Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Reven OÜ, A. T. ja E. V. vastu võlgnevuse nõudes 20 000 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223; esindajad asukoht Lelle tn 24-65, 11318 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: P. M. (e-post: XXX) Kostja I: Reven OÜ (Registrikood: 16617197, asukoht: J. Sütiste tee 19a Mustamäe linnaosa, Tallinn 13419, e-post: [email protected]) Kostja II: A. T. (Isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja III: E. V. (Isikukood: XXX, elukoht: XXX)
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista Reven OÜ-lt, A. T. ́lt ja E. V. ́ilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja võlgnevus summas 12 281,67 eurot, millest põhinõue moodustab 10 000 eurot, intress 2101,67 eurot ja 28.08.2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 180 eurot.
3.Mõista Reven OÜ-lt, A. T. ́lt ja E. V. ́ilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja täiendav viivis 0,2 % põhinõude (10 000 eurot) tasumata osalt päevas alates 29.08.2024. a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 7718,33 eurot.
6.Mõista Reven OÜ-lt, A. T. ́lt ja E. V. ́ilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 1050 eurot ja õigusabikulu summas 256,2 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 29.08.2024 Harju Maakohtule hagi Reven OÜ, A. T., E. V. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 06.09.2024. Krediidikaitse 2
Grupp OÜ esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid 08.12.2023. a Credit Invest OÜ ja Reven OÜ laenulepingu nr Ci201728290. Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 10 000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenujäägilt intressi 5% kuus. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 08.12.2023. a, arvestades Laenulepingu põhitingimuste p 3.9 ja üldtingimuste p 3.1 ja 3.2 kohaselt laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot. Laenusaaja kohustus intressimakseid tegema iga kuu 08. kuupäevaks. Laenusaaja ei ole käesoleval juhul lepingus kokku lepitud korras intressimakseid tasunud. Kuna laenusaaja rikkus Laenulepingut, siis ütles laenuandja Laenulepingu erakorraliselt üles alates 19.08.2024. a. Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 12 281,67 eurot, millest põhinõue moodustab 10 000 eurot, intress 2101,67 eurot (5.-9. osamakse intressijääk) ja 28.08.2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 180 eurot (viivis alates 19.08.2024. a kuni 28.08.2024. a). Käesoleval juhul on laekunud Laenulepingust tulenevate kohustuste katteks 2065 eurot. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige A. T. sõlmisid 08.12.2023. a laenusaaja Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK2017282901. Laenuandja ja E. V. sõlmisid 08.12.2023. a laenusaaja Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK2017282902. Käenduslepingu kohaselt vastutavad kostjad II ja III laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 20 000 eurot. Hageja selgitab, et hageja põhinõude, intressinõude ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivisenõude suurust ning käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat arvestades vastutavad kostjad solidaarselt hageja täiendava viivisenõude eest mitte rohkem kui 7718,33 euro ulatuses. Laenuandja on nõudnud kostjatelt võlgnevuse tasumist. Laenuandja on edastanud 31.07.2024. a laenusaajale Laenulepingus fikseeritud e-posti ja kostjale 2 ning kostjale 3 Käenduslepingutes fikseeritud e-posti aadressile nõudeavalduse, milles palus tasuda Laenulepingust tulenev võlgnevus. Kostjad võlgnevust ei tasunud. 22.08.2024. a sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja Laenulepingust ning Käenduslepingutest tulenevad nõuded hagejale.
3.Harju Maakohtu 06.09.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.
4.Kohus on 06.09.2024 määruse ja hagimaterjalid kostjale I kätte toimetanud 08.10.2024 isiklikult, kostjale II 17.01.2025 ja kostjale III 11.03.2025 KÄPO kaudu. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg on möödunud kõigi kostjate suhtes. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
5.Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks.
6.Kohus kontrollis kostja II ja III sõlmitud käenduslepingu kehtivust: käenduslepingud on kostjate II ja III poolt digitaalselt allkirjastatud ja lepingu p-s on määratus käendaja vastutuse maksimumsummaks 20 000 eurot. Seega on käenduslepingu Võlaõigusseaduse § 143 lg 1-2, § 144 lg 2 sätestatud nõuetele. 3
Menetluskulud
7.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
8.TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
10.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 1050 eurot, lepingulise esindaja kulusid 483,94 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 20 000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 1050 eurot. Tasutud riigilõiv 1050 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
11.Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 483,94 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks on 140 eurot. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnihind ei ole ebamõistlikult suur. Hageja lepingulisel esindajal on hageja esindamiseks kulunud 2 tundi ja 50 minutit. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu ning hagi hinda, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 1,5 tunni ulatuses. Praegusel juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega. Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega sisulist vaidlust. Hageja on esitanud üksnes kohtule hagi. Eeltoodud põhjusel ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja menetluskulu rohkem kui 1,5 tunni eest 210 eurot, koos käibemaksuga 256,2 eurot.
12.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 1306,2 eurot (1050+256,2).
13.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen 4
kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.