Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud esitas hageja Tallinna Linnakohtule kostja vastu hagi kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumise lõpetamiseks. Hagiavalduses nõudis hageja kostja kohustamist muutma oma põhikirja ja ärinime selliselt, et ärinimi ei sisaldaks identset või eksitavalt sarnast sõnalist tähist sõnaga „”. Kuna kostja ärinimi sisaldab hageja kaubamärki, rikub see hageja kui kaubamärgi omaniku ainuõigust ÄS § 12 lg 3 ja KaMS § 14 lg 1 p 2 mõttes. Mõlemad hageja kaubamärgid on kombineeritud märgid, mis koosnevad sõnast ja teatud kujust. Kostja kasutab hageja kaubamärgi sõnalist osa oma ärinimes. Riigikohtu otsuse kohaselt rikub kombineeritud kaubamärgi sõnalise osa kasutamine kolmanda isiku ärinimes kaubamärgiomaniku õigusi. Kostja kasutab hageja kaubamärki oma ärinimes hageja nõusolekuta. Kostja tegutseb samal tegevusalal, mille suhtes hageja kaubamärgid kaitstud on – määrdeainete kaubaklassis registreeritud hageja kaubamärkide kaitse hõlmab ka sellise kauba turustamist. Kostja tegeleb määrdeainete turustamisega. Nii hageja kaubamärgi kui kostja ärinime kõige eritusvõimelisem osa on sõna . Seetõttu on hageja kaubamärkide ja kostja ärinime näol tegemist äravahetamiseni sarnaste märkidega KaMS § 14 lg 1 p 2 mõttes. Kostja ärinimi on eksitav, kuna selle pinnal tekib väärarusaam, nagu kuuluks kostja hagejaga seotud nn -ettevõtete gruppi. Kostja ärinime valik ei olnud juhuslik, kuna see järgib üksüheselt teiste ettevõtete gruppi tegelikult kuuluvate äriühingute ärinimede ülesehitust – vrdl jne. Järelikult saavad tarbijad kostja ärinime valiku põhjal järeldada, et kostja näol on tegemist kaubamärgiga +kuju tähistatud toodete ametliku edasimüüjaga Eestis või lausa kaubamärgi omaniku endaga. Kostja ärinimi on vastuolus ÄS § 12 lõikega 1, mille järgi ei või ärinimi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. KonkS § 50 lg 1 p 1 ja lg 2 ning § 51 järgi tähendab kostja ärinimi keelatud kõlvatut konkurentsi eksitava teabe avaldamise näol.

Juhindudes KaMS § 57 lg 1 p 1 taotleb hageja keelata kostjal kaubamärkide +kuju ( ) ja +kuju , sh nende sõnalise osa kasutamise oma ärinimes ning kohustada kostjat muutma oma põhikirja ärinime osas selliselt, et see ei sisaldaks hageja kaubamärkide sõnalist osa ja kohutada kostjat esitama avaldus ärinime muutmiseks äriregistri pidajale. Hageja taotles hagiavalduses kostja kohustamist hoiduma edaspidi hageja kui kaubamärkide +kuju (reg nr 07499) ja +kuju (reg nr 07765) omaniku ainuõiguste rikkumisest mis tahes viisil. Juhindudes KaMS § 57 lg 1 p 1 ja VÕS § 1055 lg 3 p 1 taotleb hageja kostja kohustamist tulevikus hoiduma:

Hageja taotleb, et kostja lõpetaks hageja kaubamärgi igasuguse kasutamise. See ei ole lubatud, hageja saab nõuda kaubamärgi kasutamise lõpetamist vaid ulatuses, mis tagaks hageja kui kaubamärgi omaniku ainuõiguse teostamise ja teiselt poolt edasimüüja õiguse kasutada kaubamärki müüki toetavas tegevuses. Hageja saab nõuda muljet loova tegevuse lõpetamist, mitte kaubamärgi kasutamise täielikku lõpetamist. Hageja peab tõendama, et selline mulje on üldse tekkinud. Selle puudumine välistaks nõude, kuna erilise partnerluse mulje puudumisel on kostja kasutanud hageja kaubamärki kooskõlas paralleelimpordiga kaasnevate õigustega. Kostja ei ole hageja mainet kahjustanud. Kostja müüb hageja tooteid hageja poolt pakendatud kujul. Kaubamärgiomanik ei tohi oma tegevusega piirata konkurentsi. Hageja tegevus on suunatud just sellele. Hageja on väitnud, et kostja tegevuse tõttu on hageja ametlik esindaja AS US-Parts Balti kaotanud oma turuosa. Seega soovib hageja, et tema tooteid müüks vaid AS US-Parts Balti, mis annaks hagejale võimaluse toodete hindu