Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hageja nõue Hageja avaldab, et jalutades 16.02.2005.a. kella 14.30 paiku koos abikaasaga O aedlinnas K teel, ründas teda ootamatult kostjale kuuluv kaukaasia lambakoer, kes hammustas hagejat õlavarrest (biitsepsi kohalt). Koera ründe ja hammustuse tagajärjel tekkis hageja õlavarrele sügav veritsev haav. Hageja selgitab, et nad kutsusid välja politsei, kellega umbes samal ajal saabus autoga sündmuskohale ka kostja. Hageja märgib, et politsei vestlusest kostjaga ilmnes, et viimase koer oli ka varasemalt inimesi rünnanud. Hageja poolt politseile esitatud avalduse alusel algatati kostja suhtes väärteomenetlus KokS §66-3 tunnustel ning isikut karistati väärteokorras rahatrahviga. Hageja hotelli naastes veritses ja valutas haav sedavõrd tugevalt, et otsustati pöörduda kohalikku traumapunkti, kus kiirabiarst fikseeris tervisevigastuse, kuid ei pidanud vajalikuks haava õmblemist. Hageja kinnitab, et aja möödudes muutus haavakoht sinakaks ning hammustusjälg ei tahtnud kuidagi paraneda. Haava kokkukasvades tekkis hammustuskohale inetu armkude, mis ei võimaldanud hagejal viibida seda kohta katmata kõrvaliste isikute juures ja/või muus rahvarohkes kohas. Seetõttu oli hageja sunnitud pöörduma taastatava kirurgiaga tegeleva arsti poole, kes soovitas viia läbi armi korrektsiooni. Vastav operatsioon teostati 30.09.2005.a. Taastatava Kirurgia Kliinikus, kus arm nahkkoes lõigati välja ning suleti nihutusplastika abil. Hageja märgib, et pöördus kostja poole ettepanekuga hüvitada koerahammustusega kaasnenud kulutused vabatahtlikult, kuid kostja vastas sellekohastel läbirääkimistel vaid ähvardustega ega reageerinud hilisemalt ka hageja kirjalikele pretensioonidele. Seetõttu oli hageja sunnitud pöörduma vastava nõudega kohtu poole. Hageja lisab, et toimunud intsidendi tõttu on tal käesolevaks ajaks tekkinud paaniline hirm koerte ees, mistõttu ta ei saa normaalselt toimida isegi koos oma koeraga ning ta on asunud kasutama psühholoogi abi. Hageja hindab temale koerahammustuse tagajärjel tekkinud kahju suuruseks 14 694.20 krooni, sealhulgas : P Puhkekodu puhkusepaketi maksumus summas 3 880 krooni, visiiditasu eriarstiabi teenuse kasutamise eest summas 50 krooni, plastilise kirurgia operatsiooni maksumus summas 5 948.50 krooni, operatsioonijärgseks taastusraviks vajalike meditsiinivahendite (silikoongeel ja –plaastrid) soetamise maksumus kogusummas 685.70 krooni ning kostjaga kohtumenetluse-eelselt läbirääkimiste pidamiseks ja kokkuleppe sõlmimiseks kasutatud õigusabiteenuse maksumus summas 4 130 krooni; millised summad palub hageja kostjalt välja mõista. Kostja seisukoht hageja nõude osas Kostja hagi ei tunnista. Kostja avaldab, et tema koera käitumises oli süüdi hageja, kes hoidis süles oma indlevat emast koera, keda kostja koer uudistama läks. Kostja väidab, et koer hüppas vaid esikäppadega hageja õlavarrele ega hammustanud teda,

millisele kahjustusele viitab ka kiirabiarsti poolt kirjeldatud vigastus (3 cm pikkune õmblust mittevajav haav). Kostja märgib siinkohal, et hagejaga kaasas olnud isik hakkas kostjat ähvardama, lubades koera maha lasta ning nõudes 15 000 krooni maksmist. Samuti viitab kostja asjaolule, et plastilise operatsiooni eelne haavakirjeldus erineb oluliselt kiirabikaardil fikseeritust, sest viimasel on haava pikkuseks märgitud 3 cm., kuid operatsioonidokumentide kohaselt on tegemist 6 cm. pikkuse L-kujulise armiga. Kostja lisab, et loogiliselt võttes pidanuks koera hammustuse korral tekkima alumistest hammastest vigastus ka haava vastasküljele, kuid taolist vigastust meditsiinidokumentides täheldatud ei ole. Seega leiab kostja, et tema koer ei ole hagejale põhjustanud