, mille hageja sai kätte 17. novembril 2005, hageja taotlused rahuldamata (lisa 18). Hageja peab siinkohal vajalikuks märkida ka asjaolu, et tegemist ei ole poolte esimese töövaidlusega, vaid aasta varem tuvastas töövaidluskomisjon asjas nr 9.01-02/2179/04 kostjapoolse rikkumise ja ebakorrektse käitumise (lisa 19). Hageja arvates võib hagejaga töölepingu ebaseaduslik lõpetamine olla kantud eelmise vaidluse tagamaadest ja kostja esindajate suutmatusega leppida toonase lahendiga.

mõistlikkuse põhimõtetega kooskõlas hageja teadmatusse jätmine tema avalduse suhtes otsuse langetamisest. Senise põhjal on hageja seisukohal, et ta viibis 15. ja 16. juunil, mil kostja vormistas hagejaga töölepingu lõpetamise, palgata puhkusel. TLS § 91 lg 1 p 2 keelab tööandjal lõpetada töölepingut töötaja puhkuse ajal. Seega on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. 2.1.2 Töötajale määratud distsiplinaarkaristuse ebakohasus Ka juhul, kui kostja ei pidanud võimalikuks hageja palgata puhkuse avalduse rahuldamist, on hageja seisukohalt talle määratud distsiplinaarkaristus ilmselt ebakohane. Kostja on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas nr 4-d märkinud töölepingu lõpetamise alusena TLS § 103 lg 2, st olukorra, kus esineb töötaja esmakordne jäme töökohustuste rikkumine. Hageja on seisukohal, et antud asjaoludel ei saa olla tegemist hageja jämeda töökohustuste rikkumisega. Töötaja teavitas tööandjat aegsasti oma soovist puhata, tööandja oli vastavast soovist teadlik ja sellega ka suusõnaliselt nõustunud. Ekslik on käskkirjas sisalduv väide, et hageja puhkusele jäämine põhjustas kostja töö ümberkorraldamist, sest hageja viibis niigi varasemalt haiguslehel ja kostjal ei olnud võimalust ette arvestada, millal hageja haiguslehelt tagasi pöördub. 2.1.3 Puudused töölepingu lõpetamise vormistamisel Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 11 lg 2 p 3 kohaselt tuleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas muuhulgas märkida süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjeldus. Kostja on jätnud käskkirjas nr 4-d kajastamata asjaolud, et kostja oli teadlik hageja soovist jääda palgata puhkusele ja et kostja ei vastanud hageja vastavasisulisele taotlusele mõistliku aja jooksul. Tegemist on karistuse määramisel oluliste asjaoludega, millega kostja oleks pidanud tööandjana arvestama ja need ka käskkirja märkima. TDVS § 11 lg 1 p 6 nõuab, et distsiplinaarkaristuse vormistamisel oleks näidatud karistust määrava isiku nimi. Kõnealune käskkiri sisaldab üksnes allkirjastaja perekonnanime. Nimeseaduse § 3 lg 1 kohaselt koosneb isikunimi aga eesnimest ja perekonnanimest. Toodud põhjustel on kostja 15. juuni 2005 käskkiri 4-d vorminõuete rikkumise tõttu samuti vastuolus seadusega. Lisaks peab hageja vajalikuks märkida, et hageja arvates ei järginud kostja töölepingu lõpetamise otsustamisel vajalikku hoolt. Hageja võinuks puududa töölt ootamatu haiguse vms põhjusega, mistõttu olnuks samuti raskendatud või võimatu hagejaga suhtlemine mobiiltelefoni või kirja teel. Kohasem olnuks oodata kostja naasmine ja siis anda kujunenud olukorrale hinnang. Hageja on töötanud kostja juures pikemat aega ja teeninud kohusetundliku tööülesannete täitmise eest ka äramärkimist, seega ei saanud kostja eeldada, et tegemist võiks olla põhjuseta ja omavoliliselt töölt lahkuva isikuga. 2.2 Tööle ennistamise nõue TLS § 117 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt on töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist. Lisaks on antud asjaoludel hagejal samasugune nõue tulenevalt kostja poolt 4. veebruari 2005 tõendis võetud ühepoolsest kohustusest säilitada hagejale töökoht hageja Ameerika Ühendriikides viibimise ajaks. Kostja ei piiranud oma lubadust mingil viisil ajaliselt, seega oli kostjal kooskõlas VÕS § 8 lg-ga 2 kõnealuse tõendiga võetud kohustus säilitada hageja töökoht ja mitte lõpetada hagejaga töölepingut. 2.3

