2-07-3138
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
9.aprill 2007.a. Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-3138
Tsiviilasi
ERGO Kindlustuse AS hagi A V vastu liikluskahju 10 932.72 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ERGO Kindlustuse AS (registrikood 10017013, aadress Tammsaare tee 118c Tallinn12918), hageja volitatud esindaja Lea Pau. Kostja A V ( ).
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagiavalduse kohaselt 22.07.2006 toimus Läänemaal Parilas liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides sõidukit Daewoo Lanos reg märgiga 267AOT, sõitis küljelt sisse sõidukile M 626 reg märgiga AEK, mida juhtis Jüri Treialt. Liiklusõnnetusega põhjustas kostja varalise kahju sõiduki M 626 reg märgiga AEK omanikule Rain Kule. Liikluskahju põhjustaja, kostja A V, oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel alkoholijoobes, mida hageja tõendab politsei vastusega hageja päringule (lisa nr 1). Kuna kostja tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud ERGO Kindlustuse AS poolt liikluskindlustuse lepinguga, poliis nr L0029647991 (lisa nr 2), siis selle alusel tekkis ERGO Kindlustuse AS-il liikluskahju hüvitamise kohustus kannatanu ees.
1(4)
2-07-3138 Liikluskindlustuse seaduse § 34 lg 1 kohaselt loetakse vara hävinuks, kui selle taastamisremont pole tehniliselt või majanduslikult põhjendatud. Eelnimetatud paragrahvi kohaselt tuleb lugeda kannatanu sõiduk AEK hävinuks, kuna sõiduki taastamisremont ei ole majanduslikult põhjendatud. Asjaolu, et taastamisremont ei ole majanduslikult põhjendatud, tõendab hageja kannatanu sõiduki ülevaatuse akti ja fotodega (lisa nr 4), remondikalkulatsiooniga (lisa nr 5) ja hageja arvamusega (lisa nr 6). Kannatanule tekkinud kahju suurust soovib hageja tõendada kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsusega (lisa nr 7), kahju hüvitamise kokkuleppega (lisa nr 9), AMJ Autoäri arvega (lisa nr 16), hageja arvega jäänuki ostjale (lisa nr 12) ning liikluskahju väljamaksu arvestus-otsustega (lisad nr 8, 10, 11 ja 14). Vastavalt nimetatud tõenditele on hageja käesolevaks hetkeks hüvitanud liikluskahju kannatanule kostja poolt põhjustatud varakahju summas 9506.71 krooni, s.o sõiduki liiklusõnnetuse eelne väärtus 12 000.- krooni, lahutada jäänuki realiseerimisest saadud tulu 4237.29 krooni, liita jäänuki müügiga seotud kulud (komisjonitasu ja transport) 1744.- krooni. Nimetatud summale lisandub hageja poolt kantud käsitluskulud summas 1426.01 krooni. Kõik kokku seega 10 932.72 krooni. Hageja tugineb nõudes liikluskindlustuse seadusele, mille § 48 lg 2 p 2 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Sama seaduse § 48 lg 3 järgi käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja kostjale pretensiooni tagasinõudega (lisa nr 15). Kostja pretensioonile ei reageerinud ning tänaseks pole kostja hageja nõuet rahuldama asunud. Hageja märgib, et on nõus asja kirjaliku menetlusega ja nõus asja lahendama kompromissiga. Juhindudes eeltoodust ja liikluskindlustuse seaduse §-st 48 lg 2 p 2, lg 3 ja TsMS §-st 162 palub hageja: 1. Välja mõista kostjalt ERGO Kindlustuse AS kasuks 10 932.72 krooni; 2. Välja mõista kostjalt ERGO Kindlustuse AS kasuks riigilõiv 1000.- krooni.
Kostja möönab, et asja on võimalik lahendada kompromissiga, kui ei nõustu hageja nõutud summaga /t.l. 36, 37-38/. Kostja leiab, et tema poolt tekitatud kahju hagejale ei ole põhjendatud, kuna autode vigastused ei olnud märkimisväärselt suured. Hageja autol oli parempoolsel esistangel mõni kriips, mis ei vajanud remonti ja teisel osapoolel kahjustatud vähesel määral tagumine uks. ERGO Kindlustuse kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsusega aga loeti sõiduk AEK hävinuks, kuna sõiduki taastamisremont ei ole majanduslikult põhjendatud /t.l. 48/.
28.02.2007.a. määrusega määras kohus käesolevas asjas kirjaliku menetluse ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 9.04.2007 /t.l. 40/. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust, selles, et kostja põhjustas 22.07.2006 Lääne maakonnas Ridala vallas Parila külas sõidukiga liiklusõnnetuse, sõites küljelt sisse sõidukile , mida juhtis t. Liiklusõnnetusega põhjustas kostja varalise kahju sõiduki omanikule ning et kostja oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel alkoholijoobes. Algatatud väärteomenetluse käigus karistati A Vi Lääne Politseiprefektuuri poolt liiklusseaduse § 7419 ja 7417 alusel rahatrahviga /t.l. 5/. Kuna kostja tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud ERGO Kindlustuse AS poolt liikluskindlustuse lepinguga ( poliis nr L0029647991) /t.l. 6-9/, siis selle alusel tekkis ERGO Kindlustuse AS-il liikluskahju hüvitamise kohustus kannatanu ees. Ka selle üle pooled ei vaidle.