vigastust ning hageja kahjunõue on alusetu, mistõttu kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja esindaja riigi kulul leiab, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Esindaja märgib, et hagiavalduses nõude õigusliku alusena esitatud VÕS §130 ei ole antud vaidluses kohaldatav, sest selle sätte kohaldamise eelduseks on kehavigastuse või tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu. Esindaja leiab, et käesoleval juhul pole tegemist täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahjuga ega ka kehavigastuste saamisega seotud vajaduste suurenemisest tekkinud kahjuga; halvenenud pole ka isiku edasised majanduslikud võimalused; mittevaralise kahju hüvitamise nõuet hageja esitanud ei ole. Seega leiab esindaja, et hageja viidatud õiguslikul alusel ei kuulu nõue rahuldamisele. Samuti on esindaja seisukohal, et hageja pole tõendanud kahju suurust ning põhjusliku seose olemasolu kostja õigusvastase käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Esindaja märgib, et hageja on nõudnud P Puhkekodu puhkusepaketi, maksumusega 3 880 krooni, hüvitamist täies mahus, kuid sellekohane arve on esitatud ja tasutud AS M poolt. Esindaja lisab, et arvestades intsidendi toimumisaega, võis hagejal eelduslikult jääda puhkusepaketiteenustest kasutamata üksnes 17.02.2005.a.ks määratud massaaž ning parafiinravi kätele. Seega leiab esindaja, et hageja tarbis puhkusepaketi teenust täies mahus ning pole tõendatud hageja poolt vastava kulutuse kandmine, mistõttu hageja sellekohane kahjunõue tuleb jätta rahuldamata. Esindaja loeb asjakohatuks ka hageja õigusabikulude nõuet summas 4 130 krooni kahjuhüvitisnõudena. Esindaja märgib, et vastav kulu pole esitatav kahjunõudena, vaid eelduslikult menetluskulude nõudena, kuid taolist menetluskulude nõuet hageja kohtule kohases vormis ja tingimustel esitanud ei ole. Esindaja lisab, et õigusabikuluna võiks käsitleda hagi koostamist, kuid arvestades selle dokumendi kvaliteeti, tekib küsimus sellekohase kulutuse vajalikkusest ja põhjendatusest. Samuti loeb kostja esindaja põhjendamatuks hageja nõuet plastilise operatsiooni ja sellest taastumisel meditsiinivahendite soetamisele tehtud kulutuste väljamõistmiseks kostjalt kahjuna. Esindaja avaldab, et intsidendijärgselt fikseeriti O kiirabis hageja vigastustena 3 cm. pikkune õmblust mittevajav kergelt veritsev haav; arvestades esmaabi osutanu erialast haridust ja pikaajalist töökogemust, puudub alus kahelda hinnangu andja kompetentsuses ja kehavigastuse meditsiinilises dokumendis fikseeringu objektiivsuses. Samal ajal on Taastatava Kirurgia Kliiniku poolt koostatud meditsiinidokumentides kirjeldatud vigastust kui L-kujulist 6 cm. pikkust otstes hüpertroofilist armi. Kuna vigastuste kirjeldused ei kattu, peab kostja esindaja kaheldavaks väidetava koerahammustuse seost plastilise operatsiooni teostamisega. Esindaja lisab, et operatsiooni teostamise vajalikkust on hageja põhjendanud esteetilist laadi kaalutlustega, mistõttu ei ole tegemist tegeliku ravikuluga, vaid juba paranenud armi korrigeerimisega. Esindaja täiendab, et hagejal tulnuks asjakohase ravi korraldamiseks ning hilisema võimaliku kahjuliku tagajärje vältimiseks pöörduda elukohajärgsesse raviasutusse, mida hageja eelduslikult teinud ei ole. Seega leiab