veebruari alguses, teavitas ta personaliosakonda oma soovist sõita korralise puhkuse ajal Ameerika Ühendriikidesse turismireisile ja selleks vajavat ta viisa saamiseks kinnitust, et talle säilitatakse reisi ajaks töökoht. Kostja taolise tõendi hageja soovil talle andis. Kostja pidas tõendit andes silmas töökoha säilimist korralise puhkuse ajaks. Hageja väide, et ta küsis jaoskonnajuhatajalt 02.05.2005.a. vaba päeva, ei vasta tegelikkusele. Hageja väide, et ta informeeris 03.05.2005.a. enda töövõimetusest tööandjat, ei vasta tegelikkusele. Hageja väide, et ta tuli tööle 04.05.2005.a. kostja palvel, ei vasta tegelikkusele. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud kokkulepet, et 3. ja 4. mail töötatud päevad märgitakse töögraafikusse pärast töövõimetuslehe lõppemist töötatud päevadena. Tegelikud asjaolud olid järgmised. Jaoskonnajuhataja VJ sai 04.05.2005.a. valvemehhanikult teada, et hagejal olevat töövõimetusleht, aga kuna ta soovis sõita liinile, ei teinud valvemehhanik talle takistusi. Kui hageja 04.05.2005.a. liinilt tuli, küsis jaoskonnajuhataja temalt selgitusi, et kas tal on töövõimetusleht ja kui on, miks ta töötab. Alles siis avaldas hageja tööandjale, et tal on töövõimetusleht ja järgmisel päeval ta tööle ei tule. Kostja sai hageja soovist jääda kolmeks kuuks palgata puhkusele teada tähitud kirja teel,mille hageja oli postitanud 11.05.2005.a. Kostja ei saanud hageja soovi rahuldada, kuna sel hetkel töökorraldus seda ei võimaldanud. Hageja väide, et ta oli rääkinud oma palgata puhkuse soovist osakonnajuhataja V.J , ei vasta tegelikkusele. Kostja ei ole mingilgi moel hagejale avaldanud, et tema palgata puhkusele jäämise avaldus rahuldatakse, seega ei saanud hageja mitte kuidagi tõlgendada, et tema avaldus on aktsepteeritud. Peale palgata puhkuse sooviavalduse postitamist ei võtnud hageja kostjaga mitte kordagi isiklikult ühendust ja jäi alates 20.05. 2005.a.omavoliliselt töölt eemale. Hageja väide, et kostja oli teadlik hageja viibimisest välismaal, ei vasta tegelikkusele. Välismaale mineku soovi ei olnud hageja kostjale maininud ka palgata puhkuse avalduses. Hageja põhjendas avalduses oma soovi saada palgata puhkust seoses tervise parandamisega, mitte välismaale sõiduga. Kostjal puudub käesoleva ajani teadmine, kas ja mitu korda hageja 2005.a. jooksul Ameerika Ühendriikides viibis. Töövaidluskomisjonis jättis hageja vastamata küsimusele, mis kuupäeval ta Ameerika Ühendriikidesse sõitis. 23.05.2005.a. sai kostja tähitud kirjaga hageja töövõimetuslehe. Sellest sai tööandja teada, et töövõimetusleht oli väljastatud 03.05.2005.a. ja lõppes 19.05.2005.a. Kuna 20.05.2005.a. oli hageja graafikujärgne tööpäev, siis oleks hageja pidanud 20. 05.2005.a. tööle ilmuma, mida ta aga ei teinud. Kostja üritas hagejaga saada ühendust mobiiltelefoni teel, aga see oli välja lülitatud. Hageja selline käitumine tingis autojuhtide töögraafiku ümbertegemise ja häiris tööd. Kui hageja ei olnud 15.06.2005.a. ikka veel tööle ilmunud, ei jäänud kostjal üle muud võimalust, kui lugeda hageja puudunuks mõjuvate põhjuseta ning tööandjaga kokku leppimata töölt lahkumine omavoliliseks töölt lahkumiseks ning lõpetada tööleping TLS § 86 p.6 alusel töötajapoolsete töökohustuste rikkumise tõttu. Vastavalt TLS § 73 lg.3 lõpetab tööandja töötajaga töölepingu töötaja omavoliliselt töölt lahkumise päevast, mis järgneb päevale, mil töötaja töölt omavoliliselt lahkus. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu 15. 06. 2005.a. töölepingu lõppemise päevaga 21.05.2005.a. Kostja saatis tähitud postiga hagejale distsiplinaarkaristuse ja töölepingu lõpetamise käskkirja hageja poolt kostjale avaldatud kahel aadressil, kirju aga vastu ei võetud ja mõlemad tähitud kirjad tulid tagasi hoiutähtaja möödumisel. Teistkordselt saadeti käskkirjad posti teel hagejale 14. 