kontrollida. Sellega soovib hageja sisuliselt piirata kaupade paralleelimporti, rikkudes konkurentsiõigust. Hageja ei ole tõendanud partnerlussuhete mulje loomist. Valitud ärinime kasutamine kostja poolt on põhjendatud. Riigikohtu otsuse p 36 järgi ulatub kaubamärgiomaniku ainuõigus KaMS § 14 järgi üksnes juhtudele, kus kolmas isik kasutab kaubamärgiga sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste suhtes. Ärinimi ei ole tähis, mille kasutamist saaks üldse KaMS § 14 lg 1 p 2 alusel keelata. ÄS § 12 lg 3 annab kaubamärgiomanikule kaitse kaubamärgis sisalduva tähise ärinimes kasutamise vastu üksnes sellise ettevõtja puhul, kes tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk on kaitstud. Hageja kaubamärgid ei ole kaitstud kostja tegevusalade suhtes. Hageja mõlemad kaubamärgid on registreeritud klassis 4 – nafta ja naftaproduktid, ka kütteõlid, bensiin, petrooleum, ligroiin, määrdeõlid, tehnilised õlid, naftast saadud vaha, konsistentsed määrdeained. Kaubamärgi registreerimine kaupadele ei anna selle omanikule ainuõigust kaubamärgile jaeja hulgikaubanduse valdkonnas. Kostja tegevusalad ei hõlma nafta ja naftaproduktide tootmist. Seega ei tegutse kostja tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk oleks kaitstud. See välistab ÄS § 12 lg 3 kohaldamise. Kõlvatu konkurents saab esineda vaid konkurentide vahel. Hageja ei osale samal kaubaturul (KonkS § 3 lg 1) ega ole seetõttu konkurendid. Hageja ei tegele jae- ja hulgimüügiteenuste pakkumisega Eestis. Hageja ei ole tõendanud, et tarbijad oleksid -ettevõtete grupi olemasolust üldse teadlikud. otsuses leidis Tallinna Halduskohus, et hageja kaubamärgid +kuju ei ole Eestis üldtuntud. Kostja esitas kohtule Portugali, Hispaania, Kanada ja USA kaubamärgiregistri väljavõtted, mille kohaselt identne kaubamärk on klassis 4 registreeritud erinevate isikute nimele, kes ei ole hageja poolt esitatud -ettevõtete gruppi kuuluvate isikute nimekirjas. Seega ei võimalda tähise kasutamine mujal maailmas teha järeldust tähise kasutaja kuuluvuse kohta nn gruppi. Hageja poolt kaubamärgina registreeritud sõna näol on tegemist inglise keelse vastega sõnale „laht”, mistõttu ei ole tegemist tehissõnaga ning hageja ainuõigust sellise tähise kasutamise piiramiseks ei saa olla absoluutne. Kohtuistungil jäi kostja varasemate vastuväidete juurde. Vaidlus puudub selles, et kostja turustab hageja tooteid Eestis hageja nõusolekul. Kostja on hageja toodete läbimüüki Eestis suurendanud. Hagi eesmärk on vastuolus kaupade vaba liikumisega. Hageja on soovinud õiguskaitset kaubamärgile üksnes tootmise osas, tal ei ole õiguskaitset jae- ja hulgimüügi teenuse osas. Kostja ärinimi ei ole identne hageja kaubamärgiga. Hageja ei ole maine kahjustamist tõendanud, ka ei ole tõendatud kaupade presenteerimisreeglite rikkumine ega turundusvõrku kuulumise mulje tekitamist. Kuna kostja müüb hageja kaupa, ei saa tõusetuda eeldusküsimused. Kostja vaidleb KaMS § 16 lg 3 laiendava tõlgendamise vastu. Kostjal on

õigus toodet reklaamida. Kostja teeb seda mõistlikus ulatuse. Hageja kaubamärgi kasutamine lippudel, autodel, hoonel, visiitkaartidel on üks viis toote reklaamimiseks. Mõistlik reklaam n lubatud. Õigusabikuluna palub kostja välja mõista 123 960 krooni ja riigilõivu 200 krooni (määruskaebuse esitamise eest). