Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-06-23485 Otsuse tegemise aeg ja koht 04.04.2007, Rapla Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Tsiviilasi S M hagi A E, A L (pankrotis), A L vastu nõude ning selle rahuldamisjärgu tunnustamiseks Kohtuistungi toimumise aeg 15.03.2007 Menetlusosalised ja nende esindajad hageja S M, hageja esindaja advokaat M T, kostja A E, kostja A L (pankrotis), seaduslik esindaja pankrotihaldur L M, A L Resolutsioon Tunnustada S M nõuet A L (pankrotis) vastu summas 2 218 560.- krooni A L (pankrotis) pankrotimenetluses teise järgu nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel. Välja mõista Eesti Vabariigilt 295.- krooni kohtutäitur K F (a/a nr 10010124309010) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest . Asjaolud A L (pankrotis) pankrot kuulutati välja Pärnu Maakohtu 05.04.2006 otsusega. 01.08.2006 toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul esitasid S M nõudele vastuväited A L (pankrotis) pankrotihaldur L M (nõudele summas 1 237 956.kr ), võlausaldaja A E (nõudele kogu summas) ning pankrotivõlgnik A L (nõudele kogu summas). A L pankrotiteade avaldati Ametlikes Teadaannetes xxx. Hageja esitas A L (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse A L (pankrotis) pankrotihaldurile 24.04.2006 ning vastav halduri kinnitus on märgitud ka nõudeavaldusele. Seega esitati nõudeavaldus pankrotiseaduse § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ning nõudeavaldus vastas PaS § 94 nõuetele. Hageja nõue A L (pankrotis) vastu on 3 456 56.- kr järgnevatel alustel:
Vastavalt hageja ja A.L vahel 05.01.1996 sõlmitud laenulepingule nr 1 andis hageja A.Lle laenu summas 400 000.- kr, millise summa kättesaamist kinnitas A.L enda allkirjaga lepingul. Laenu tagasimaksmise tähtajaks leppisid pooled kokku 01.06.2005. Laenu intressina leppisid pooled kokku 4% kuus. A.L jättis endale lepinguga võetud kohustused täitmata. Laenu tagastamata ning intressid ning viivised tasumata. 22.06.2005 sõlmisid A.L ja S.M notariaalse kokkuleppe, millega A.L kinnitas, et on jätnud enda kui laenusaaja kohustused hageja eest täitmata ja võlgneb S.M 22.06.2005 seisuga 2 218 560.- kr. 22.06.2005 lepinguga leppisid A.L ja S.M kokku, et A.L kohustub tasuma S.M võlgnetava 2 218 560.- kr hiljemalt 01.07.2005 ning nimetatud summa tasumisega kohustus S.M lugema 05.01.2996 lepingust tulenevad A.L kohustused täidetuks. A.L on jätnud täitmata ka endale 22.06.2005 lepinguga võetud kohustuse ning jätnud võlgnetava rahasumma hagejale tagastamata. 05.01.1996 lepingu p 2.1.1 kohaselt, juhul, kui laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevaid makseid, kohustub ta maksma laenuandjale viivist 0,2% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Eelnevalt tulenevalt on hageja õigustatud nõudma A.L viivist perioodi 01.07.2005 kuni 05.04.2006 eest 0,2% päevas ehk 4437,12 kr päevas, mis teeb 279 kalendripäeva jooksul kokku 1 237 956.- kr. Kokku on hageja nõue A.L (pankrotis) vastu seisuga 05.04.2006 3 456 516.- kr. Tulenevalt PaS § 153 lg 1 p 2 kuulub hageja nõue rahuldamisele teise järgu nõudena. Hageja palub tunnustada nõuet A L (pankrotis) vastu summas 3 456 516.- kr A L (pankrotis) pankrotimenetluses teise järgu nõudena. Kohtuistungil nõustus hageja vähendama nõuet 2 218 560.- kr. Kostja A L palub tunnustada hageja nõuet summas 2 218 560.- kr. Kostja A L (pankrotis) esindaja 2 218 560.- kr.
