Võlaõigus › Muud

laenu intressiga 5% aastas. Viidatud lepingule sõlmiti ka lisa, millega 15.09.1998.a. muudeti lepingu tingimusi ning väljastatavat summat. Laenusumma maksti kostjale kolmes osas – 20.11.1997.a. 10 000 krooni, 15.09.1998.a. 6 500 krooni ja 02.02.1999.a. 6 500 krooni. Vastavalt Haridusseaduse (edaspidi HaS) §-le 361 lg. 1 on õigus saada õppelaenu igal Eesti kodanikul või Eestis alalise elamisloa alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus on üheksa ja enam kalendrikuud ning kes õpib avalik-õiguslikus või eraülikoolis või rakenduskõrgkoolis, samuti kes õpib kutseõppeasutuses või välisriigi vastavas õppeasutuses. Õppelaenude andmise korda reguleerib VV 08.06.1997.a. määrusega nr. 132 kinnitatud kord. HaS § 361 lg. 3 kohaselt tagab riik laenusaajate õppelaenu Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud laenu maksimaalmäära ulatuses ja tagab laenusummalt makstava intressi. Laenulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks oli vastavalt HaS §-le 361 lg. 5 sõlmitud käenduslepingud kostjate V H ’i ja L Š ’ga. Seoses kostja G.Š eksmatrikuleerimisega tekkis tal laenusaajana kohustus hakata laenu krediidiasutusele tagastama hiljemalt kuue kuu jooksul arvates eksmatrikuleerimisest. Kuna laenusaaja ega käendajad laenu ei tasunud, siis vastavalt HaS §-le 362 lg. 1 täitis riik laenusaaja ja käendajate kohustuse krediidiasutuse ees ja omandas sellega õiguse nõuda võlgnevust kostjatelt. Sellises suhtes esindab riiki haridusministeerium. HaS § 362 lg. 5 kohaselt oli laenusaajatele antud võimalus tasuda laen riigile maksegraafiku alusel. Rahandusministeerium oma 07.03.2001.a. kirjaga nr. 5-3/1710 teavitas laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ja võimalusest taotleda maksegraafiku kohaldamist, kuid laenusaaja talle pakutud võimalust ei soovinud kasutada. 09.07.2001.a. pöördus hageja esindaja nõudega ka käendajate poole, kuid kostjad võlgnevust ei tasunud. Seega ei ole kostjad oma käitumises järginud TsÜS § 108 lg. 1 märgitud põhimõtet, mille kohaselt tuleb tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel toimida heas usus. TSK § 222 kohaselt on võlgnik kohustatud hüvitama kõik kreeditorile tekitatud kahjud, mis tulenevad kohustise mittetäitmisest või täitmisest mittenõuetekohasel viisil. HaS § 362 lg. 3 järgi tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5%. Kostjad on tekitanud Eesti Vabariigile kahju, jättes tasumata õppelaenu summa 23 000 krooni ja intressid 1 082 krooni ja 76 senti. Hageja palub kostjatelt solidaarselt võlasumma koos intressiga välja mõista summas 24 082 krooni ja 76 senti ning kohtukulude katteks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 750 krooni ja õigusabikulud 1 000 krooni. Hagi on esitatud TsK § 173 lg. 1, § 222 lg. 1-2, § 272, HaS § 362 lg. 2-4 alusel. II. Kostjate kirjalik vastus. vastus. Hagiavaldus on kostjatele edastatud, neist kostja Galina Štšerbakova ema on 06.02.2003.a. palunud aega hagile vastamiseks kuni 25.02.2003.a., kuna tütar õpib Saksamaal. 28.05.2003 on saatnud G.Š esindaja V.A kostja vastuse, milles ta teatab, et hagi tunnistatakse tervikuna ning J Š on valmis oma tütre võla katteks igakuiselt tasuma 1 000 krooni kuus. Kostjad V.H ja L.Š kohtule vastanud ei ole. Et summa oleks riigile tasutud, seda kohtule teatatud ei ole. III. Asja kohtulik menetlus ja maakohtu maakohtu otsuse põhjendused. põhjendused. Hagi on esitatud Narva Linnakohtule 28.08.2001.a. ja edastatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale 06.03.2007.a. 01.06.2006.a. jõustunud TsMS § 404 lg. 1 kohaselt varaliselt hinnatava hagi asjas kohus võib määrata kirjaliku menetluse, kui hagi hind ei ületa 50 000 krooni ja poole kohtusse ilmumine on oluliselt raskendatud suure

vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel. TsMS § 404 lg. 2 kohaselt paragrahvi lg. 1 nimetatud juhul määrab kohus avalduste ja dokumentide esitamise tähtpäeva, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab neist menetlusosalistele. Kohus 14.03.2007.a. määras asi lahendada kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele 14 päeva aega oma avalduste taotluste või seisukohtade esitamiseks. Kostjad vastuväiteid esitanud ei ole. TsMS § 200 lg. 4 kohaselt menetlusosaline peab kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamatult teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest. Kostja G.Štšerbakova seda teinud ei ole. Kohus, läbi vaadanud asjas esitatud materjalid, leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele tervikuna hagiavalduses märgitud alustel ja põhjendustel. Pooltevahelisele laenusuhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TSK sätteid. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kehtinud TSK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. TSK § 273 sätestas kohustuse sõlmida laenuleping kirjalikus vormis, kui summa on üle viiekümne rubla. See nõue on täidetud, leping on allkirjastatud. TSK § 272 lg. 2 järgi loeti laenuleping sõlmituks raha üleandmise momendist. Raha ülekandmist kostja kontole 18.10.1999.a. tõendab konto väljavõte. Õppelaenu andmise tingimusi sätestab eriseadusena ka haridusseadus. TSK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TSK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. Laenuleping on sõlmitud kostja Galina Štšerbakova’ga, kellel lasuvad laenulepingust tulenevad kohustused. Kostja laenu ei ole tagastanud. Intress oli tulu raha laenamise eest. Kitsendusi intressi suuruse osas seadus ei teinud ja selles leppisid pooled kokku lepingu sõlmimisel. Lepingus on pooltel olemas kokkulepe intressi tasumise kohta. Hagetavaid summasid vaidlustatud ei ole. Seega on hageja nõue põhjendatud nii võlasumma kui intressi osas. Kostja V H ja L Š käendajatena on võtnud endale kohustise käenduslepinguga. TSK § 207 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutasid võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kusjuures käendaja vastutas samasuguses ulatuses kui võlgnikki, kui käenduslepinguga ei olnud kindlaks määratud teisiti. Käesolevas asjas esitatud käenduslepinguis ei ole määratud teisiti. HaS § 364 alusel tekkis kostjal kui laenusaajal kohustus hakata pangale seda laenu tagasi maksma. Kehtinud TSK § 207 kohaselt kohustuse mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja solidaarselt võlausaldaja ees. Laenusaaja ja käendajad ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud. HaS §-st 362 tulenevalt on õppelaenul riigi garantii ning riik on õigustatult hageja haridusministeeriumi kaudu. Tulenevalt kostjate poolt nende kohustuse rikkumisest nõudis AS Hoiupank õigusjärglane AS Hansapank HaS 362 lg. 1 alusel hagejalt riigitagatise rakendamist. 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus

tehti, teiselt poolelt välja ka kohtukulud, mis on põhjendatud ja tõendatud tasutud riigilõivus 1 400 krooni. TsMS § 61 lg. 1 p. 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kulud talle osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul hagejale kuni 5% hagi rahuldatud osast. Seega on põhjendatud hageja soovitud ja tõendatud õigusabikulud hüvitada summas 1 000 krooni, mis on väiksem kui 5% rahuldatud summast. Kohtukulud mõistab kohus välja kõigilt kostjatelt solidaarselt, kuivõrd kõigi kostjate poolt oma kohustuse mittetäitmise tõttu tuli hagejal hagi kohtusse esitada. Lähtudes tuvastatust kohus kohaldas TSK §-de 162, 173-174, 207, 222 lg. 1, 272-274, HaS § 362 sätteid ning juhindus VÕSRS §-de 2, 11, kehtinud TsMS §-de 60 lg. 1, 61 lg.1 p. 1 ja kehtiva TsMS §-de 405, 441-442, 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 14. mail 2007.a Nooremreferent

S.Tooming I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.