hageja esindajad: juhatuse liige T.K. ja volikirja alusel K.T. kostja: K. AS esindaja: juhatuse liige A.J.
Kohtuistungi toimumise aeg
15.03.2007
Protokollija
kohtuistungisekretär Maili Pant
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ X hagi K. AS-i vastu osaliselt.
2.Välja mõista K. AS-ilt 131 686.61 krooni (ükssada kolmkümmend üks tuhat kuussada kaheksakümmend kuus krooni ja kuuskümmend üks senti) OÜ X kasuks.
3.Jagada menetluskulud järgmiselt: jätta 3/5 menetluskuludest K. AS-i kanda ja 2/5 menetluskuludest OÜ X kanda.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3). Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
1.K. AS ning OÜ X sõlmisid 2004. a suulise töövõtulepingu. Tulemuseks, mille hageja pidi saavutama, oli kostja arendataval kinnistul (Künni 1, Tartu) ridaelamu esise platsi ehitus (killustikaluse ehitus, unikivi ja äärekivide paigaldus) ning majataguse ala haljastus (tl 33).
2.Majaesise platsi tegemisega alustati 2004. a kevadel. Majataguse haljastuse tegemine jäi sügisesse, mistõttu lõpetati haljastustööd järgmise aasta kevadel. Vastavalt töö valmimisele esitati ka arved nr 240022 ja nr 250059 (tl 34).
3.29.06.2006 hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja kokku 237 153.64 krooni – arvete tasumata jätmisest tuleneva põhivõla 118 576.82 krooni ning viivise 19 161.82 krooni arvest nr 240022 ja 99 415 krooni arvest nt 250059 (tl 4-5). 06.12.2006 hagiavalduse täpsustuses palus hageja mõista kostjalt välja kokku 152 040.78 krooni (tl 36).
3.1.Hageja esitas kostjale majaesise platsi ehitamise eest 02.06.2004 arve nr 240022 summas 74 161.82 krooni. Kostja tasus hagejale osaliselt: 25 000 krooni 18.06.2004, 10 000 krooni 22.06.2004, 20 000 krooni 06.07.2004. Kostjal on tasumata 19 161.82 krooni. Kuna kostja on arvet osaliselt tunnustanud, tasudes rahalisest kohustusest enamuse, on ta aktsepteerinud ka arvel määratud tingimusi, s.h viivisemäära 0,5% iga viivitatud kalendripäeva eest kuni arve täieliku tasumiseni. Heast majandustavast tulenevalt ulatub viivisenõue põhivõlani. Kokku on hageja viiviste- ja põhivõlanõue 38 323.64 krooni (tl 34-35).
3.2.Hageja esitas kostjale majataguse platsi haljastuse eest 02.05.2005 arve nr 250059 summas 99 415 krooni. Kostja ei ole hagejale tehtud töö eest tasunud. Kostja ei ole arvet tunnustanud ning tulenevalt hea usu põhimõttest nõuab hageja kostjalt viivist, mille suurus tuleneb seadusest (VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1), mitte poolte vahel kokkulepitus. Arvest nr 250059 tulenev viivisenõue on 14 302.14 krooni. Kokku on hageja viiviste- ja põhivõlanõue 113 717.14 krooni (tl 35).
4.Arvetes kirjeldatud tööd tehti vastavalt nõuetekohasele kvaliteedile. Ehitusjärelevalvet teostanud Meelis Rohtmaa korraldusel paigaldas hageja uuesti majaesise platsi kõnnitee äärekivid. Muid ettekirjutusi ehitusjärelevalve töövõtjale ei teinud. Kasutusloa andmisel peab vastama kvaliteedinõuetele ka haljastus. Künni 1 ridaeluboksil kasutusluba ei ole, põhjuseks aga mitte ehituse ebakvaliteetsus, vaid asjaolu, et omanikud ei ole luba taotlenud. Samuti ei ole kostja hagejat teavitanud lepingutingimustele mittevastavusest ning ta ei saa enam VÕS § 644 lg-st 1, 2, 3 tulenevalt lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (tl 59-60).