09.2005.a., millised hageja kätte sai. Kui hageja isiklikult ilmus kostja juurde 30.09.2005.a., siis anti talle käskkirjad ja tööraamat ka allkirja vastu isiklikult kätte. Hageja arvamus, et temaga töölepingu lõpetamine võis olla kantud 2004.a. pooltevahel toimunud töövaidluse tagamaadest, on põhjendamatu. Tegemist oli ebaolulise vaidlusega autokütuse limiidi kasutamise kohta. Asjaolu, et isikul on olnud kunagi tööandjaga töövaidlus, ei õigusta

2.1.Töölepingu lõpetamine oli seaduslik. 2.1.1.Hageja ei viibinud töölepingu lõpetamise ajal puhkusel, nagu ekslikult on leitud hagiavalduses. Puhkuseseadus § 32 kohaselt võib töötajale tema soovil anda palgata puhkust poolte kokkuleppega määratud ajaks. Hageja ja kostja vahel ei olnud saavutatud kokkulepet hageja palgata puhkuse osas. VÕS §-dest 6 ja 7 tulenevate hea usu põhimõtetega ei ole kooskõlas hageja selline käitumine, et ta saadab avalduse palgata puhkusele jäämise kohta tööandjale postiga ja seejärel järgi uurimata, kas avaldus rahuldatakse või mitte, ei ilmu avalduses märgitud kuupäevadel tööle, olles samal ajal mittekättesaadav ka telefoni teel. 2.1.2.Hagejale määratud distsiplinaarkaristus ei ole ebakohane. Seaduses ei ole sõnaselgelt sätestatud, kui mitme päeva töötaja omavolilist puudumist võiks tööandja kvalifitseerida jämedaks töökohustuste rikkumiseks. Käesoleval juhul määras tööandja töötajale karistuse peale seda, kui töötaja ei olnud tööle ilmunud 27 päeva jooksul, mis on ilmselge jäme töökohustuste rikkumine ja põhjus töölepingu lõpetamiseks. EAS töösisekorraeeskirjade p. 7.6.b. kohaselt loetakse mõjuva põhjuseta tööltpuudumist jämedaks töökohustuste rikkumiseks, mis annab tööandjale õiguse lõpetada töötajaga tööleping TLS § 86 p.6 alusel. 2.1.3.Hagejale määratud distsiplinaarkaristus on vormistatud korrektselt. Süüteo kirjeldus on kajastatud piisava põhjalikkusega. Karistuse määramisel võttis tööandja arvesse seda, et hageja selline käitumine on tinginud autojuhtide töögraafiku ümbertegemist ja häirinud tööd. Lähtudes eelpooltoodust on vale hageja väide, et käskkirjas olid olulised asjaolud märkimata. Distsiplinaarkaristus ei ole seadusega vastuolus seetõttu, et karistust määrava isiku eesnimi on märkimata, nagu ekslikult leiab hageja. Käskkiri sisaldab karistust määrava isiku perekonnanime ja allkirja. Hageja tundis ja teadis isikut, kes talle karistuse määras. Väär on hageja seisukoht, et kostja ei järginud töölepingu lõpetamise otsustamisel vajalikku hoolt, kuna hageja arvates oleks kostja pidanud ära ootama hageja naasmise tööle, sest äkki oleks hageja olnud hoopis haige ja siis oleks tema puudumine olnud seaduslik. Tänapäevased sidevahendid võimaldavad viisakal isikul oma haigusest tööandjale teatada, siinjuures rõhutan veelkord, et karistus määrati 27-ndal, mitte esimesel töölt puudumise päeval. EAS töösisekorraeeskirjad p.2.2.8 kohaselt töölt puudumisel haigestumise tõttu peab töötaja teatama viivitamatult enda haigestumisest vahetule juhile, vahetut juhti asendavale isikule või sekretärile hiljemalt 3 tunni jooksul arvates tööpäeva algusest. Tegelikult on hageja viide võimalikule haigusele asjakohatu, sest tõsiasi on see, et hageja ei olnud haige. Vastuses toodud asjaolusid tõendame tunnistaja VJ ütlustega ja kirjalike tõenditega: töösisekorra eeskirjadega ning kostjale tähitud kirjade saatmise kviitungitega. Vastus hageja nõuete kohta. Töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamise ja tööle ennistamise nõue palun jätta rahuldamata, kuna puuduvad seaduslikud alused tööle ennistamiseks. Töölt sunnitult puudutud aja eest keskmise palga nõue palun jätta rahuldamata, kuna nõue on aegunud ja kostja palub kohaldada aegumist.