2(4)
2-07-3138 Hageja luges Liikluskindlustuse seaduse § 34 lg 1 alusel kannatanu sõiduki AEK (ehitusaasta 1988) hävinuks, kuna sõiduki taastamisremont ei olnud majanduslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja on asjaolu, et taastamisremont ei olnud majanduslikult põhjendatud, veenvalt tõendanud kannatanu sõiduki ülevaatuse akti ja fotodega /t.l. 10, 11/, sõiduki taastusremondi hinnapakkumisega summas 10 010 krooni ( said kannatada vasak tagumine küljekarp, tagatiib, sisekoobas, suurem osa kalkulatsiooni summast koosneb hinnapakkumise kohaselt töörahast (sh üleslöömine, kruntimine, värvimine, keevitus jms) /t.l. 12/ ja ERGO Kindlustuse AS kahjukäsitleja arvamusega sõiduki M 626 liiklusõnnetuse eelse maksumusega summas 12 000 ja liiklusõnnetuse järgse maksumusega summas 7000 krooni /t.l. 13/. Asja materjalidest nähtuvalt on 11.09.2006.a. ERGO Kindlustuse AS kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsusega /t.l. 14/ otsustatud hüvitada R.Kule tekitatud kahju summas 5000 krooni ( sõiduki liiklusõnnetuse eelne väärtus miinus sõiduki jääkväärtus ning juhul, kui R.K soovib sõiduki üle anda kindlustusseltsile, siis hüvitada R.Kule peale sõiduki üleandmist täiendavalt sõiduki jääkväärtus. 27.09.2006.a. kindlustusseltsi ja M 626 omaniku R.Ku vahel sõlmitud kahju hüvitamise kokkuleppe alusel andis auto omanik avariilise auto kindlustusseltsile üle ja 28.09.2006 on kindlustusseltsi poolt auto omanikule hüvitatud (välja makstud) tekitatud kahju summas 5000 krooni ja sõiduki jääkväärtus 10.10.2006 summas 5000 krooni ning 16.10.2006 summas 2000 krooni /t.l. 15-18/. Avariilise sõiduki (jäänuki) on hageja võõrandanud 5000 krooni (ilma käibemaksuta 4237.29 kr) eest U Tile /t.l. 19/. Hageja on hüvitanud ka AMJ Autoäri OÜ-le 1744 krooni kõnealuse M transpordi Haapsalust Sakku /t.l. 20, 21/. Seega vastavalt eelnimetatud tõenditele on hageja käesolevaks hetkeks hüvitanud liikluskahju kannatanule kostja poolt põhjustatud varakahju summas 9506.71 krooni, s.o sõiduki M 626 reg märgiga AEK liiklusõnnetuse eelne väärtus 12 000.- krooni, lahutada jäänuki realiseerimisest saadud tulu 4237.29 krooni, liita jäänuki müügiga seotud kulud (komisjonitasu ja transport) 1744.- krooni. Nimetatud summale lisandub hageja poolt kantud käsitluskulud summas 1426.01 krooni. Kõik kokku seega 10 932.72 krooni. Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 2 sätestab, et kindlustusandjal või garantiifondil on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Sama seaduse § 48 lg 3 kohaselt §-s 48 sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Seega on hagejal õigus esitada tagasinõue kostja vastu ja kohus leiab, et hageja on oma tagasinõude suurust ka tõendanud ega nõustu kostja vastuväidetega, mis on tõendamata. Sõiduki liiklusõnnetuse eelne väärtus oli 12 000.- krooni. Arvestades jäänuki müügist saadud tulu ning lisanduvaid utiliseerimiskulusid, kujunes lõplikuks kahjusummaks 9506.71 krooni, mis on väiksem sõiduki taastusremondi kulust hinnapakkumise järgi. Seega oli kohtu hinnangul põhjendatud hageja otsus lugeda kannatanu sõiduk hävinuks ning hüvitada kannatanule sõiduki liiklusõnnetuse eelne väärtus. Juhul, kui hageja oleks hüvitanud kannatanu sõiduki remondikulu 10 010.- krooni, oleks kostjale esitatud tagasinõude suuruseks kujunenud 11 511.50 krooni (sh käsitluskulu 15% ehk 1501.50 krooni).Tulenevalt eeltoodust kuulub hagi rahuldamisele. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu summas 1000 krooni, mille hageja on hagi esitamisel tasunud /t.l. 28/. Seoses hageja taotlusega märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
3(4)
2-07-3138 kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma ka hageja menetluskulud.
R.Undrest kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.