2-06-15976/30 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

kaukaasia lambakoer, kes hammustas hagejat õlavarrest (biitsepsi kohalt). Kohus ei lugenud usaldusäärseks kostja seletusi toimunu tehiolude (koer läks uudistama-nuusutama hageja süles olnud indlevat emast koera ega hammustanud hagejat) osas. Kostja on kohtule saadetud kirjalikes avaldustes ja kohtuistungitel andnud vastuolulisi sündmusekirjeldusi. Nii on kostja vastuses hagile väitnud, et jalutas koeraga mööda tänavat mõned meetrid koera järel ning tõmbas koera kaelarihmast hagejast eemale, samas on kostja 18.12.2006 eelistungil avaldanud, et koer hüppas üle aia ning ta kutsus koera hageja juurest eemale. Hageja ja tunnistaja S. L on aga kinnitanud, et kostja saabus autoga mõni aeg pärast rünnet, samaaegselt koos politseiga. Kuna eeltooduga on tõendatud kostja poolt Otepää Vallavolikogu 26.03.2003 määrusega nr 1-6-5 kehtestatud „Koerte ja kasside pidamise eeskirja“ p 3.1.1 ja 3.1.2 sätete rikkumine ning puudub vaidlus koera kostjale kuuluvuse osas, luges kohus tuvastatuks kostja õigusvastase käitumise. Kostjat on väärteokorras karistatud KOKS § 663 (sätestab vastutuse koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise eest) alusel rahatrahviga summas 180 krooni. Kostja ei ole eitanud inkrimineeritud koosseisuga väärteo toimepanemist ega koera poolt hagejale tervisekahjustuse põhjustamist. Kuna VÕS § 1050 kohaselt kahju tekitaja süüd eeldatakse ning kostja ei ole tõendanud vastupidist ega VÕS § 104 sätestatud süüvormide puudumist, luges kohus tõendatuks kostja süü (suurema ohu allika valdajana VÕS § 1060 alusel = VÕS § 1056 lg 1 teise lause kohaselt vastutab suurema ohu allikat valitsenud isik kannatanule surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest) kahju tekitamises. Asja materjalidega (tl 8, 70), hageja seletuste ja tunnistaja S. L i ütlustega on tõendatud, et koerahammustuse tagajärjel tekkis hagejal tervisekahjustus vasaku käe õlavarrel. Kiirabikaardist nähtub, et hagejal on 16.02.2005 koera ründe tagajärjel tekkinud vasaku käe õlavarre piirkonnas kergelt veritsev 3 cm pikkune haav. Tunnistaja S. L on kinnitanud, et hotellis kahjustust uurides avastas ta hageja biitsepsil sinaka veritseva L-kujulise haava, millist nad fotografeerisid ning mis järgmisel päeval oli suures ulatuses siniseks tõmbunud ja üles paistetanud. Hageja on esitanud tõendid kehavigastuse tekitamisega kaasnenud ravi- ja muude kulude tekkimise kohta. Kohus ei lugenud põhjendatuks kostja seisukohta, et on välistatud põhjusliku seose olemasolu hageja poolt plastilise operatsiooni teostamiseks kantud kulutuste ja kostja käitumise vahel. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et põhjuslik seos on olemas ka juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud („conditio sine gua non“ reegel, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud). Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates luges kohus tõendatuks hagejal kahju tekkimise ning põhjusliku seose olemasolu kostja õigusvastase käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kuna ülaltooduga on tuvastatud kostja tsiviilvastutuse aluseks olevad kõik kohustuslikud elemendid, vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest ning on kohustatud selle hüvitama. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud. Hageja on esitanud dokumentaalsed tõendid plastilise kirurgia operatsiooniga seotud kulutuste – visiiditasu eriarstiabi teenuse kasutamise eest 50 krooni, plastilise kirurgia operatsiooni maksumus 5948.50 krooni, operatsioonijärgseks taastusraviks vajalike meditsiinivahendite (silikoongeel ja -plaastrid) maksumus 685.70 krooni – kandmise kohta. Kohus leidis, et nimetatud kulutuste kandmine on olnud tervisekahjustuse taastamiseks vajalik ja põhjendatud ning nimetatud summa tuleb kostjalt kahju hüvitisena välja mõista. Hageja ja tunnistaja S. L i ütlustega on tõendatud, et vahetult pärast intsidenti hotellis kahjustust uurides oli hageja biitsepsil sinakas veritsev L-kujuline haav, mis järgmisel päeval oli suures ulatuses siniseks tõmbunud ja üles paistetanud. Eeltoodu kattub hageja esitatud fotodest, mis on tehtud haavast sündmuse toimumisdaatumil ja sellele järgnenud päeval,