5.Ehitustööde puhul on tavaline, et koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt. Hageja esindaja T.K. ning üks osanikest Jaanus Kalberg püüdsid pärast tööde valmimist korduvalt koostada vastuvõtmise akti, kuid kostja esindajat ei õnnestunud kätte saada – A.J. ei ilmunud ehitusobjektile ega vastanud telefonikõnedele. Töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel, sest vastu võtmata jätmiseks puudus alus (tl 60-61).
6.16.01.2007 istungil seletas hageja esindaja K.T., et kivid paigaldati 2004. a. Haljastus tehti 2005. a, sest 2004. a tulid sügisvihmad ja haljastust ei saanud teha. Tööde teostamise tähtaeg oli 2005. a kevad. Töö võeti vastu hiljemalt 02.05.2005. Akti ei ole, sest kostja esindajat ei saadud kätte (tl 56-57).
7.15.03.2007 istungil jäi hageja esindaja K.T. 06.12.2006 esitatud nõude juurde. Tööd said täielikult valmis 02.05.2005. Arved esitati kas kirja või faksi teel. Esimene arve esitati ette, on võimalik, et kostja tegi ettemaksu. Kui kohus ei pea võimalikuks viivise arvestamist arvel näidatud määras, siis tuleb kohaldada seaduses sätestatut (tl 77-79).
8.Hageja seaduslik esindaja T.K. seletas 15.03.2007 istungil, et töö tehti ära, kuid akti ei vormistatud. Hageja esindaja üritas A.J. it kätte saada perioodil 2005. a suvi - sügis. A.J.
oli raskesti kättesaadav, tema kontorisse ei saanud sisse ning telefonile ta ei vastanud (tl 77).
9.Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla ja viivised 152 040.78 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda (tl 59, 61, 82, 86).
KOSTJA SEISUKOHT
10.Kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Tööd on tegemata, akti ei ole, arved on esitatud eelnevalt kooskõlastamata (tl 17-18).
11.16.01.2007 istungil ei vaidlustanud kostja esindaja hageja poolt Künni 1 kinnistul tööde tegemist ega seda, et esitatud arved kajastavad esialgset hinnakokkulepet. Hagiavalduses ja arvetes märgitud tööde mahtude suurusjärgud võivad olla õiged. Töö eest jäi tasumata, sest tööd olid lõpetamata ja kostja poolt vastu võtmata. Tegemata on 30% tellitud töödest, äärekivide paigaldus ja haljastus. Teatist hinna alandamise ja teostamata tööde kohta ei ole kostja hagejale esitanud. Tööd tuli lõpetada 2004. a sügisel või 2005. a kevadel, konkreetset kuupäeva tööde lõpetamiseks ei olnud. Kostja esindaja ei oska öelda, kes töö lõpetas, osaliselt tegid seda bokside omanikud (tl 56-57).
12.16.01.2007 istungil tegi kohus kostja esindajale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid ning kohustas teda esitama täiendava kirjaliku vastuse hagi täiendusele, tähtpäevaks 16.02.2007 (tl 57). Kostja kohtu nõudmisi ei täitnud ja teatas ka 15.03.2007 istungil, et ei soovi kohtule midagi esitada (tl 76).
13.15.03.2007 istungil vaidles kostja esindaja hagile vastu. Kuna akti ei ole, siis ei ole ka tööd tehtud. Esimene arve kostjal on, kuid ta ei mäleta, kas ka teine. Arve nr 240022 tasus kostja osaliselt, sest arvas, et tööd tehakse ära; kostja esindaja tegi heas usus ettemaksu. Kostja esindaja on käinud objektil, ka 2005. a, ning võis teha ettepaneku likvideerida vaegtööd. Tööde vastuvõtmisel oli esindaja Meelis Rohtmaa, kostja esindaja ei pea tema tunnistajana ära kuulamist vajalikuks. Tunnistajana üle kuulatud Jaanus Kalbergi on kostja esindaja kusagil näinud; kostja esindaja ei väida, et tunnistaja valetab. Pooled ei ole kokku leppinud, et viivisemääraks on 0,5% päevas (tl 77-81).
