Harju Maakohtu 18.12.2006 määrus järeljagamise läbiviimise taotluse rahuldamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi määruskaebus
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu
esindajad
* pankrotihaldurid A.M ja A.L
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18.12.2006 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata.
Asjaolud ja avaldaja taotlus
1.Tallinna Linnakohtu 30.10.1995 otsusega kuulutati välja * pankrot. 11.10.2002 määrusega kinnitati * pankrotimenetluses pankrotivara jaotusettepanek ning 03.02.2003 määrusega kinnitati pankrotimenetluse lõpparuanne ja lõpetati pankrotimenetlus. 31.12.2003 määrusega vabastati A.M ja A.L pankrotihalduri kohustustest. * kustutati 09.01.2004 äriregistrist. 31.12.2003 määruse kohaselt moodustasid selleks ajaks välja maksmata jaotised kokku 2 616 016,33 krooni. See summa kuulus väljamaksmisele 1339-le endisele * töötajale ja oli hoiustatud x Advokaadibüroo OÜ-s kuni 12.10.2004. Määruse kohaselt kuulus summa, mis jääb 2 616 016,33 kroonist
12.oktoobriks 2004 võlausaldajatele välja maksmata ja vabaneb, järeljagamisele vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotisele. x AB OÜ kandis 21.09.2004 üle 2 510 711,26 krooni OÜ AB A kui töötajate esindaja (ametiühingu organisatsiooni) lepingulise esindaja arveldusarvele.
2.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas 03.10.2005 kohtule taotluse, milles palus pankrotiseaduse (PankrS) § 166 lg 1 ja 2 alusel teha määruse * pankrotivara järeljagamise läbiviimiseks ja kinnitada järeljagamise läbiviimiseks uus pankrotihaldur. Taotluse kohaselt tuleb ümber jaotada rahasumma, mis kanti 21.09.2004 üle OÜ AB A arveldusarvele. Töötajatele deponeeritud, kuid kahe aasta jooksul jaotusettepaneku kinnitamisest nende poolt välja võtmata jaotise suuruse rahasumma nimetatud juriidilisele isikule ülekandmist ei saa lugeda jaotiste töötajatele välja maksmiseks PankrS mõttes. Töötajatele välja maksmata rahasumma on vabanenud järeljagamiseks. Kuna ei ole tõendatud töötajate nimel tegutsenud ametiühingute organisatsiooni volitused, ei ole tõendatud, kelle esindajana vandeadvokaat A.A tegutses. Isegi juhul, kui nimetatud lepingulisel esindajal oleks olnud volitused vastavalt ametiühingu organisatsioonilt, ei asenda see vajadust omada volitust igalt raha saamiseks õigustatud töötajalt. Sellised volikirjad aga puuduvad. Endiste pankrotihaldurite seisukohad
3.Endised pankrotihaldurid A.M ja A.L vaidlevad taotlusele vastu. Vastuväidete kohaselt puuduvad PankrS §-s 166 sätestatud alused järeljagamise läbiviimiseks. Võlgniku ametiühingute organisatsiooni volitusi töötajate esindajana on aktsepteerinud nii taotluse esitaja, teised võlausaldajad, töötajad ise kui ka kohus kogu pankrotimenetluse jooksul. Ametiühinguorganisatsioonil oli oma esindaja kaudu õigus võtta vastu ka töötajatele väljamaksmisele kuuluvaid rahasummasid. * ametiühinguorganisatsioon omab õigusvõimet kuni vastavasisulise kohtuotsuse või üldkoosoleku otsuse jõustumiseni. Taotleja ei saa sekkuda esindaja ja esindatavate vahelisse suhtesse, seega ka advokaadibüroo ja tema kliendi (ametiühinguorganisatsiooni) ega ametiühinguorganisatsiooni ja töötajate vahelistesse esindussuhetesse. Esimese astme kohtu määrus
4.Kohus jättis taotluse järeljagamise läbiviimiseks rahuldamata. Taotluses esitatud asjaolude kohaselt saaks ja võiks järeljagamise alusena PankrS § 166 lõike 1 kohaselt käsitlemisele tulla asjaolu, et vabanenud on hoiustatud rahasummad.
5.31.12.2003 kohtumääruses ette nähtud aja jooksul oli kogu deponeeritud rahasumma välja makstud. Deponeeritud 2 644 192,11 kroonist maksti 2 510 711,26 krooni välja töötajate esindaja (ametiühinguorganisatsiooni) lepingulisele esindajale.