esindaja, et hagejal olnuks võimalus vältida plastilise operatsiooni teostamist ja sellekohaste kulutuste tekkimist (VÕS §139 lg.3 sätestatu kahjuhüvise vähendamise alusena). Arvestades koerahammustusest ja operatsioonist möödunud ajavahemiku pikkust ning nõude kohtule esitamise aega, on hageja ise loonud olukorra, kus kostjal puudub võimalus raviseoste kontrollimiseks ekspertiisi vormis; hageja ise sellekohaseid (põhjuslikku seost kinnitavaid) tõendeid esitanud ei ole. Eeltoodud põhjustel palub esindaja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ning põhjalikult ja kogumis analüüsinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuna “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §436 lg.7 sätestatu kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, jätab kohus tähelepanuta kostja esindaja viited hageja poolt nõude alusena esitatud sätte rakendatavuse välistatuse kohta, vaid kohaldab asja lahendamisel vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme. Materiaalõiguslik regulatsioon “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §1045 lg.1 p.2 sätestatu kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahju tekitamisega. Sama seaduse §1060 kohaselt vastutab looma poolt tekitatud kahju eest loomapidaja. Eeltoodud sätete sõnastusest ja õigusliku regulatsiooni eesmärgist tulenevalt kaasneb loomapidaja tsiviilvastutus selle kohaldamise eelduseks olevate koosseisuliste elementide – süü, teo õigusvastasus, kahju ning põhjuslik seos kahjutekitaja õigusvastase käitumise ja kahju vahel – samaaegsel esinemisel. O Vallavolikogu 26.03.2003.a. määrusega nr.1-6-5 kehtestatud „Koerte ja kasside pidamise eeskirja“ punkt 3 sätete kohaselt peab omanik muuhulgas tagama järelevalve oma koera üle vältimaks selle lahtipääsemist (p.3.1.1.) ning tagama järelevalve kasvult või käitumise poolest ohtliku koera üle, kusjuures sellisel koeral peab avalikus kohas viibimisel olema peas suukorv (p.3.1.2.). Kohus loeb hageja seletuste ja tunnistaja S L ütlustega tõendatuks, et 16.02.2005.a. kella 14.30 paiku O aedlinnas K teel (s.o. avalikus kohas), ründas hagejat kostjale kuuluv suukorvita kaukaasia lambakoer, kes hammustas hagejat õlavarrest (biitsepsi kohalt). Tunnistaja S.L on kohtule kinnitanud, et koer tuli jooksuga ja haukudes nende peale ning ründas kaitseasendi võtnud tunnistaja selja taha varjunud hagejat, hammustades viimast vasakust õlavarrest; kohaliku elaniku avaldatu kohaselt kuulus hagejat rünnanud koer kostjale /tl.90/. Kohus ei loe siinkohal usaldusäärseks kostja seletusi toimunu tehiolude (koer läks uudistama-nuusutama hageja süles olnud indlevat emast koera ega hammustanud hagejat) osas. Kostja on nii kohtule saadetud kirjalikes avaldustes kui ka kohtuistungitel andnud erinevaid ja vastuolulisi sündmusekirjeldusi. Nii on

kostja oma vastuses hagile väitnud, et ta jalutas koeraga mööda tänavat mõned meetrid koera järel ning tõmbas koera kaelarihmast hagejast eemale /tl.36/; samas on kostja 18.12.2006.a. toimunud eelistungil avaldanud, et koer hüppas üle aia ning ta kutsus koera hageja juurest eemale /tl.66/. Hageja ja tunnistaja S.L on aga kohtule kinnitanud, et kostja saabus autoga mõni aeg pärast rünnet, samaaegselt koos politseiga. Seega ei loe kohus tõeseiks kostjapoolseid sündmusekirjeldusi-põhjusi. Kuna eeltooduga on tõendatud kostja poolt ülalmainitud kohaliku omavalitsusorgani õigusakti sätete rikkumine ning poolte vahel puudub vaidlus koera kostjale kuuluvuse osas, loeb kohus tuvastatuks kostja õigusvastase käitumise. Asja materjalide ja poolte seletustega on tõendatud, et kostjat on väärteokorras karistatud „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ (KokS) (RT 82/99-755) §66-3 (sätestab vastutuse koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise eest) alusel rahatrahviga summas 180 krooni /tl.39/. Kostja ei ole eitanud inkrimineeritud koosseisuga väärteo toimepanemist ega koera poolt hagejale tervisekahjustuse põhjustamist. Kostja viiteid koera käitumise põhjuste (hagejal süles emane indlev koer) kohta loeb kohus asjakohatuks, sest primaarsemaks on antud juhul