Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kanda.

Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja võttis küll omaks, et 18.09.2001 poolte vahel sõlmitud tööettevõtulepingu alusel miinijahtija Wambola värvimistööde tegemisel sai laev dokkimise käigus kahel korral (27.09.2001 ja 22.10.2001) kahjustada, kuid hagejale tekkinud kahju on hüvitanud kolmas isik kostja poolel Se AS, kellega kostjal oli sõlmitud vastutuskindlustuse leping. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda OÜ-lt T 7 002 369,32 krooni. TsK § 368 lg 1 kohaselt, kui tööettevõtja töös esinesid puudused, mis halvendasid töö tulemusi, siis tellijal on õigus oma äranägemise järgi nõuda nimetatud puuduste kõrvaldamist tööettevõtja kulul või hüvitust tellija kulutuste eest, mis kaasnesid puuduste kõrvaldamisega, kui lepinguga on tellijale selline õigus ette nähtud. 18.09.2001 Eesti Mereväe ja OÜ B Laevaremonditehas vahel sõlmitud lepinguga nr 1584 ei olnud ette nähtud tellija õigust nõuda hüvitust kulutuste eest, mis kaasnesid puuduste kõrvaldamisega tellija kulul. Vastavalt TsK § 368 lg-le 1 pakkus OÜ B Laevaremonditehas hagejale vigastuste kõrvaldamist OÜ B Laevaremonditehase kulul, kuid hageja keeldus sellest põhjendamatult. Hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu, kuna Se AS on tekitatud kahju juba hüvitanud ja maksnud hagejale laevaremondi vastutuskindlustuse hüvitisotsuse (kahju nr CL-5123/0191855/23.11.2001) alusel hüvitist 5 468 734,34 krooni. Se AS on juhtumi asjaolude hindamiseks ja taastamisremondi maksumuse selgitamiseks tellinud ekspertiisi AS-lt CMM Kaubandusliku Meresõidu Konsultatsioonid (AS CMM ekspertiisi aruanne MM 043/02), milles toodud põhjendustest tuleneb hüvitise suurus. Kostja leidis, et hagi on tõendamata. Hageja ei ole suutnud hagiavalduses esitada tõendeid selle kohta, et kõik hageja tehtud kulutused tulenesid kostja poolt kahju tekitamisest. Hageja on esitanud hulgaliselt dokumente omapoolsete kulutuste kohta, kuid ei ole selgitanud, mida ta antud tõenditega tõendada soovib. Hageja esitatud tõendid ei vasta TsMS § 118 lg-s 1 sätestatud kirjalikule dokumendile esitatavatele nõuetele, kuna antud sätte kohaselt esitatakse kirjalik dokument algdokumendi või ärakirja või väljavõttena. Hageja on esitanud tõlked, kuid mitte algdokumente või ärakirju või väljavõtteid. Seega ei saa antud dokumente tõendina arvestada ja need tuleb hagejale tagastada. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik kostja poolel Se AS vaidles hagile vastu ja toetas kostja seisukohti. Kolmandal isikul oli kostjaga sõlmitud vastutuskindlustuse leping, millele kohaldatakse Pohjola laevaremontija vastutuskindlustuse tingimusi. Kindlustuslepingu alusel väljastati poliis nr 91855 kehtivusajaga 21.06.2001 kuni 20.06.2002. Hageja nõue on alusetu, kuna kolmas isik on kostja poolt tekitatud kahju põhjendatud ulatuses hagejale hüvitanud. Miinijahtija Wambola ebaõige dokkimisega tekitatud kahju tegelikku ulatust tõendab kolmanda isiku tellitud ekspertiis AS-lt CMM Kaubandusliku Meresõidu Konsultatsioonid. AS CMM ekspertiisi aruande MM 043/02 kohaselt on põhjendatud kahjuhüvitise suurus 381 486,28 eurot ehk ametliku kursi järgi 5 968 734,34 krooni (1 euro = 15,646 krooni). Sellest arvestas kolmas isik maha omavastutuse kahe kahjujuhtumi eest 500 000 krooni ning maksis hagejale laevaremondi vastutuskindlustuse hüvitisotsuse (kahju nr CL-5123/01-91855/23.11.2001) alusel välja kindlustushüvitise 5 468 734,34 krooni. Laevatehas „Fr. Lürssen Kröger Werft“ teostas remonditööd ja esitas selle kohta kolm arvet: 26.09.2002 arve nr 298; 26.09.2002 arve nr 299 ja 26.09.2002 arve nr 300. Kolmas isik leidis AS CMM eksperdiarvamusele tuginedes, et esitatud kolmest arvest kaks viimast on osaliselt