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduste, vastuväidete ja tõenditega ning ärakuulanud poolte esindajad kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada. esitas hageja Tallinna Linnakohtule kostja vastu hagi kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumise lõpetamiseks. kohtuotsusega jättis linnakohus hagi rahuldamata ja kohtuotsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. tühistas Riigikohus mõlemad otsused ja saatis asja uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Hageja nimele on registreeritud kaubamärgid +kuju ja +kuju klassis 4 nafta ja naftaproduktide, k.a. kütteõlide, bensiini, petrooleumi, ligroiini, määrdeõlide, tehniliste õlide, naftast saadud vaha ja konsistentsete määrdeainete kohta. Kostja registreeritud tegevusaladeks on muuhulgas kaubanduslik vahendustegevus (v.a. litsenseeritavad), tööstuskaupade jae- ja hulgikaubandus, eksport-import (v.a. litsenseeritavad) ning määrdeainete kaubanduslik vahendamine. Kostja tarnib hageja kaubamärkidega tähistatud kaupu Eestisse ja müüb neid Eestis, olemata hagejaga või hagejaga samasse gruppi kuuluvate äriühingutega seotud või nende poolt edasimüüjaks käsundatud. -toodete volitatud edasimüüjaks Eestis on AS . Hageja ei vaidlusta kostja õigust hageja kaubamärkidega tähistatud tooteid importida ja müüa. Hageja taotleb kostja kohustamist eemaldama hageja kaubamärgi oma administratiivhoonelt, lippudelt ja mootorsõidukitelt, kostja keelamist ärinimes kasutada kaubamärkide sõnalist osa ja kohustamist muutma põhikirja ja esitama äriregistrile avaldus ärinime muutmiseks, kostja keelamist kasutada kaubamärki +kuju visiitkaartidel ja kohustamist eemaldama see visiitkaartidelt ning kostja kohustamist edaspidi hoiduma kaubamärkide +kuju kasutamisest administratiivhoonel, selle ette heisatud lippidel, kostja kasutuses olevatel mootorsõidukitel, visiitkaartidel ja ärinimes Ettevõtja on oma ärinime valikul põhimõtteliselt vaba. Ärinime valiku piirangud sätestab äriseadustiku (ÄS) § 12. Selle paragrahvi 1.lõike kohaselt ei või ärinimi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. § 12 lg 3 sätestab, et ärinimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Kostja ärinimi on eksitav seetõttu, et ärinimest võib tekkida arusaam nagu kuuluks kostja hagejaga seotud nn -gruppi. Kostja kasutab ärinimes hageja kaubamärgi sõnalist osa, mis on vastuolus ÄS § 12 lõikega 3. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 14 järgi võib kaubamärgiomanik keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubamärki. Kaubamärgi kasutamise keeld tuleneb ka konkurentsiseaduse (KonkS) § 50 lõikest 2, mille järgi on keelatud kõlvatu konkurents. Kõlvatuks konkurentsiks on eksitava teabe avaldamine (§ 50 lg 1). Eksitavaks teabeks on § 50 lg 1 järgi ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust. KonkS § 51 lg 2 keelab muuhulgas eksitava teabe avaldamise enda või kaubaturul osaleva teise ettevõtja, tema kauba või töövahendi kohta. Selliste andmete all mõistetakse § 51 lg 3 kohaselt muuhulgas teavet pakutavate kaupade päritolu, omaduste, hankimisviisi või -allikate ning ettevõtja eesõiguste, finantsseisundi ja muude omaduste

kohta. § 50 lg 3 järgi rakendatakse reklaamina käsitatava eksitava, kõlvatu või halvustava teabe puhul reklaamiseaduse (RekS) sätteid. RekS § 2 lg 1 järgi on reklaam muuhulgas teave, mis avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise eesmärgil ning mida reklaami avalikustaja tasu eest või mõnel muul vastaval kaalutlusel levitab. RekS § 4 lg 1 keelab eksitava reklaami, milleks on reklaam, mis ükskõik millisel viisil, k.a. esitlusviis, petab või tõenäoliselt petab üldsust või mis toodud põhjustel kahjustab või võib kahjustada konkurenti. RekS § 4 lg 2 p 6 järgi võetakse reklaami eksitavaks tunnistamisel arvesse kogu reklaam, muuhulgas tootja või teenuse osutaja isik, tema tegevusala ja kvalifikatsioon, ka tema toote või teenusega seotud intellektuaalse omandi õigused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5 alusel on kaubamärgiomanikul õigus nõuda oma ainuõiguse rikkumise korral muuhulgas kestva kahju