kostja vastutuse tekke koosseisulise elemendi tuvastatus (vastavat väidet käsitleb kohus allpoolmotiveeritavas kostja vastutust piiravate-välistavate asjaolude tuvastatuse ja kahju suuruse kindlaksmääramise osas). Kuna VÕS §1050 sätestatu kohaselt kahju tekitaja süüd eeldatakse ning kostja ei ole tõendanud vastupidist ega VÕS §104 sätestatud süüvormide puudumist, loeb kohus tõendatuks kostja süü (suurema ohu allika valdajana VÕS §1060 alusel = VÕS §1056 lg.1 teise lause kohaselt vastutab suurema ohu allikat valitsenud isik kannatanule surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest) kahju tekitamises. Samuti loeb kohus tõendatuks hagejal terviserikke ja selle ravimisega kaasnenud kulutuste (kahju) tekkimise. Asja materjalidega /tl.8,70/, hageja seletuste ja tunnistaja S.L ütlustega on tõendatud, et koerahammustuse tagajärjel tekkis hagejal tervisekahjustus vasaku käe õlavarrel. Nii nähtub kiirabikaardist, et hagejal on 16.02.2005.a. koera ründe tagajärjel tekkinud vasaku käe õlavarre piirkonnas kergelt veritsev 3 cm. pikkune haav. Tunnistaja S.L on kohtule kinnitanud, et hotellis kahjustust uurides avastas ta abikaasa (hageja) biitsepsil sinaka veritseva L-kujulise haava, millist nad fotografeerisid /tl.70/ ning mis järgmisel päeval oli suures ulatuses siniseks tõmbunud ja üles paistetanud /tl.90/. Hageja on kohtule kinnitanud ja esitanud ka vastavad tõendid temal kehavigastuse tekitamisega kaasnenud ravi- ja muude kulude tekkimise kohta. Siinkohal ei loe kohus põhjendatuks kostja esindaja seisukohta selles, et on välistatud põhjusliku seose olemasolu hageja poolt plastilise operatsiooni teostamiseks kantud kulutuste ja kostja käitumise vahel. Kohus märgib, et Riigikohus on oma varasemates lahendites (3-2-1-149-05, 3-2-1-53-06, 3-2-1-7806) korduvalt rõhutanud, et põhjuslik seos on olemas ka juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud („conditio sine gua non“ reegel, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud). Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks hagejal kahju tekkimise ning põhjusliku seose olemasolu kostja õigusvastase käitumise ja hagejal seeläbi tekkinud kahju vahel. Kuna ülalmotiveerituga on kohus tuvastanud kostja tsiviilvastutuse tekke aluseks olevad kõik kohustuslikud koosseisulised elemendid, vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest ning on kohustatud selle viimasele hüvitama. VÕS §130 lg.1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud

isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, ... . Hageja on nõudnud temale koerahammustuse tagajärjel tekkinud kahjuna 14 694.20 krooni väljamõistmist kostjalt, sealhulgas : P Puhkekodu puhkusepaketi maksumus summas 3 880 krooni, visiiditasu eriarstiabi teenuse kasutamise eest summas 50 krooni, plastilise kirurgia operatsiooni maksumus summas 5 948.50 krooni, operatsioonijärgseks taastusraviks vajalike meditsiinivahendite (silikoongeel ja –plaastrid) soetamise maksumus kogusummas 685.70 krooni ning kostjaga kohtumenetluse-eelselt läbirääkimiste pidamiseks ja kokkuleppe sõlmimiseks kasutatud õigusabiteenuse maksumus summas 4 130 krooni. Kostja poolt hüvitamisele kuuluva kahju suuruse määramisel arvestab kohus vastavate kulutuste hageja poolt kandmise põhjendatust ja tõendatust, sest TsMS §230 lg.1 sätestatu kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded või vastuväited. Hageja on kohtule esitanud dokumentaalsed tõendid plastilise kirurgia operatsiooniga seotud kulutuste visiiditasu eriarstiabi teenuse kasutamise eest summas 50 krooni /tl.14/, plastilise kirurgia operatsiooni maksumus summas 5 948.50 krooni /tl.13,15/, operatsioonijärgseks taastusraviks vajalike