põhjendatud, kuna kulutused tehti osaliselt laeva kahjustuste kõrvaldamiseks. Osaarvetest koosnev 26.09.2002 arve nr 299 on põhjendatud kogusummas 370 159,20 eurot ja 26.09.2002 arve nr 300 on põhjendatud summas 11 327,08 eurot. Nimetatud ulatuses on kolmas isik kahju hüvitanud. Ülejäänud osas on arved esitatud laeva parandustööde eest, mis ei olnud otseselt seotud dokkimisel tekkinud kahjustustega, ja need hageja kulutused hüvitamisele ei kuulu. Samuti ei kuulu hüvitamisele 26.09.2002 arve nr 298 värvimistööde eest summas 91 702 eurot, kuna hageja ei ole kostjale värvimistööde kohta pretensiooni esitanud ning AS CMM ekspertiisi aruandest nähtub, et värvikihi lahtikoorumine tulenes vana ja uue värvi omavahelisest mittesobivusest. Värvi mittesobivuse eest kostja ei vastuta, sest miinijahtija Wambola värvimiseks vajaliku värvi sai kostja hageja käest. Nende hageja kulutuste hüvitamist, mis ei olnud otseselt seotud laevaremondiga, nagu magnet- ja akustiliste väljade mõõtmine, meeskonna lähetuskulud, ekspertiisitasu, kaimaks ja tasu elektrienergia eest, ei pidanud kolmas isik samuti põhjendatuks ja leidis, et hageja ei ole tõendanud kulutuste vajalikkust kahju likvideerimiseks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus jättis 19.09.2006 otsusega hagi rahuldamata. 18.09.2001 sõlmisid Eesti Merevägi ja OÜ B Laevaremonditehas, mille õigusjärglane on kostja OÜ T, tööettevõtulepingu nr 1584. Lepingu kohaselt kohustus kostja teostama miinijahtija Wambola remonttööd kogumaksumusega 184 993 krooni, mis seisnesid laeva värvimises tellija värviga ja värvimistöödeks ettevalmistuste tegemises. Lepingulised tööd lõpetati ja anti tellijale üle 29.10.2001. Värvimistööde teostamine eeldas miinijahtija dokkimist. Esimene dokkimine viidi läbi 27.09.2001, teine dokkimine viidi läbi 22.10.2001. Poolte vahel ei ole vaidlust, et mõlemal dokkimisel tekitati OÜ B Laevaremonditehas poolt miinijahtijale Wambola tehnilisi vigastusi, laevakeresse tekkisid praod. Otsuse põhjenduste kohaselt on hagejal tööettevõtulepingust tulenev kahju hüvitamise nõue kostja vastu ja kahju osalise hüvitamisega summas 5 468 734,34 krooni on kostja ja kolmas isik aktsepteerinud hagejal kahju hüvitamise nõude olemasolu. Dokkimisel tekkinud vigastuste näol on tegemist lepingust olulise kõrvalekaldumisega, mis TsK § 368 lg 2 kohaselt annab hagejale lepingu lõpetamise nõude ja kahjude hüvitamise nõude. Kahju hüvitamise nõue on põhjendatud ka TsK § 222 lg-st 1 ja pooltevahelise lepingu p-st 8 tulenevalt. Tööettevõtulepingu p 8 kohaselt on tellija kohustatud informeerima täitjat defektidest, mis toovad endaga kaasa ekspluatatsiooniaja kaod. Juhul, kui täitjal ei ole võimalik defekte kõrvaldada oma jõududega, on ta kohustatud tasuma remondikulud vastavalt laeva asukohamaa tariifidele. Pretensioonid ilmnenud defektide kohta esitatakse 10 päeva jooksul garantiiaja lõppemisest, tingimusel, et defektid on avastatud garantiiaja piires. Kohtumenetluses vajab lahendamist küsimus, millises ulatuses olid põhjendatud hageja kulutused miinijahtija Wambola remondiks, ning küsimus sellest, kas oli põhjendatud miinijahtija Wambola vigastuste kõrvaldamine Saksamaal valmistajatehases. TsK § 222 lg 2 järgi tuleb kahjuna hüvitatavate kulutustena mõista selliseid kulutusi, mis põhjustati lepingu rikkumisega. Kohtu hinnangul oli laeva Saksamaale remondiks viimine põhjendatud, kuna pooled ei vaidle selle üle, et parempoolse peamasina vahetuseks oleks hageja pidanud laeva mõne kuu möödudes niikuinii Saksamaale viima. Majanduslikult põhjendatuks ei saaks lugeda käitumist, kus laeva puitkonstruktsioonid oleks küll Eestis parandatud, kuid mõne kuu möödumisel oleks tekkinud vajadus peamasinad uuesti maha monteerida. Hageja õigus teatud lepingurikkumiste puhul laev välismaale viia tulenes ka poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 8, mille kohaselt kostja on kohustatud tasuma remondikulud vastavalt laeva asukohamaa

tariifidele. AS CMM Kaubandusliku Meresõidu Konsultatsioonid ekspertiisi aruande MM 043/02 koostanud ja kohtumenetluse käigus tunnistajana ülekuulatud Marko Maripuu ütluste kohaselt asendati remondi käigus laeva parempoordi peamasin kapitaalremondi läbinud masinaga. Nii käitudes sai hageja märgatavat tulu, kuna korraline peamasina vahetus oleks laeva ekspluatatsioonis olles saabunud mõne kuu möödudes. Peamasina väljatõstmiseks ja taaspaigalduseks oleks hagejal tulnud tellida kõik vajalikud põhi- ja lisatööd. Parempoolse peamasina asendamise vajadust kinnitas ka ekspert T.H. Seega laeva Saksamaale viimise kulud tuleb poolte vahel jagada, kuna vastasel korral saaks hageja kahju hüvitamise kaudu tulu. Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui lepingut poleks rikutud. Antud vaidluses kahju hüvitamise nõude rahuldamise korral tekiks olukord, kus hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping laeva värvimistöödeks, kuid kahju hüvitamise tulemusena saaks hageja laeva, kus ka parempoolne peamasin on vahetatud, arvete nr 298-300 muudatuste 1-14 kohaselt hulgaliselt lisatöid tehtud, laev värvitud ning kostja on kandnud kõik sellega seotud kulutused. Analüüsides miinijahtija Wambola remondiks tehtud kulutuste põhjendatust, jõudis maakohus järgmistele järeldustele. Kohtule on esitatud 26.09.2002 arve nr 298 summas 91 702 eurot. AS CMM ekspertiisi aruandest MM 043/02 selgub, et värvikihi lahtikoorumine tulenes vana ja uue värvi omavahelisest mittesobivusest. T. H koostatud ekspertiisiakti kohaselt on arve seotud vigastuste kõrvaldamisega. Akti kohaselt kaotab mürkvärv kuivanuna õhu käes toime umbes 1-3 kuu jooksul, laev viibis dokis kauem, mistõttu mürkvärv kaotas oma mõju. Kohus leidis, et summa 91 702 eurot ei ole seotud kostja poolt kahju tekitamisega. Eksperdi ütluste kohaselt oli laev dokis ettenähtust kauem, kuna laevatehas oli sellest huvitatud, ning töid oleks saanud ka kiiremini teha. M. M on oma arvamuses välja toonud Kröger Werfti laevaremondimänedžeri seisukoha, mille kohaselt vigastuste kõrvaldamisega seotult värvitakse üksnes remonditud piirkond. Laev seisis dokis kõikide arvete nr 298-300 muudatustes 1-14 toodud tööde tõttu. Kohtu hinnangul ei olnud kõikide loetletud tööde tegemine seotud kostja poolt kahju tekitamisega. Kostja ei ole kohustatud tasuma kulutuste eest, mis on seotud laeva ettenähtust pikema dokkimisega. Fr. Lürssen Kröger Werfti 26.09.2002 arve nr 299 summas 507 795,60 eurot suhtes asus kohus seisukohale, et sellest on põhjendatud kulutused T. H ekspertiisiaktis toodud ulatuses 283 593,40 eurot. Kohtule on esitatud arve nr 299 tasumise tõendamiseks välismaksekorraldus nr 373, mille kohaselt hageja on tasunud nimetatud arvest 420 652,50 eurot. Kohtumenetluse käigus ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et summas 87 143,10 eurot oleks hagejale üldse kahju tekkinud. Fr. Lürssen Kröger Werfti 26.09.2002 arvest nr 300 summas 68 735,56 eurot on kohtu arvates kostja poolt tekitatud vigastuste remondiga seotud T. H ekspertiisiaktis toodud 37 240,96 eurot. Kaitseministeerium on esitanud kostjale ja kolmandale isikule 04.04.2002 kirjas kahju hüvitamise nõude summas 5 043 859,20 krooni ja selle 15.05.2002 täienduses nõude summas 7 129 382,70 krooni. Nõude kohaselt lisanduvad remonttööde hinnapakkumisele kogumaksumusega 5 237 762,40 krooni miinijahtija „Wambola“ ja selle meeskonna lähetamine Saksamaale summas 942 446,60 krooni; miinijahtija „Wambola“ magnet- ja akustiliste väljade mõõtmine summas 379 200 krooni ning miinijahtija „Wambola“ vigastuste

tekitamisega seotud kulud (tasutud ekspertiisitasud 16 502 krooni, kaimaks 355 326,87 krooni ja elektrienergia summas 198 144,79 krooni) kokku summas 569 973,66 krooni. Kohus asus seisukohale, et maksimaalne summa, millest lähtuda saab, on 15.05.2002 kirjas sisalduv 7 129 382,70 krooni, kuna selleks ajaks olid kõik vigastused tuvastatud. Mingitest lisatöödest, nende vajadusest või põhjendatusest hageja kostjat ei informeerinud. Kohtu hinnangul on põhjendatud kulutused miinijahtija „Wambola“ remonttöödeks 320 834,36 eurot, s. o 5 019 261 krooni. Hagejale on hüvitatud 5 468 734,34 krooni. 449 473,33 krooni katab hagejale tekkinud ning 15.05.2002 välja toodud lisakulutused. Kohus nõustus kostja ja kolmanda isiku vastuväitega ekspertiisitasude, kaimaksu ja elektrienergia osas. Summa 569 973,66 krooni ei ole seotud kostja poolt hagejale kahju tekitamisega. Meeskonna lähetuskulud ja „Wambola“ magnet- ja akustiliste väljade mõõtmise kulud on seotud kahju tekitamisega ainult osaliselt, kuna hagejale oleks nimetatud kulutused tekkinud ka ilma kostja poolt kahju tekitamata, seoses vajadusega viia laev Saksamaale peamootori vahetuseks. Samuti ei saa olla kahju tekitamisega seotud 1 236 euro tasumine parempoordi peamasina tollidokumentide vormistamiseks, kuna peamasina vahetuse vajadus ei sõltunud kostja tegevusest. Se AS on hagejale kostja tekitatud kahju hüvitanud, mistõttu puudub alus hagi rahuldamiseks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Eesti Vabariik vaidlustab kohtuotsust 6 373 548,77 krooni ulatuses kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 19.09.2006 otsus vaidlustatud osas ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 6 373 548,77 krooni ja menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kaevatav otsus motiveerimata ja vastuolus TsMS § 436 lg-tega 1 ja 2 ning TsMS § 442 lg-s 8 sisalduvate otsuse põhjendavale osale esitatud nõuetega. Need vähesed esimese astme kohtu põhistused, mille apellant lükkab