Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

2-06-36367

nõusolekul ja juhindudes ettevõtete grupi poolt kinnitatud kaubamärkide kasutamise reeglite kogumikust „ Kostja kasutab oma ärinimes hageja kaubamärkide sõnalist osa ja kostja nimele on Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesisevõrgustikus EENet registreeritud ka tipptaseme .ee teise taseme alamdoomen Hageja on seisukohal, et kostja registreeritud doomeninimi rikub kaubamärgiomaniku ainuõigusi, sest mõlemad hageja kaubamärgid on kombineeritud märgid, mis koosnevad sõnast ja teatud kujust. Kostja kasutab hageja kaubamärki (selle sõnalist osa ) oma doomeninimes ilma hageja nõusolekuta ja pahauskselt sooviga jätta muljet nagu kuuluks kostja ettevõtete gruppi. Hageja palub kohtul kohustada kostjat loobuma doomeninimest AS kasuks.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Kostja ei tegele nafta ja naftaproduktide tootmisega ning ei tegutse tegevusalal, mille suhtes omab hageja kaubamärk õiguskaitset, vaid kostja müüb hageja poolt (või hageja volitatud tootjate poolt) toodetud tooteid, mis kannavad hageja kaubamärki. Kostja ei kasuta hageja kaubamärki enda toodete märgistamiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja poolt hageja kaubamärgi kasutamine kostjale kuuluvas domeeninimes on lubatud tegevus. Vaidluse lahendamise seisukohalt on oluline tuvastada, kas kostja tegevus langeb kaubamärgiomaniku absoluutse õiguse seadusega sätestatud piirangute alla, seega kas hagejal on kohustus taluda tema nimele registreeritud kaubamärkide kasutamist tulenevalt KaMS § 16. Kohus leiab, et käesolev vaidlus tuleb lahendada eelkõige KaMS § 14 sätete alusel, mis reguleerib kaubamärgi ainuõiguse sisu. KaMS § 14 lg 1 p 2 järgi on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Kohus leiab, et KaMS § 14 lg 1 sätestatud terminit äritegevus, tuleb tõlgendada laiendavalt. KaMS § 14 lg 2 loetletud tegevusi tuleb pidada äritegevuseks, kuid seadus sätestab loetelu avatuna. Äritegevuseks võib pidada muu hulgas ka kaubamärgi kasutamist domeeninimena või domeeninime osana internetis. Kostja väide selle kohta, et kohtul puudub õigus „luua“ seaduse sätete ja seda siis rahvusvaheliste ja Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud õigusaktide valduses tõlgendada, ei ole õige. Kohus leiab, et seaduse lünga olemasolul on just kohtul õigus tõlgendamise teel seaduse lünk ületada. Eesti õiguses puudub sõnaselge viide selle kohta, et domeeninimi on käsitletav intellektuaalse omandina ja seda tuleks kaitsta sarnaselt kaubamärgile. Kohus leiab, et domeeninimi kannab endas samasuguseid funktsioone kui kaubamärk, domeeninime saamiseks on vajalik selle registreerimine ning registreerimise reeglid on sarnased

Lk 2 (3)

2-06-36367

kaubamärgi registreerimisele. Seetõttu on domeeninime õiguslikku regulatsiooni puudutavates vaidlustes võimalik lähtuda TsÜS § 4 alusel kaubamärgiseaduse õiguslikust regulatsioonist. Samuti tuleb asja lahendamisel lähtuda konkurentsiseadusega sätestatud kõlvatut konkurentsi keelavatest sätetest. Selleks, et välja selgitada, kas kostja domeenini rikub hageja ainuõigusi või mitte tuleb seda analüüsida sarnaselt kaubamärgile. Domeeninimi koosneb sõnadest , ja . Kõik nimetatud sõnad ei ole eestikeelsed. Sõna tähendus on eesti tarbijale arusaadav, kuna tegemist on Eesti riigi nimega, samuti on sõna Eestis laialdaselt kasutusel. Sõna on samuti võõrkeelne, kuid tegemist on rahvusvaheliselt laialdases kasutuses oleva sõnaga, millest arusaamine on tarbijale oluliselt parem, kui sõnast arusaamine. Domeeninime sõnaline osa , mis ühtib ka hageja kaubamärgi sõnalise osaga, on domeeninimes kõige eristatavam osa, sest see ei seostu otseselt kaubamärgiga tähistatud kaupadega. Seega on teiste domeeninime osade puhul tegemist üksnes iseloomustavate sõnadega. Kohus leiab, et hageja kaubamärk ja kostja domeeninimi on äravahetamiseni sarnased. Kohus möönab, et kostjal on õigus kasutada oma ärinime ka domeeninimena, kuid samas peab nii ärinime kui ka domeeninime kasutamine olema selline, et see ei rikuks hageja seadusega kaitstud ainuõigust. KonkS § 50 lg 1 p1 ja lg 2 järgi on eksitava teabe avaldamine keelatud. Hagejaga samasse kontserni kuuluvad ettevõtted kasutavad samal põhimõttel ülesehitatud domeeninime. Kohus leiab, et eksitava teabena võib käsitleda ka sellist informatsiooni, mis võib tarbijates luua mulje, et hageja ja kostja vahel on tihedad ärisidemed. Kostaja poolt enda esitlemine rahvusvaheliselt tegutseva äriühingu toodete nn maaltoojana või ainuesindajana Eestis, on käsitletav hageja poolt oma kaubamärkidele saavutatud maine ja mainekujunduseks tehtud kulutuste ärakasutamisena. Juhul, kui kohtuotsuse täitmise tagamiseks on vaja teha kostja poolt tahteavaldus, võib hageja nõuda TsÜS § 68 lg 5 alusel tahteavalduse asendamist kohtuotsusega, kui kostja seda ise ei tee. Kohus saab TsMS § 445 lg 1 alusel määrata kohtuotsuses ära ka selle täitmise viisi. Kohustada AS –i esitama Eesti Hariduse- ja Teaduse Andmesidevõrgule EENet taotlus domeeninimest loobumiseks AS (registrikood ) kasuks kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik

Lk 3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.