meditsiinivahendite (silikoongeel ja – plaastrid) soetamise maksumus kogusummas 685.70 krooni /tl.15/ - kandmise kohta. Kohus leiab, et hageja poolt nimetatud kulutuste kandmine on olnud tervisekahjustuse taastamiseks vajalik ja põhjendatud. Hageja ja tunnistaja S.L ütlustega /tl.90/ on tõendatud, et vahetult pärast intsidenti hotellis kahjustust uurides, on tuvastatud hageja biitsepsil sinakas veritsev L-kujuline haav, mis järgmisel päeval oli suures ulatuses siniseks tõmbunud ja üles paistetanud. Eelnimetatud tõenditest nähtuv kattub, ka hageja poolt tõendina esitatud fotodest /tl.70/, mis on tehtud haavast sündmuse toimumisdaatumil ja sellele järgnenud päeval. Kuigi kiirabikaardil /tl.8/ on vigastuse kirjeldusena fikseeritud 3 cm. pikkune kergelt veritsev haav, on kohtul tekkinud kahtlus selle fikseeringu objektiivsuses. Kohtus tunnistajana üle kuulatud kiirabiarst T H on kohtuistungil kinnitanud, et ei mäleta konkreetset patsienti ega tookord tuvastatud haava olukorda, mistõttu eeldab kiirabikaardil märgitud andmete õigsust /tl.92/. Siit johtuvalt on ülalmainitud tõendid vastuolulised ning kogumis hinnatuna sisumahult ja faktoloogialt hageja väidete tõesust kinnitav. Kohtu sellekohase järeldusotsuse õigsust veenab ka asjaolu, et hageja poolt avaldatud vigastuse kirjeldus kattub ka hagejat operatsioonieelselt konsulteerinud arsti antud armikirjeldusega /tl.11,83/. Samuti leiab kohus, et koerahammustusest hagejal tekkinud armi korrektsioon plastilise kirurgia teel oli vajalik ja põhjendatud. Taastatava Kirurgia Kliiniku arsti dr. O V konsultatsiooni otsusest /tl.75/ nähtuvana on arsti hinnangul vaja teostada armi revissoon korrektsioon. Armi korrektsiooni vajalikkus on tõendatud ka hageja seletuste ja tunnistaja S.L ütlustega /tl.90/, kelle kinnitusel pärast haava kokkukasvamist jäi sidekudede kahjustumise tõttu käele tumesinine L-kujuline vorp, mis ei võimaldanud hagejat esteetilistel kaalutlustel viibida seda kehapiirkonda katmata kõrvaliste isikute juures ja/või muus rahvarohkes kohas. Siinkohal ei loe kohus põhjendatuks kostja ja tema esindaja viiteid hageja väidetavale passiivsele käitumisele haava ravimisel (ära hoidmaks võimalikku kahjulikku tagajärge) ja esteetilistel kaalutlustel läbiviidud plastilise operatsiooni mitteseotusele koera hammustusest hagejal tekkinud kahjustusega. Kostja sellekohased väited ei lükka ümber eelpoolviidatud tõenditest nähtuvat operatsiooni teostamise vajalikkust ja põhjendatust ning „conditio sine gua non“ testi kohaselt ei oleks operatsiooni ilma koerahammustusest saadud vigastuseta olnud vajalik teha. Samuti ei loe kohus põhjendatuks kostja esindaja väiteid kostja vastutuse välistatusele (VÕS §1045 lg.2) ja/või vastutuse piiramisele (VÕS §139, §140), sest kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit nende asjaolude kinnitamiseks. Kostja viiteid hageja käitumisele

(hoidis süles emast indlevat koera) kahju vähendamise alusena, loeb kohus ennastõigustavaks ja asjakohatuks, sest need väited ei anna alust kostja vastutuse piiramiseks/välistamiseks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks ja põhjendatuks plastilise kirurgia operatsiooniga seotud kulutuste - visiiditasu eriarstiabi teenuse kasutamise eest summas 50 krooni /tl.14/, plastilise kirurgia operatsiooni maksumus summas 5 948.50 krooni /tl.13,15/, operatsioonijärgseks taastusraviks vajalike meditsiinivahendite (silikoongeel ja –plaastrid) soetamise maksumus summas 685.70 krooni /tl.15/ -, kogusummas 6 684.20 krooni, kandmise kohta, milline summa tuleb kostjalt kahju hüvitisena välja mõista hageja kasuks. Samas ei loe kohus tõendatuks ja põhjendatuks hageja nõuet välja mõista kostjalt kahjuhüvitisena P