ümber oma väidete ja toimikus olevate tõenditega, on vastuolulised ja ebapiisavad. Kohus on ebaõigesti tuvastanud vaidluse asjaolud, mistõttu otsuses sisalduvad järeldused on ebaõiged. Kohtu järeldus, et 15.05.2002 olid kõik laeva vigastused tuvastatud ja lisakulutusi ei saanud hiljem tekkida, on meelevaldne ning vastuolus asjas kogutud tõenditega. Tõenditest nähtuvalt alustas laeva valmistajatehas miinijahtija Wambola vigastuste kõrvaldamiseks vajalikke remonttöid 2002. a. aprillis ja lõpetas 2002. a. augustis, 2002. augustist kuni oktoobrini toimusid tunnistajate O. Z ja K.T ütluste kohaselt laeva magnetiseerimise, katsetamise ja veeskamise tööd. Seega ei saanud kahju suurus 15.05.2002 selge olla. Seda kinnitavad asjas läbiviidud ekspertiis ning arvete nr 298-300 alusdokumentatsioon (näiteks osaarved summas 10 500,40 eurot, 22 675,16 eurot ja 3 180 eurot, kus tööde vajadus ilmnes remondi käigus). Eeltoodu tõendab, et 2002. a. aprillis Saksamaal laevatehases toimunud laeva ülevaatusel fikseeritu ei olnud lõplik vigastuste kõrvaldamiseks vajalike tööde osas. Fr. Lürssen Kröger Werfti 26.09.2002 arve nr 298 laeva värvimistööde eest summas 91 702 eurot on apellandi arvates täies ulatuses põhjendatud ja seotud kahju hüvitamisega. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis arvesse võtmata ekspert T. H kirjalikus ekspertiisiaktis p 1 all toodud järelduse, mille kohaselt oli laevakere kogu veealuse osa värvi eemaldamine, lihvimine ja uue värviga katmine täies mahus seotud vigastuste kõrvaldamisega. Isegi juhul, kui kohus nõustus M. M arvamusega, mis väidetavalt tugineb Kröger Werfti laevaremondimänedžeri seisukohale, et vigastuste kõrvaldamisega seotult värvitakse üksnes remonditud piirkond, oleks kohus pidanud värvimistöödega seotud kulud hüvitama osaliselt ja nimetama summa, mis katab remonditud piirkonna värvimistööde

maksumuse. Apellant ei nõustu eeltoodud arvamusega, kuid toob selle välja kui näite kaevatava otsuse vastuolulisusest ja ebaseaduslikkusest. Kohus on ekspert T. H suulistest selgitustest 16.08.2006 kohtuistungil meelevaldselt järeldanud, nagu oleks ekspert öelnud, et laev oli dokis ettenähtust kauem ja värvimiskulud seetõttu põhjendamatud. Istungiprotokollist ei nähtu otsuses tsiteeritud ütlust sellisel kujul. Ekspert T. H toonitas istungil, et jääb oma kirjaliku eksperdiarvamuse juurde, mille p-s 1 ta pidas värvimistöid seotuks vigastuste kõrvaldamisega. M. Maripuu ütlus ei ole usaldusväärne tõend, sest see ei sisaldunud nimetatud tunnistaja koostatud AS CMM ekspertiisiaruandes. See on kaudne tõend, kuna vahendab teise isiku ütlust. Apellant esitas esimese astme kohtus põhjendused, miks M. Maripuu ei ole erapooletu isik. Fr. Lürssen Kröger Werfti 26.09.2002 arvete nr 299 ja nr 300 järgi on esimese astme kohus hageja kulud laeva remonditöödeks ebaõigesti kokku arvutanud. Kohtu määratud ekspert T. H käsitles oma ekspertiisiaktis ainult neid kulutusi, mille üle hagejal oli kostja ja kolmanda isikuga vaidlus ehk neid, mida AS CMM Kaubandusliku Meresõidu Konsultatsioonid (ekspert M. Maripuu) pidas ekspertiisiaruandes MM 043/02 põhjendamatuks ja mida kindlustusandja ei hüvitanud. Arvest nr 299 on kostja hagejale hüvitanud 370 159,50 eurot, mida AS CMM pidas põhjendatuks. Arve nr 299 summas 507 795,60 eurot alusel on hagejale hüvitamata 118 243,10 eurot ehk 1 850 031,54 krooni (507 795,60 eurot − 370 159,50 eurot, mis on hüvitatud, − 19 393 eurot, mida T. H ei lugenud põhjendatuks). Apellant ei eita, et ta tasus välismaksekorralduse nr 373 alusel nimetatud arvest 420 652,50 eurot, kuid 87 143,10 eurot oli ta laevatehasele juba varem tasunud, mida kinnitab samal arvel olev arve esitaja kinnitus (esitatud kohtule hagiavalduse lisana nr 12). Isegi kui kohtu seisukoht oleks õige, et arve on osaliselt tasumata, ei mõjuta see kahju hüvitamise nõude põhjendatust, kuna VÕS §-de 127 ja 128 järgi ei eelda kahju hüvitamine kulude kandmist. Fr. Lürssen Kröger Werfti 26.09.2002 arve nr 300 puhul on kohus T. H ekspertiisiakti arvesse võtnud, kuid kokku arvutanud ebaõige summa. Kohtu arvutuskäik, tuvastatud asjaolud ja tõendite analüüs nõude põhjendatuse osas puuduvad kohtuotsuses täielikult, mistõttu otsus on puudustega vormistatud. Ekspertiisiakt paneb kostjale kohustuse hüvitada hagejale arve nr 300 alusel 47 983,36 eurot. Seega võlgneb kostja arve nr 300 järgi hagejale 36 611,28 eurot ehk 572 820,08 krooni (arve summa 