L M palub tunnustada hageja nõuet summas
Kostja A E kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse oli talle edastatud kohtutäitur K F vahendusel 12.03.2007. Kostja A.E esitas 15.03.2007 kell 9.55 taotluse istungi edasilükkamiseks, kuna ta on haige. 21.03.2007 esitas A.E psühhiaater A Š tõendi haigestumise kohta. Esmane eelistung oli määratud 25.10.2006. AE kohtukutsele järgi ei läinud, kutse tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Teine eelistung oli määratud 24.11.2006. Kohtukutse edastati A.E Põhja Politseiprefektuuri abiga. 24.11.2006 esitas A.E taotluse istungi edasilükkamiseks, kuna ta on haige. 27.11.2006 esitas A.E perearsti P M tõendi A.E haigestumise kohta. 27.11.2006 kohus uuendas määrusega menetluse. Kolmas istung määrati 12.12.2006. Põhja Politseiprefektuuri abiga ei õnnestunud A.E kutset kätte toimetada, vanemkonstaabel L K teavitas A.E istungi toimumisest telefoni teel. A.E teatas, et ta on puhkusel. Istungile A.E ei ilmunud. Neljas istung oli määratud 07.02.2007. Kutse saadeti A.E registris olevale aadressile, kutse tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. A.E teavitati istungist e-posti teel. Sellele ta ei reageerinud. A.E ei reageerinud ka kohtuniku poolt e-posti teel saadetud teatele kohtunikuga ühendust võtta, telefonikõnedele ei vastata. Viies istung oli määratud 15.03.2007 kell 10.00. Kutse oli A.E edastatud. 5 minutit enne istungit teatas A.E, et on haige. Arstitõendi kohaselt oli ta arsti juures käinud juba 14.03.2007 kell 09.10. A.E on teinud kõik endast oleneva, et takistada asja menetlemist. Temale saadetud
kutsetele ta vabatahtlikult järgi ei lähe. Kui on õnnestunud A.E kutse edastada, siis järgnevalt on alati esitatud vahetult enne istungit teated tema haigestumise kohta. A.E on tunnistanud pankrotihaldur L M, et „mängu ilu saab olema kaks aastat“. Kohus ei loe psühhiaater A.Š poolt 14.03.2007 väljastatud tõendit usaldusväärseks dokumendiks. Kui see tõend oli tegelikult väljastatud 14.03.2007, siis on lubamatu selle esitamine alles 21.03.2007. TsMS § 200 lg 1 sätestab, et menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigust heauskselt. TsMS § 200 lg 2 sätestab, et kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlus venitada ega kohut eksitusse viia. TsMS § 200 lg 4 sätestab, et menetlusosaline peab kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest. A.E on eiranud kõiki nimetatud sätteid. Kohus menetleb asja kostja A.E osavõtuta. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. PankrS § 104 lg 2 sätestab, et kui võlausaldaja soovib, et tunnustatud nõuete nimekirjal oleks tema nõude või pandiõiguse osas, millele võlgnik vastuväite esitas, täitedokumendi tähendus, võib ta esitada hagi võlgniku vastu nõude või pandiõiguse tunnustamiseks. PankrS § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. 05.04.2006 Pärnu Maakohtu otsusega loeb kohus tuvastatuks, et A L pankrot kuulutati välja 05.04.2006. Võlanõuete kaitsmise koosoleku protokolliga 01.08.2006 loeb kohus tuvastatuks, et S M võlanõudele summas 3 456 516.- kr esitavad vastuväite A E kogu summas, pankrotihaldur L M summas 1 237 956.- kr, võlgnik A L kogu summas. Laenulepinguga 05.01.1996 loeb kohus tuvastatuks, et hageja laenas A.L 400 000.kr, kes kohustus laenusumma tagastama 01.06.2005. A.L kinnitab, et ta on laenusumma kätte saanud. Lepingu p 2.1.1 kohaselt kohustus A.L tasuma viivist 0,2% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas tähtaegselt tasumata või lepingust tulenevate maksete mittetäielikul tasumisel. 22.06.2005 kokkuleppe kohaselt võlgneb A.L hagejale 05.01.1996 lepingu alusel 2 218 560.- kr, mille kohustub tasuma 01.07.2005. Seega on tõendamist leidnud, et A.L on saanud hagejalt 400 000.- kr, mida on kinnitanud oma allkirjaga 05.01.1996 sõlmitud lepingul. A.L saadud summat käesoleva ajani tasunud ei ole. Lepingu p 2.2.1 alusel A.L kohustus tasuma intressi 4% kuus ajaperioodi 05.01.1996 kuni 01.06.2005 eest, s.o 1 808 000.- kr (400 000x4%=16 000; 113x16 000=1 808 000). Lepingu p 2.1.1 alusel kohustus A.L
tasuma hagejale viivist ajaperioodi 02.06.2005-04.04.2006 eest järgmiselt: 400 000x0,2%=800; 307x800=245 600.- kr. Kokku hageja nõue 2 453 600.- kr. Hageja nõustus nõuet vähendama 2 218 560.- kroonini. 22.06.2005 notari poolt tõestatud kokkulepe ei ole kohtule siduv. PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestab, et pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. PankrS § 93 lg 1 sätestab, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. A L pankrotiteade avaldati Ametlikes Teadaannetes xxx. Hageja esitas A L (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse pankrotihaldurile 24.04.2006, mida kinnitab haldur L M oma allkirjaga nõudeavaldusel. Seega on hageja esitanud oma nõude A L (pankrotis) pankrotimenetluses tähtaegselt ning hageja nõue summas 2 218 560.- kr kuulub tunnustamisele teise järgu nõudena. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades. Kohtutäituri tasu kohtukutse edastamise eest kostja A.E jätta kostja A.E kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.