Puhkekodu puhkusepaketi maksumus summas 3 880 krooni ning kostjaga kohtumenetluse-eelselt läbirääkimiste pidamiseks ja kokkuleppe sõlmimiseks kasutatud õigusabiteenuse maksumus summas 4 130 krooni. Nagu eelpoolviidatud, peab hageja tõendama nõude aluseks olevaid asjaolusid (antud juhul kulutuste kandmist ja kahju tekkimist). P Puhkekodu arvest nr.xxxxxx, 25.02.2005.a. nähtuvana on arve esitatud AS-ile M ning viimase poolt ka tasutud /tl.17/. Mingeid tõendeid puhkusepaketi maksumuse hageja poolt tasumise kohta ja/või sellekohases nõudekohustuse hagejale ülemineku (nõude loovutamine vms.) kohta, hageja kohtule esitanud ei ole. Kohus märgib siinkohal, et hageja on nõudnud kogu puhkusepaketi maksumuse hüvitamist, kuid arvestades paketijärgset teenustegraafikut /tl.16/ ning vigastuse tekkeaega ja iseloomu, olnuks hageja eelduslikult sunnitud loobuma üksnes 17.02.2005.a. määratud parafiinravist käele /tl.16/. Siit johtuvalt ei kaasnenuks kostja vastutust hüvitada hagejale kahjuna kogu puhkusepaketi maksumus. Kuna aga eelpoolmotiveerituga ei loe kohus tõendatuks hageja poolt vastava kulutuse puhkusepaketi maksumus summas 3 880 krooni – kandmist, tuleb hageja sellekohane nõue jätta rahuldamata. Kuigi hageja väitel on ta kandnud kostjaga kohtumenetluse-eelselt läbirääkimiste pidamiseks ja kokkuleppe sõlmimiseks õigusabiteenuse kasutamisel kulutusi summas 4 130 krooni (ning hagiavalduses viidanud sellekohase tõendina avalduse lisa nr.12-le /tl.5/), ei ole hageja kohtule (vaatamata kohtu ettepanekule /tl.65,68,94/) taolist tõendit esitanud (lisa nr.12 = volikiri /tl.6/). Kohus märgib siinkohal, et TsMS §122 lg.4, viitega §144 p.1, kohaselt ei ole menetluskulud käsitletavad haginõudena (antud juhul kahjuna); samuti ei tekkinuks kostjal vastutust (koosseisuliste elementide puudumise tõttu) nimetatud kulutuste kahjuna hüvitamiseks, sest vastav toiming on teostatud hageja enda riisikol. Seega tuleb hageja nõue õigusabikulude, summas 4 130 krooni, kostjalt kahjuna väljamõistmiseks, jätta rahuldamata. Menetluskulud Hageja on nõudnud kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1 000 krooni /tl.20/ väljamõistmist, kuid pole esitanud kohtule muude menetluskulude nimekirja ega taotlenud nende väljamõistmist kostjalt; samuti pole kostja esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud nende väljamõistmist vastaspoolelt. Kuigi kohus rahuldab hagi osaliselt, peab ta antud juhul õiglaseks ja põhjendatuks jätta menetluskulud suuremas osas kostja kanda. Kohus selgitas eelistungil /tl.68/ pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme, juhtis tähelepanu tsiviilvastustuse tekke koosseisulistele elementidele ja väite tõendamiskohustusele ning avaldas ka seisukoha olemasolevate tõendite põhjal eelduslikult vaidlusele antava õigusliku hinnangu ja -lahendi suhtes. Kohus tegi pooltele ettepaneku kaaluda vaidluse lahendamist kokkuleppe sõlmimise teel, hoiatades ühtlasi, et kohus võib mõistliku kompromissettepanekuga mittenõustunud poole kanda jätta kõik

menetluskulud sõltumata sellest, kumba poole kasuks asi lahendatakse. Paraku keeldus kostja igasugustegi kompromissiläbirääkimiste pidamisest hagejaga, põhjendades keeldumist temal sündmuses vastutuse puudumisega. TsMS §163 lg.2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas selle poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kuna kostja keeldus kompromissi sõlmimisest ning arvestades hagi osalisest rahuldamisest tulenevat menetluskulude jaotuse proportsiooni, peab kohus antud juhul põhjendatuks ja õiglaseks jätta asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses.

A.Kaldma kohtunik 30.03.2007.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.