KOHTU SEISUKOHT
14.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
15.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid 2004. a suulise töövõtulepingu järgmistel tingimustel: hageja poolt saavutatavaks tulemuseks on kostja arendataval kinnistul ridaelamu esise platsi ehitus ning majataguse ala haljastus; tasu suuruseks on platsi ehituse eest 74 161.82 krooni ja majataguse ala haljastuse eest 99 415 krooni (tl 7, 8, 33-34, 56).
16.Hageja esitas kostjale 02.06.2004 arve nr 240022 summas 74 161.82 krooni tasumise tähtpäevaga 17.06.2004 ja 02.05.2005 arve nr 250059 summas 99 415 krooni tasumise tähtpäevaga 09.05.2005 (tl 7, 8, 34). Kostja on hagejale tasunud esimese arve järgi ettemaksuna 55 000 krooni, rohkem ei ole kostja hagejale maksnud (tl 9-10, 34, 79).
17.VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Hageja leiab, et ehitustööde puhul on tavaline, et koostatakse üleandmisevastuvõtmise akt (tl 60). Ka kostja esindaja peab vajalikuks töö vastuvõtmist (tl 17, 77). Seega on hageja tasunõue sissenõutav, kui töö on vastu võetud või loetud vastuvõetuks.
18.Hageja esindaja K.T. leiab, et kogu tellitud töö oli täielikult valmis ning võetud vastu hiljemalt 02.05.2005 (tl 56, 78); töö tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks (tl 61). Kostja esindaja on seisukohal, et tegemata on 30% töödest ning kuna vastuvõtmise akti koostatud ei ole, ei ole töö kostja poolt vastu võetud ja ta ei pea töö eest maksma (tl 56, 77).
19.VÕS § 636 lg 1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
20.Hageja esindaja K.T. väide, et töö võeti vastu hiljemalt 02.05.2005, on tõendamata ning vastuolus tunnistaja ütlustega. Tunnistaja Jaanus Kalbergi ütluste kohaselt käis tema koos kostja esindaja A.J. iga objektil 2005. a suvel. Kohal oli veel T.K. ning võis olla ka Meelis Rohtmaa. Töö oli valmis ja kostja esindaja näitas vaegtöid – parkett oli natuke vajunud ja prahihunnikud koristamata. Kostja esindaja ütles, et tööd on tehtud ja arveid aktsepteeritakse, kui vaegtööd on tehtud. Arved olid A.J. il selleks ajaks käes. Vaegtööd parandati kiiresti, nädala kuni kahe jooksul. Vastuvõtmise akti ei koostatud (tl 80). Kostja esindaja ei väida, et tunnistaja valetab. Samuti ei eita ta, et tal võib viimane arve käes olla ning et ta on käinud objektil ja võis teha ettepaneku likvideerida vaegtööd (tl 78, 79, 81). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et iseenesest oli töö tunnistaja kirjeldatud sündmuse toimumise ajaks valmis, kuid ei vastanud lepingutingimustele. Välistatud ei ole, et töö oli valmis juba hageja märgitud ajal 02.05.2005, ka kohtule esitatud objektipäeviku väljavõttes on viimase sissekande kuupäevaks märgitud 26. aprill (tl 40-48, 70-73). Hoolimata kohtu ettepanekust esitada tõendeid, ei ole kostja esindaja tõendanud oma väiteid, et tegemata on 30% tellitud töödest ja töö valmis kolmandate isikute kaasabil (tl 56, 57). Kuna tunnistaja ja kostja esindaja poolt objekti koos ülevaatamine toimus 2005. a suvel ja kostjal olid selleks ajaks käes arved, millest viimane esitati hageja väitel 02.05.2005 (tl 34), ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et kostja võttis töö vastu juba 02.05.2005.
21.Tunnistaja Jaanus Kalberg ei ole pärast 2005. a suve kostja esindajaga kohtunud. Ta on püüdnud A.J. it telefoni teel kätte saada, saatnud kirju posti teel ning pannud kirju kontori postkasti. Vastust kirjadele ei ole tulnud (tl 81). Samuti üritas hageja seaduslik esindaja oma seletuse kohaselt A.J. it 2005. a suvel-sügisel korduvalt kätte saada. Kontorisse ta sisse ei pääsenud ning telefonile kostja esindaja ei vastanud (tl 77).