6.Kuna vandeadvokaadil volituste olemasolu tuleb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 226 lg 1 viimasele lausele kohtul eeldada, tuleb ja saab deponeeritud rahasumma 21.09.2004 ülekandmist võlgniku ametiühinguorganisatsiooni esindajale lugeda jaotiste alusel saamata rahasummade väljamaksmiseks võlausaldajate esindajale. Pankrotimenetluses osales võlausaldajatena 1840 võlgniku endist töötajat, kogu menetluse kestel aktsepteerisid kõik teised võlausaldajad, võlgnik ja arvukaid nõuete tunnustamise hagisid menetlenud erinevad kohtukoosseisud *i ametiühinguorganisatsiooni volitusi töötajate esindamisel. Kohtul puudub teave, et ükski võlgniku endistest töötajatest/võlausaldajatest oleks kogu menetluse kestel või ka hilisemalt vaidlustanud *i ametiühinguorganisatsiooni volitusi enda esindajana. Kas ja kuidas toimub edasine suhtlemine (raha üleandmine vmt) esindaja ja esindatavate (töötajate/võlausaldajate) vahel, väljub pankrotimenetluse ja seega ka kohtu, endiste haldurite ja teiste võlausaldajate, pädevusest.
7.Isegi juhul, kui oleks leidnud põhjendatust järelejagamise läbiviimise vajadus, ei oleks olnud põhjendatud taotlus selle ülesande täitmiseks uue pankrotihalduri määramiseks. Uue isiku määramisega järeljagamist läbiviivaks halduriks kaasneks ebamõistlik ja -vajalik aja-, töö- ja muude ressursside kulu.
8.Määruses käsitlemata menetlusosaliste väited (sealhulgas dokumentatsiooni puudumine 2004. a ja edasi kohta jmt) väljuvad kohtu arvates järeljagamise läbiviimise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude piiridest. Määruskaebus ja selle põhjendused
9.Eesti Vabariik (Tolli- ja Maksuameti kaudu) palus määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada taotlus järeljagamise läbiviimiseks, OÜ-lt AB A kliendilepingute esitamiseks * endiste töötajatega või kinnituse saamiseks nende puudumise kohta ja uue pankrotihalduri nimetamiseks. Pankrotimenetluse olemuslik eesmärk on jäänud saavutamata – raha on reaalselt jagamata.
10.Raha liikumisega ühelt kontolt teisele ei ole tegelikult toimunud jaotiste väljamaksmist pankrotiseaduse mõttes, kuna töötajatele kui võlausaldajatele ei makstud reaalselt nende jaotisi välja.
11.Ebaõige on, nagu puuduks vaidlus selle üle, et * endistele töötajatele väljamaksmiseks deponeeritud 2 510 711,26 krooni maksti välja töötajate esindaja (ametiühinguorganisatsiooni) lepingulisele esindajale. Deponeeritud rahasumma ei ole välja makstud töötajate esindaja lepingulisele esindajale ning käesoleva ajani ei ole väidetav esindaja A. A esitanud dokumente vastupidise tõendamiseks. Määruskaebuse esitajale on jäänud selgusetuks, millist ametiühingut ja millisel õiguslikul ning lepingulisel alusel OÜ AB A * endiste töötajate nimel raha vastu võttes esindab.
12.Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et uue isiku järeljagamist läbiviivaks halduriks määramisega kaasneks ebamõistlik aja,- töö- ja muude ressursside kulu. Järeljagamise kiire läbiviimise ja sujuva koostöö eesmärgil oleks mõistlik määrata uus pankrotihaldur.