68 735,56 eurot − 11 372,08 eurot, mis on hüvitatud, − 20 752,20 eurot, mida T. H ei lugenud põhjendatuks). Kohus on tuvastanud, et kahe arve (nr 299 ja nr 300) alusel on põhjendatud kulutused miinijahtija „Wambola“ remonttöödeks 320 834,36 eurot. Apellandi arvates on laevatehase esitatud kolme arve nr 298-300 alusel ja kohtu määratud eksperdi T. H arvamusele tuginedes põhjendatud kulutused kokku 628 087,96 eurot. Täpsema arvutuskäigu on apellant esitanud apellatsioonkaebuse lisas. Vaidlust ei ole selles, et vastavalt vastutuskindlustuse lepingule oli kostja omavastutus 500 000 krooni. Nimetatud summat ei ole kostja hagejale hüvitanud. Esimese astme kohtu seisukohad muude kulutuste osas, mille hüvitamist hageja nõudis lisaks laeva remonttöödeks tehtud kulutuste hüvitamisele, on vastuolulised ja põhjendamatud. Maakohus on väitnud, et: 1) 449 473,33 krooni katab hagejale tekkinud ning 15.05.2002 välja toodud lisakulutused; 2) ekspertiisitasu, kaimaks ja tasu elektrienergia eest kokku 569 973,66 krooni ei ole seotud kahju tekitamisega; 3) meeskonna lähetuskulud ja „Wambola“ magnet- ja akustiliste väljade mõõtmise kulud on seotud kahju tekitamisega ainult osaliselt. Kohus on seega leidnud, et apellandil tekkisid lisakulutused ja kostja on need hüvitanud; lisakulutused ei ole seotud kahju tekitamisega, kuid meeskonna lähetuskulud ning magnet- ja akustiliste väljade mõõtmise kulud on kahju tekitamisega osaliselt seotud. Kohus ei ole arvesse võtnud laeva eripära, s. t et tegemist on puidust korpusega sõjalaevamiinijahtijaga. Kuivõrd seoses vigastustega laeva magnet- ja akustilised väljad muutusid, siis

remonttööde eel laev demagnetiseeriti. Tööde lõppemisel oli vaja laev uuesti magnetiseerida (teostada magnet- ja akustiliste väljade mõõtmised), et vältida laeva sattumist õppustel miinidele. Tööd teostati Kielis Saksamaa sõjalaevade tehases Baltic Marine Arsenal ning ka M. Maripuu on 16.08.2006 istungil möönnud, et neid töid sai teha ainult Saksamaal. Järelikult olid tööd täies ulatuses seotud kahju tekitamisega ja laeva Saksamaale viimine oli vajalik ka sel põhjusel. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et ekspertiisitasud 16 502 krooni, kaimaks 355 326,87 krooni ja tasu elektrienergia eest 198 144,79 krooni (kokku 569 973,66 krooni) ei ole põhjendatud kulu, kuna hagiavaldusele lisatud tõendid kinnitavad vastupidist. Kohus ei ole oma seisukohta millegagi motiveerinud, rikkudes TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. Kui laev ei oleks saanud dokkimisel vigastada, oleks puudunud vajadus viia seda Saksamaale ja teha nimetatud kulutusi. Tunnistaja K.T ütluste kohaselt oleks laev tehnilise korrasoleku ajal viibinud õppustel, mistõttu ei oleks olnud vaja kaimaksu maksta. Muul ajal seisab laev oma kodusadamas, s. t Tallinna Miinisadamas, kus samuti ei ole vaja kaimaksu maksta. K. T ütlustest tulenes, et pärast viimast dokkimist seisis laev kuni 2002. a. veebruari lõpuni kostja kai ääres, mida haldas kaimaksu arvetest nähtuvalt kostja tütarettevõte OÜ V. Laeva äraviimist takistas see, et merevägi ootas kostja konkreetset ja täielikku vigastuste kõrvaldamise pakkumist, mida ei tulnud. Kai ääres seismise ajal tarbis laev elektrienergiat, mille eest antud perioodil makstud tasu kuulub hageja kahjude hulka põhjusel, et hageja ei saanud laeva samal ajal kasutada ja merel viibides oleks laev ise elektrienergiat tootnud. Eeltoodu tuleneb samuti tunnistaja K. T ütlustest. Hageja ei oleks pidanud tasuma ekspertiisitasusid, kui laev ei oleks olnud vigastatud. Hageja kahjuks on miinijahtija meeskonna lähetuskulud Saksamaale, mille suurus on 1 066 754 krooni. Summa koosneb meeskonna lähetus- ja sõidurahadest, mida hageja ei oleks pidanud kandma, kui laeva ei oleks pidanud remontima Saksamaal. Ekspert leidis, et vigastuste kõrvaldamine Eestis oleks olnud võimalik, kaasates välisspetsialiste, kuid see oleks eeldanud laeva dokkimist. Ainus ettevõte, kes Eestis oleks võinud teoreetiliselt dokkimisega hakkama saada, oli kostja. Kuna kostjal oli miinijahtija Wambola dokkimine kaks korda ebaõnnestunud, näitas see, et kostja ei ole suuteline ohutut dokkimist teostama ja remonttöid tegema. Seega on põhjendatud, et kostja peab hüvitama dokkimise kulud ja meeskonna lähetuskulud. Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest ja tunnistaja K. T ütlustest nähtub meeskonnaliikmete kulutuste vajalikkus ja see, et kulutusi tehti minimaalselt. Tunnistaja selgitas, kui suur pidi olema nn ülesõidumeeskonna, vahimeeskonna ja tagasitoomismeeskonna koosseis ja missugused olid nende ülesanded. Tagamaks meresõidu ohutus, kasutati vigastatud Wambola transportimiseks Saksamaale saatelaeva (miinitraaler Kalev). Laeva Saksamaal viibimise perioodil käisid meeskonnaliikmed eelnevalt teenistust korraldavate ülemate poolt kindlaks määratud korralistel puhkustel ja teenistusega seotud lähetustel. Sellega on põhjendatud sõidukulude hüvitamine. Kohus, rikkudes TsMS § 442 lg 8, jättis nimetatud tõenditele hinnangu andmata ja põhjendamata, miks ta ei nõustu hageja selgitustega. Apellant vaidleb vastu kohtu järeldusele, et hageja sai märgatavat tulu remondi käigus laeva parempoordi peamasina asendamisest kapitaalremondi läbinud masinaga, kuna korraline peamasina vahetus oleks saabunud mõne kuu möödudes. Täpselt määratlemata tulevikus tekkiv laeva remontimise/masinate väljavahetamise vajadus ei saa olla aluseks võimalike sellega tekkivate kulude mahaarvamiseks kahju hüvitamise kuludest. Ebaõige on kohtu järeldus, et laev oli vaja viia Saksamaale remonti seoses peamootori asendamisega. T. H eksperdiarvamuse kohaselt oli laev vaja viia Saksamaale, kuna remont eeldas dokkimist, mida

Eestis ei oldud suutelised tegema. Eksperdiarvamus kinnitab, et parempoordi peamasina väljatõstmine oli seotud vigastuse kõrvaldamisega. See, et töö käigus paigaldati laeva vana masina asemel uus masin, et tähenda, et kahju tekitaja ei peaks hüvitama masina väljatõstmise kulutusi. Apellant vaidlustab menetlusõiguse normi (TsMS § 53 lg 1 ja 4) rikkumisena seda, et kohus jättis rahuldamata hageja esindajate taotlused kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kohus jättis põhjendamatult protokolli parandused tegemata. Kahtluse korral oleks võinud tunnistajad ja eksperdi täiendavalt üle kuulata. Eeltoodud põhjusel taotleb apellant tunnistajate K.T (T), O. Z ja ekspert T. H täiendavat ülekuulamist ringkonnakohtus. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub apellandilt enda kasuks välja mõista kohtukulud, mille kohta esitatakse tõendid kohtuistungil. OÜ T ei ole nõus tunnistajate K. T, O. Z ja ekspert T. H täiendava ülekuulamisega, kuna nimetatud isikud lugesid protokolli pärast ütluste andmist läbi ja kinnitasid protokolli õigsust oma allkirjaga. Kolmas isik kostja poolel vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Samuti palub kolmas isik jätta rahuldamata apellandi taotluse tunnistajate K. T, O. Z ja ekspert T. H ülekuulamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, ära kuulanud apellandi ja vastustaja esindajad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsus kuulub tühistamisele menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu tõendite hindamisel, mis on viinud ekslikule lõppjäreldusele. Kolleegium ei tuvastanud menetlusõigusnormide normide rikkumist kohtuistungi protokolli parandamise taotluse rahuldamata jätmises, kuivõrd kaebuses toodud isikud on oma allkirjaga kinnitanud protokollitu õigsust. Maakohus tuvastas, et OÜ B Laevaremonditehase, kes on kostja õiguseelneja, ja hageja vahel oli töövõtulepingust tulenev õigussuhe miinijahtija Wambola osas värvimistööde tegemiseks. Värvimistööde teostamine eeldas miinijahtija dokkimist, mis toimus 27.09.2001 ja 22.10.2001, ning mille käigus mõlemal korral tekitati laevale tehnilisi vigastusi, so laevakeresse tekkisid praod. Miinijahtija anti hagejale üle 29.10.2001. Miinijahtija tehnilised vigastused remonditi Saksamaa laevatehases Fr.Lürssen Kröger Werft /edaspidi Kröger Werft/. Hageja nõude kohaselt ebaõige dokkimise tagajärjel on talle tekitatud kahju laeva remondikulu, meeskonna lähetuskulude, magnet- ja akustiliste väljade mõõtmise kulu, kaimaksu, elektrienergia tarbimise tasu, ekspertiisitasu osas, kokku moodustab kahjusumma 12 471 103,66 krooni, millest Se AS hüvitas kahju osaliselt summas 5 468 734,34 krooni. Hüvitamata jäi 7 002369,32 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hagejal tekkis kahju miinijahtija ebaõige dokkimise tagajärjel ning see tekkis kostja süü tõttu. Eeltoodust tulenevalt ongi kindlustusandja tekkinud kahju hüvitanud, kuid seda osaliselt. Vaidlusküsimuseks oli kahju suurus ning miinijahtija remondi teostamise põhjendatus välismaal, so sisuliselt põhjusliku seose olemasolu kostja poolt laevale vigastuste tekitamise ja hageja poolt kantud kulutuste vahel.

Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et laeva viimine Saksamaale oli põhjendatud ning seda seisukohta ei ole ka apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et vaidluse lahendamisel tuli lähtuda kahju tekkimise ajal kehtinud seadusest, so tsiviilkoodeksi sätetest, kuid maakohus on materiaalõigusnormi ebaõigesti kohaldanud. Maakohus on viidanud TsK§ 368 lg- le l, mille kohaselt töövõtja töös esinenud puuduste korral tellijal/otsuses on ekslikult toodud tööandjal/ on õigus nõuda puuduste kõrvaldamist töövõtja kulul või hüvitust tellija kulutuste eest, kui leping sisaldab vastavat tingimust. Selline tingimus lepingus puudus. Otsuse kohaselt tellija keeldus põhjendamatult kostja ettepanekust, milles viimane nõustus kõrvaldama tehnilised vigastused. Kolleegium antud põhjendusega ei nõustu. TsK § 360 kohaselt tööettevõtja on kohustatud tarvitusele võtma kõik abinõud tellija poolt temale usaldatud vara säilimise tagamiseks ja kannab vastutust igasuguse hooletuse eest, mis tõi kaasa selle vara kaotsimineku või kahjustamise. Kolleegium leiab, et tegemist oli kostja poolt TsK §-s 360 sätestatud lepingulise kaitsekohustuse rikkumisega, mille puhul ei saanud hageja kui tellija esitada vahetult täitmisele sunnatud nõuet, vaid üksnes rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Sellisel juhul ei saa hagejalt nõuda, et tal tulnuks pöörduda kõigepealt kostja eellase poole tekkinud vigastuste kõrvaldamiseks. Kolleegium leiab, et maakohtu viide TsK § 368 lg- le l on kohaldatav pooltevahelises vaidluses töövõtulepingus kokkulepitud tööde suhtes, milleks olid värvimistööd. Antud vaidlusobjektiks on aga hageja varale kahju tekitamine. Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et hagi rahuldamata jätmine täies ulatuses ei olnud põhjendatud juba sel põhjusel, et Se AS tunnistas kahju suurust 5 968 734,34 krooni osas, kuid kohaldades omavastutust 500 000 krooni osas, hüvitas kahju 5 468 734,34 krooni. Kohus leidis, et maksimaalne summa, millest lähtuda saab on 15.05.2002 nõudekirjas sisalduv 7 129 382,70 krooni, kuna selleks ajaks olid kõik laeva vigastused tuvastatud. Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et antud seisukoht on ekslik ning ei vasta esitatud tõenditele. Hagejale esitati remonttööde aktid alles septembris 2002.a., milles ilmnes tekkinud kahju maksumus. Seega ei saanud kahju suurus olla lõplikult tuvastatud mais 2002.a. Kolmanda isiku poolt tellitud CMM ekspertiisi aruande MM /043/ 02 kohaselt lõplik hinnang kahjunõude suurusele on võimalik anda alles pärast Fr. Lürssen Kröger Werfti poolt teostatud remonttööde lõppu/ t.lk. 378/. Kolmas isik Se AS vastutuskindlustuse otsusest ilmneb, et kindlustusandjale esitati täiendatud nõudeid, seejuures 28.10.2002 summas 11 521 930 krooni ning esitatud nõuete osas tehti ka otsus/ t.lk.46/. Alljärgnevalt kolleegium analüüsib hageja nõudeid esitatud arvete järgi.