22.Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks ka ise pärast 2005. a suvel vaegtööde näitamist võtnud hagejaga ühendust või esitanud pretensioone seoses lepingutingimustele mittevastava tööga.
23.VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohus leiab, et kostja esindaja ei käitunud mõistlikult ega hea usu põhimõttest lähtuvalt, kui tekitas olukorra, kus hagejal ei olnud võimalik temaga kontakteeruda.
24.VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 644 lg 1 näeb ette, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
25.Arvestades, et hageja teostas töid kostja arendataval kinnistul, puudub alus arvata, et kostjal ei olnud võimalik tööd 2005. a suvel pärast vaegtööde tegemist mõistliku aja jooksul üle
vaadata, võimalikust töö lepingutingimustele mittevastavusest teada saada ja hagejat sellest teavitada. Kuna kostja ei ole töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt teatanud, ei või ta enam sellele tugineda.
26.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole alusetult võtnud vastu valmis tööd mõistliku tähtaja jooksul. Samas ei ole hageja aga kuupäevalise täpsusega suutnud tõendada, millal toimus töö ülevaatamine ja vaegtööde parandamine ning kostjale kirjade saatmine ja helistamine, toimiku materjalidest nähtuvalt oli see 2005. a suvel. Seetõttu peab kohus mõistlikuks lugeda hageja teostatud tööd kostja poolt vastuvõetuks 2005. a suve viimasel päeval kalendri järgi, s.o 23.09.2005.
27.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
28.Kuna töö tuleb lugeda vastuvõetuks, on kostjal tekkinud kohustus töö eest tasuda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 118 576.82 krooni (19 161.82 krooni arve nr 240022 ja 99 415 krooni arve nr 250059 järgi) (tl 11).
29.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 näevad ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
30.Arve nr 240022 tasumisega viivitamise tõttu nõuab hageja viivist arvel näidatud määras, s.o 0,5% päevas (tl 7, 34). Kohus nõustub kostja esindajaga, et tõendatud ei ole poolte poolt sellises viivisemääras kokku leppimine (tl 78). Ainuüksi asjaolust, et kostja on osa arvest tasunud, ei saa järeldada, et ta oli nõus ka seal toodud viivisemääraga. Arve nr 250059 tasumisega viivitamise tõttu nõuab hageja viivist seaduses sätestatud määras (VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel) (tl 35). Kohus leiab, et põhjendatud on lähtuda mõlema arve puhul viivise arvestamisel seaduses sätestatust.
31.VÕS § 113 lg 1 II kohaselt loetakse viivisemääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit) oli 2% enne 01.07.2005, 2,25% enne 01.01.2006 ja 2,75% enne 01.07.2006.
32.Tasu muutus sissenõutavaks 23.09.2005, seega tuleb sellest ajast arvestada ka viivist. Hageja on esitanud viivisenõude hagiavalduse täpsustuse seisuga (06.12.2006) (tl 33, 49, 52), mistõttu lähtub sellest kuupäevast ka kohus. Hageja ei ole oma seadusejärge viivise arvestuses võtnud arvesse, et VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli enne 01.07.2006 2,75% (tl 52), seetõttu lähtub ka kohus hageja kohaldatud madalamast intressimäärast. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 13 109.79 krooni (99 päeva * 118 576.82 krooni * 9% / 365 päeva + 340 päeva * 118 576.82 krooni * 9,25% / 365 päeva = 2893.69 krooni + 10 216.10 krooni).
33.Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg ja viivis 131 686.61 krooni.
34.TsMS § 163 lg 1, § 173 lg 1, 3 alusel ja hagi osalist rahuldamist arvestades tuleb menetluskulud jagada järgmiselt (võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega): 3/5 menetluskuludest jätta K. AS-i kanda ja 2/5 OÜ X kanda (131 686.61 / 237 153.64 (hageja esialgne nõue)). Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.