tekitava tegevuse keelamist ja § 1055 lg 3 p 1 järgi rikkumisest hoidumist tulevikus. Õige on kostja väide, et hageja kaubamärk +kuju ei ole registreeritud klassis 35 (jae- ja hulgiteenused). See aga ei välista kohtu arvates hagi rahuldamist. Klassis 35 jae- ja hulgimüügiteenuste osas sai kaubamärgi registreerimine võimalikuks alles mõni aasta tagasi. Reeglina on kauba tootmine ja müük üksteisega kaasnevad tegevusalad. Kostja poolt hageja kaubamärgi kasutamine viisidel, mille keelamist hageja taotleb eksitab tarbijaid ja tekitab segiajamise võimalust teenuse pakkuja ja kauba valmistaja osas. Sellise spetsiifilise teenuse puhul nagu on naftatooted ja nende müük, võib lugeda teenust ja kaupa sarnasteks ning müügi ja identse kaubamärgiga tähistatud naftatoodete puhul on segiajamine tarbija poolt tõenäoline. Kooskõlas Euroopa Liidu direktiivi nr 89/104/EMÜ § 7 lõikega 2 võib kaubamärgi omanikul olla kaubamärgiga tähistatud kauba ärieesmärgil kasutamise keelamiseks ka muu põhjus kui on sätestatud KaMS § 16 lõikes 3. Asjaolu, et direktiiv ei ole otse kohaldatav, ei tähenda, et kohus ei peaks KaMS § 16 tõlgendama direktiivi valguses. Kaubamärgi keelamist õigustavaks põhjuseks tuleb lugeda asjaolu, et kaubamärki kasutab kostja viisil, mis võib jätta ebaõige mulje, et kostja kui edasimüüja ja hageja kui kaubamärgiomaniku vahel on ärisidemed, st kostja edasimüüjana kuulub hageja kui kaubamärgiomaniku turundusvõrku ja nende vahel on eriline side. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega haldusasjas nr 2-3/197/05 ja hageja poolt käesolevas asjas esitatud tõenditega loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kaubamärgi +kuju kasutamise õiguse loovutanud/müünud äriühingutele erinevates riikides. Kuivõrd kostja kasutab hageja kaubamärki ja selle sõnalist osa hageja nõusolekuta, võib see jätta mulje, et poolte erilistest ärisuhetest. Kohus asub seisukohale, et kostja poolt hageja kaubamärgi kasutamine kaupade reklaamiks ei ole vajalik kauba müügi edendamiseks ja see rikub hageja kui kaubamärgiomaniku õigusi. Kostja poolt hageja kaubamärgi sõnalise osa kasutamine oma administratiivhoonel, lippudel ja mootorsõidukitel, ärinimes, kaubamärgi +kuju kasutamine visiitkaartidel. Sellisel kujul hageja kaubamärgi +kuju ja kaubamärgi sõnalise osa kasutamisega reklaamib kostja pigem ennast kui äriühingut. Ülalmärgitud põhjendustel kuuluvad kõik hageja nõuded rahuldamisele. Kohtuistungil loobus hageja nõudest, milles taotles kostja kohustamist esitama taotlus domeeninimest oil.ee loobumiseks aktsiaseltsi US- kasuks. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada. TsMS § 206 järgi on hagejal õigus hagist loobuda. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse, kui hageja on hagist loobunud. § 429 järgi lõpetab kohus asja menetluse hagist loobumise korral. § 429 lõikes 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid hagist loobumise vastuvõtmise, puuduvad.

Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus rahuldas hageja nõuded, mistõttu hageja kohtukulud tuleb kostjalt välja mõista. Hageja kohtukuludeks on tasutud riigilõiv ja tasu õigusabi eest. Kostjalt tuleb välja mõista riigilõiv 3 000 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel. Õigusabi eest tuleb tasu välja mõista kostjalt TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel. Hageja taotleb õigusabi eest 50 000 krooni välja mõistmist. Arvestades asja mahtu, menetluse kulgu, peab kohus põhjendatuks välja mõista õigusabi eest 50 000 krooni, mis on kooskõlas TsMS § 61 lg 1 p-s 2 sätestatud justiitsministri kehtestatud suurusega (Justiitsministri 23.08.1999 määrus nr 42).

T. Hiiuväin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.