13.Koos järeljagamise läbiviimise avaldusega esitatud taotlus nõuda OÜ-lt AB A kliendilepingute esitamist * endiste töötajatega omab asjas olulist tähtsust. Samuti omavad seda võlgniku 2004. a järgneva perioodi pankrotimenetluse dokumendid, mis peaksid kajastama jaotiste alusel välja mõistetud summade liikumist ja selle õiguslikku alust. Vastus määruskaebusele
14.Pankrotihaldurid palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Tegemist ei ole kaevatava määrusega ning määruskaebuses puudub viide nii menetlusnormi kui materiaalõigusnormi rikkumisele. Määruskaebuse järeljagamise kontseptsioon on õiguslikult võimatu ja määrusega mittelahendatav. Järeljagamine on võimalik raha laekumise, mitte aga väljamaksmise tulemusel. Avaldajasse mittepuutuvad raha väljamaksmisele järgnenud esindaja ja töötajatest esindatavate vahelised tsiviiltehingud või esindaja poolt väidetav käsundi ebakohane täitmine ei anna alust järeljagamiseks. Kui käsundit on rikutud, saab õiguskaitsevahendeid kasutada hagi korras. Vale esindaja korral saaks raha nõuda töötajate kasuks, mitte madalama rahuldamisjärgu nõudega võlausaldaja kasuks.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu määruse põhjendused
16.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks ja vaidlustatud kohtumäärus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
17.Esmalt vastab ringkonnakohus pankrotihaldurite seisukohale, nagu ei oleks Harju Maakohtu 18.12.2006 määrus, millega jäeti rahuldamata avaldus * (pankrotis) pankrotimenetluses järeljagamise läbiviimiseks, kaevatav. Ehkki järeljagamise avalduse rahuldamata jätmise määrusele määruskaebuse esitamise õigus ei tulene otseselt pankrotiseadusest, on ringkonnakohus seisukohal, et kaebeõigus järeljagamise avalduse rahuldamata jätmise kohta tehtud määruse peale tuleneb TsMS § 660 4. lõikest. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele TsMS-s sätestatut, kui PankrS-st ei tulene teisiti. TsMS § 660 lg 4 sätestatu kohaldamise keeldu PankrSst ei tulene. Pankrotihaldurite viide TsMS § 660 2. lõikes sätestatule ei ole asjakohane, kuna järeljagamist taotleval võlausaldajal ei ole võimalik esitada asjas apellatsioonkaebust.
18.Vaidluse all ei ole asjaolu, et Tallinna Linnakohtu 31.12.2003 a määrusega ette nähtud väljamaksete teostamise lõpptähtpäeva 12.10.2004 saabumisel ei olnud * (pankrotis) pankrotimenetluse käigus x Advokaadibüroo OÜ-s deponeeritud rahast jäänud pankrotipessa ühtegi osa, ka mitte x Advokaadibüroo OÜ arvele. Deponeeritud vahendite jääk oli 21.09.2004 kantud OÜ Advokaadibüroo A arveldusarvele. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et seisuga 12.10.2004 ei olnud * (pankrotis) pankrotivarasse laekunud alates jaotusettepaneku kinnitamisest täiendavat raha ega selgunud, et pankrotivara hulka kuuluks esemeid, mida ei olnud jaotusettepaneku koostamisel arvestatud. Vaidluse all on asjaolu, kas OÜ-le Advokaadibüroo A väljamakstud raha tuleb käsitada hoiustamisest vabanenud rahasummadena, mis saaks olla järeljagamise aluseks.
19.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et 31.12.2003 kohtumääruses ettenähtud aja jooksul deponeeritud vahenditest tehtud väljamakseid ei saa käsitada järeljagamisele kuuluva rahasummana ja seda ka juhul kui selle rahasumma oleks saanud vastuvõtmiseks mitteõigustatud isik(ud). PankrS § 166 alusel saab järeljagamine toimuda pankrotivaras reaalse raha olemasolu korral, teoreetilised nõudeõigused võimalike raha vastuvõtmiseks mitteõigustatud isikute vastu ei ole järeljagamise aluseks. Kuna pankrotivaras ei ole täiendavaid rahasummasid, on maakohus jätnud avalduse järeljagamise läbiviimiseks õigesti rahuldamata.
20.Samuti leidis maakohus põhjendatult, et tal puudub alus kahelda OÜ AB A kui töötajate esindaja volituste olemasolus. Kohtul puudus kohtumääruses toodud põhjendustel alus volituste täiendavaks kontrollimiseks. Kuigi pankrotimenetluse eesmärk on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, ei ole kohtu ülesandeks pankrotimenetluses kontrollida raha vahetut jõudmist iga konkreetse võlausaldajani, kui see on välja makstud nende esindajale. Samal põhjusel ei oma järeljagamise taotluse lahendamisel tähtsust taotleja väited täiendava dokumentatsiooni vajalikkuse kohta, nagu leidis põhjendatult ka maakohus. Kuna kohus jättis taotluse järeljagamise läbiviimiseks põhjendatult rahuldamata, ei tõusetu uue pankrotihalduri määramise küsimust.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.