nähtuvaga. Kuigi kiirabikaardil on vigastuse kirjeldusena fikseeritud 3 cm pikkune kergelt veritsev haav, on kohtul tekkinud kahtlus selle fikseeringu objektiivsuses. Tunnistajana üle kuulatud kiirabiarst Tiiu Haljaste kinnitas, et ei mäleta konkreetset patsienti ega haava olukorda, mistõttu eeldab kiirabikaardil märgitud andmete õigsust. Siit johtuvalt on ülalmainitud tõendid vastuolulised ning kogumis hinnatuna sisumahult ja faktoloogialt hageja väidete tõesust kinnitav. Kohtu sellekohase järeldusotsuse õigsust veenab ka asjaolu, et hageja avaldatud vigastuse kirjeldus kattub ka hagejat operatsioonieelselt konsulteerinud arsti antud armikirjeldusega. Koerahammustusest tekkinud armi korrektsioon plastilise kirurgia teel oli vajalik ja põhjendatud. Taastava Kirurgia Kliiniku arsti dr Olavi Vasara konsultatsiooni otsusest nähtuvana on arsti hinnangul vaja teostada armi revissoon korrektsioon. Armi korrektsiooni vajalikkus on tõendatud ka hageja seletuste ja tunnistaja S. L i ütlustega, kelle kinnitusel pärast haava kokkukasvamist jäi sidekudede kahjustumise tõttu käele tumesinine Lkujuline vorp, mis ei võimaldanud hagejal esteetilistel kaalutlustel viibida seda kehapiirkonda katmata kõrvaliste isikute juures ja/või muus rahvarohkes kohas. Kohus ei lugenud põhjendatuks kostja viiteid hageja väidetavale passiivsele käitumisele haava ravimisel (ära hoidmaks võimalikku kahjulikku tagajärge) ja esteetilistel kaalutlustel läbiviidud plastilise operatsiooni mitteseotusele koera hammustusest tekkinud kahjustusega. Kostja sellekohased väited ei lükka ümber eelpoolviidatud tõenditest nähtuvat operatsiooni teostamise vajalikkust ja põhjendatust ning „conditio sine gua non“ testi kohaselt ei oleks operatsiooni ilma koerahammustusest saadud vigastuseta olnud vajalik teha. Samuti ei lugenud kohus põhjendatuks kostja väiteid kostja vastutuse välistatusele (VÕS § 1045 lg 2) ja/või piiramisele (VÕS § 139; § 140), sest kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit nende asjaolude kinnitamiseks. Kostja väited hageja käitumise (hoidis süles emast indlevat koera) kohta kahju vähendamise alusena ei anna alust kostja vastutuse piiramiseks/välistamiseks. Kohus ei lugenud tõendatuks ja põhjendatuks hageja nõuet välja mõista kahjuhüvitisena puhkusepaketi maksumus 3880 krooni ning kostjaga kohtumenetluse eelselt läbirääkimiste pidamiseks ja kokkuleppe sõlmimiseks kasutatud õigusabiteenuse maksumus 4130 krooni.

protokollis on hageja tunnistanud, et kaukaasia lambakoera ründamise hetkel oli tema süles nendele kuuluv taksikoer. Seega ei ole välistatud, et käsivarrel oleva kriimustuse tekitas hoopis süles olev taksikoer. 16.02.2005 ajavahemikul 16.06.-16.20 fikseeriti O kiirabis hageja vasaku õlavarre piirkonnas kergelt veritsev haav pikkusega 3 cm. Kiirabikaardil on märgitud, et haav õmblust ei vaja ja piirduti sidemega. Tunnistaja T. Haljaste on kinnitanud kiirabikaardi andmete õigsust. Haava ja vigastusi kirjeldavaid tõendeid on kohus hinnanud hageja kasuks ning seadnud ebaõigesti kahtluse alla kiirabikaardi ja tunnistaja T. Haljaste ütluste objektiivsuse. Hageja on kirjeldanud vigastust kui „sügav veritsev haav“ pikkusega 6 cm, L-kujuline. 14.06.2005 on hageja viibinud konsultatsioonil Taastava Ravi Kliinikus, mille käigus on vasaku õlavarre välisküljel tuvastatud L-kujuline arm pikkusega 6 cm. Konsultatsiooniotsuses on viidatud, et arm on otstes hüpertroofne. Haigusloo väljavõttest tuleneb, et 30.09.2005 on teostatud operatsioon, millise käigus on armi servad vabastatud ja koe defekt nihutusplastika abil suletud. Operatsiooni vajalikust on põhistatud esteetilist laadi kaalutlustega. Seega ei olnud operatsiooni puhul tegemist tegeliku ravikuluga, vaid paranenud armi korrigeerimisega. Kaheldav on, kas 14.02.2005 kirjeldatud haav on samastatav 14.06.2005 Taastava Ravi Kliinikus fikseeritud armiga. Haava paranemine, s.o tegeliku ravi periood oli suveperioodiks 2005 lõpule jõudnud. Hageja kirjeldatud haava esinemisel tulnuks tal asjakohase ravi korraldamiseks ning hilisema võimaliku kahjuliku tagajärje vältimiseks pöörduda elukohajärgsesse raviasutusse. Hageja ei ole esitanud andmeid pöördumise kohta perearsti poole. Perearsti poolt asjakohase ravi korraldamisel oleks kohtul võimalus kontrollida ravi käiku ja tuvastada ka ravi ebaõnnestumise põhjused. Hageja mitteobjektiivset käitumist tõendab ka asjaolu, et hagi esitati kohtusse alles 2006 sügisel, mis võtab ära võimaluse juhtunu asjaolude kontrollimiseks ekspertiisi vormis. TsMS § 436 lg 1 sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsuse põhjendatuse nõue tähendab ka seda, et kohtu järeldused peavad loogiliselt tulenema hinnatud tõenditest. Kohus on jätnud oma seisukohad põhjendamata, mistõttu on oluliselt rikutud protsessiõigusnorme. Kohtuotsuse põhjendamata jätmisena tuleb käsitleda ka asjaolu, kus kohus jätab mingi seisukoha tähelepanuta. Kohus on jätnud hindamata, kas 14.02.2005 kirjeldatud haav on samastatav 14.06.2005 Taastava Ravi Kliinikus fikseeritud armiga.