Hageja kohtukulud palun jätta hageja enda kanda. Kostja kohtukulud palun hagejalt kostjale välja mõista. Kohtukulude nimekirja esitame kohtuistungil. Kohus kuulanud ära pooled ja uurinud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Määramata ajaks 01.11.1999.a. sõlmitud töölepingu kohaselt töötas hageja AS-is E autojuhina. (tl. 9-10). AS E tõendist 04.02.2005.a. USA saatkonnale nähtuvalt on AS E kinnitanud, et garanteerib JP töökoha säilimise reisi ajaks (tl. 11). Töövõimetuslehest nähtuvalt on hageja haigestumise tõttu vabastatud töölt perioodil 03.05.2005.a. kuni 19.05.2005.a. (tl.12). JP avaldusest 11.05.2005.a. nähtuvalt on ta AS Eesti Postile esitanud avalduse milles soovib palgata puhkust 3 kuud alates 21.05.2005.a. tervise taastamise eesmärgil, millele on lisatud ka arsti soovituskiri . ( tl. 13, 15). AS E kirjast hagejale 14.09.2005.a. nähtuvalt on hagejale selgitatud, et töökorraldus ei võimaldanud talle palgata puhkust anda. ( tl. 18). AS E käskkirjaga 15 juunist 2005.a. nr. 4-d on karistatud JPt distsiplinaarkorras töölepingu lõpetamisega TLS § 86 p 6 alusel ning loetud töölepingu lõpetamise päevaks töötaja omavoliliselt töölt ärajäämise päevale järgnev päev, s.o. 21.05.2005.a. (tl. 20). AS E käskkirjaga 16. juunist 2005.a. nr 188-k lõpetati hagejaga tööleping 21. mail 2005.a. töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel TLS § 86 p 6 alusel. (tl.21) Tunnistaja VJ ütlustega on tõendatud, et JP soovis saada kolm kuud palgata puhkust saadetud avalduse alusel, kuid tema kirjutas sellele eitava resolutsiooni ja personaliosakond tegeles hageja otsimisega. Kohus leiab, et hageja jäi omavoliliselt töölt ära, sest tema palgata puhkuse saamiseks esitatuid avaldust tööandja ei rahuldanud ja seega lõpetas tööandja hagejaga töölepingu seaduslikult TLS § 86 p 6 alusel. Kohus nõustub kostja vastuväidetega, et hageja poolt hagiavalduse p. 3 all esitatud nõue, s.o. nõue sunnitult töölt puudumise aja eest välja mõista keskmine palk 432,81 krooni päevas on aegunud. Õigeks ei saa lugeda ka hageja vastuväidet, et töölepingu lõpetamisel rikkus tööandja seadust. Poolte varasem töövaidlus ei kuulu antud asjas arvestamisele. Hageja on esitanud käesolevas menetluses kohtule hagiavalduse nõude nr.3, millist ta töövaidluskomisjonile ei esitanud: ITLS § 30 lg.1 tulenev nõue- hüvituse maksmine töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel. Nimetatud nõue on seotud töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamisega, tegemist on hüvitusenõudega, mitte palganõudega ja seetõttu leiab kohus, et sellele nõudele kehtib ITLS § 6 lg.2 ettenähtud ühekuune nõude esitamise tähtaeg. Dokumendid töölepingu lõpetamise kohta saadeti hagejale posti teel 18.06.2005.a. Hagiavalduse, milles töötaja esmakordselt taotles töölt sunnitult puudutud aja eest hüvituse väljamõistmist, esitas hageja kohtule 16.12.2005.a. Eeltoodud põhjendusel tuleb selle nõude osas kohaldada aegumist. Eeltoodud tõendite põhjal leiab kohus, et hagi tuleb hagiavalduses märgitud alustel jätta täielikult rahuldamata. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb hageja kohtukulud jätta tema enda kanda. Kohus leiab, et kostja õigusabikulud 23 600 krooni antud asjas on ülepaisutatud, arvestades asja mahtu ja toimunud kohtuistungite arvu, ning leiab, et hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks õigusabikulu, mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulu 5900 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes TLS §-dest 86 p 6, kohus