Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-97-9

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Natalja Losevtsova

Määruse tegemise aeg ja koht

29. märts 2007.a., Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-97-9

Tsiviilasi

T.. K. hagi L. K. suhtes eluruumi kasutamise õiguse kaotamise tunnistamiseks

Menetlusosalised

Hageja T. K. (isikukood .) Kostja L. K. (isikukood .) Huvitatud isik V. K. (.)

Menetlustoiming

Tsiviilasja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-97-9 otsust tegemata. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud 24.10.1997.a. saabus Narva Linnakohtusse T. K. hagiavaldus L. K. suhtes eluruumi kasutamise õiguse kaotamise tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt üürib T. K. 15.06.1992.a. sõlmitud lepingu alusel eluruumi aadressil ., Narva. Sellesse korterisse on sisse kirjutatud kostja L. K., tema tütar O.K. ning T. K. poeg V.K.. Mainitud isikud olid korterisse sisse kirjutatud, kuna neil puudusid oma eluruumid ning selle eest lubasid nemad maksta T. K. osa kommunaalmakseid, kuid seda nad pole teinud. L. K. ja O. K. korteris ei ela. T. K. taotles, et kohus kirjutaks L. K. ja O. K. tema korterist välja ning tunnistaks L.K. eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks. 15.04.1998.a. avalduse kohaselt palus V.K. tsiviilasja menetlus lõpetada. Avaldusest nähtub, et korteri omanik on V. K., tema andis loa sissekirjutamiseks, L. K. ja O. K.elavad aadressil ..

2-97-9 Viru Maakohtu kinnistusosakonna andmetel on aadressil ., Narva asuva korteri omanik V. K.. Rahvastikuregistri andmetel elab korteris aadressil ., Narva V. K., muid isikuid pole korterisse registreeritud. L. K. elab aadressil .. T. K.elab aadressil ., Narva. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 on sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks otsust tegemata, sama paragrahvi lg 2 kohaselt lõpetab kohus tsiviilasja menetluste muul seaduses sätestatud alusel. Vastavalt asjaõigusseaduse § 68 lg 1 on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Asjaõigusseaduse § 31 on valdus tegelik võim asja üle ja § 33 alusel valdajaks on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Seega peab asja kasutamiseks ja hagi esitamiseks õigustatud isik olema kas asja valdaja või omanik. Viru Maaohtu kinnistusosakonna andmetel on korter V. Ki.i omandis ning hagejal omandiõigus puudub. V. K.15.04.1998.a. avalduse kohaselt L. K.korteris ei ela. Rahvastikuregistri andmetel elab L. K. aadressil ., Narva ja T. K. elab aadressil . Narva. Seega ei ole T. K. omandiõigust ega valdust korteri üle ning järelikult puudub temal õiguslik alus vastava nõude esitamiseks. Arvestades sellega, et L. K. ja V. K.i abielu on lahutatud, elab eraldi ning ei ole aadressil . asuva korteri omanik, ei ole tal kohtu arvates alust tema suhtes hagi esitamiseks eluruumi kasutusõiguse kaotamise tunnistamiseks. Tsiviilasja menetlemine kohtu poolt ei ole võimalik tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 2 p 2, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Eeltoodu alusel tuleb lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-97-9 otsust tegemata. Määrus on tehtud toodud põhjenduste alusel ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 2, § 431 lg 1, § 463 - § 466.