Apellant antud seisukohaga ei nõustu ning leiab, et kohus on jätnud põhjendamatult arvestamata ekspert T. H arvamust ning on seda ka meelevaldselt hinnanud, jättes arvestamata ka tunnistaja O. Z ütlusi. Vastustaja ja kolmas isik leiavad, et hageja nõustus Saksamaal toimunud remontööde kestvusega, mis oli ka põhjuseks laeva uue värvimise põhjuseks ning laev värviti eelnevalt Eestis kostja materjalist. Seega tuleb hagejal kanda antud kulu. Kolleegium leiab, et nõue kuulub osalisele rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel. Ekspert T.H arvamusest ilmneb, et H AS- kinnituse kohaselt kaotab laeva mürkvärv kuiva õhu käes toime 1-3 kuu jooksul, kuid Mereväes planeeriti laeva dokkimist 4 kuuks, mistõttu oli põhjendatud laeva veealuse osa värvi eemaldamine, lihvimine ja uue värviga katmine/ t.lk. 463/. Se AS-i poolt tellitud CMM ekspertiisi aruande MM /043/ 02 kohaselt, mis on hinnatav dokumentaalse tõendina, ostis hageja laeva värvimiseks Eestis Hempel Coatings Estonia ASlt, kes kontrollis värvimistehnoloogia järgimist kogu värvimisperioodi kestel. Pretensioone Eestis toimunud värvimistööde kohta esitatud ei ole. Samas Saksamaal tehti kindlaks, et hageja tarnitud värv koorus ning ei olnud sobiv vana värvi peale kandmiseks/ t.lk.379/. Kolleegium leiab, et laeva vigastuste kõrvaldamisjärgselt tuli igal juhul laev uuesti värvida vähemalt vigastatud kohtades. Seega kohtu tuginemine üksnes tunnistaja M. Maripuu ütlustele ei olnud põhjendatud. Toimikus olevate tõendite põhjal jõuab kolleegium järeldusele, et värvimistööde mahu kujunemine vaidlusaluseks suuruseks, oli tingitud mitte ainult kostja poolt tekitatud tehniliste vigastuste kõrvaldamisest, vaid ka laeva remonttööde kestvusest ning laeva värvi, mille hankis hageja, koorumisest. Viimati nimetatud asjaolusid ei saanud kostja mõjutada. Asjaolu, et värvimistööde teostamisel oleks kostja rikkunud värvimistööde osas tehnoloogiat, tuvastatud ei ole. Arvestades eeltoodut kolleegium leiab, et antud nõudes ei ole põhjendatud kogu värvimistööde kulu jätmine kostja kanda. Toimik ei sisalda ka sellist tõendit, millest ilmneks värvimistööde maht ja maksumus, mida tuli igal juhul kanda laeva tehniliste vigastuste kõrvaldamise käigus. Kuivõrd on tuvastatud hagejal kahju tekkimine värvimistööde osas, mis on tingitud kostja poolt laevale tekitatud vigastustest, kuid milles on ebamõistlikult raskendatud täpselt kindlaks määrata, millises ulatuses tööde tegemine oli põhjustatud laeva pikaajalisest dokkimisest ja värvikoorumisest, siis kolleegium, kohaldades TsMS § 233 lg ja lg 2, leiab, et nimetatud kahju suurus tuleb jagada pooleks Seega nõue arve nr 298 osas on põhjendatud 45 851 EUR osas.

eksperdi arvamuse kohaselt olid kulutused summas 283 593,40 EUR seotud laeva vigastuste kõrvaldamisega. Apellandi väide on põhjendatud, et otsuses olev seisukoht 87 143,10 EUR mittetasumise põhjenduse osas on ekslik. Toimikust ilmneb, et hageja kohustus Kröger Werfti ees arve nr 299 järgi oli 507 795, 60 krooni. Seega asjaolu, kas hageja oli tasunud ära kogu summa või mitte, ei oma tähendust. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et tunnistaja M. Maripuu poolt toodud arvestust kulutuste suuruse osas 160 724,5 EUR ei saa arvesse võtta. See summa on tunduvalt väiksem, kui on hagejale hüvitatud arve nr 299 järgi. Seega oli maakohtu poolt põhjendatud ekspert T. H arvamusega nõustumine. Samas nõustub kolleegium kostja vastuväidetega, et remondi käigus vahetati ka laeva peapoordi peamasin, mis oligi plaanis välja vahetada, ning sellega tuleks arvestada. Peamasinate vahetuse kuluks esitatud osaarve järgi oli 44 468 EUR, millest hagejale on hüvitatud 22 234 EUR. Eksperdi arvamuse kohaselt peamasina demonteerimine oli vajalik laevakere remonttööde tegemiseks, mis võib küll olla õige, kuid antud töö toimus siiski hageja huvides, sest tal tulnuks vaatamata tekkinud vigastustele peamasin välja vahetada. Seega on igati õiglane jagada tehtud töö kulu pooleks. Arvestades eeltoodut kolleegium leiab, et arve nr 299 järgi on hageja nõue põhjendatud summas 466 168,6 EUR/507 795,6-19393- 22 234/. Antud arvest on hüvitamata 96 009,10 EUR.

Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väide on õige, et otsus lisakulude nõuetes magnet- ja akustiliste väljade mõõtmise kulu, kaimaksu ja elektri kasutamise kulu, lähetuskulude osas ei vasta TsMS § 442 lg 8 ja § 232 lg 1 nõuetele. TsMS § 232 lg1 kohaselt peab kohus hindama kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Antud nõuetes ei ole kohus ühtegi tõendit hinnanud. Hageja esitas nõude magnet- ja akustiliste väljade mõõtmise kulu 379 200 krooni väljamõistmiseks. Esitatud nõuete osas ei ole kohus hinnanud ühtegi tõendit. Asudes seisukohale, et laeva magnet- ja akustiliste väljade mõõtmise kulu on kahju tekitamisega seotud üksnes osaliselt, kuivõrd laev tulnuks Saksamaale toimetada, on kohus jätnud seisukoha võtmata, millises ulatuses on siis kulu põhjendatud. Kolmanda isiku vastuväidete kohaselt apellant ei ole antud kulude kandmist ega selle vajalikkust tõendanud. Kolleegium ei nõustu kolmanda isiku seisukohaga, et kulu kandmise kohta tõendite puudumise korral ei saa ka nõuet rahuldada. Väide on aga põhjendatud selles osas, et kulu olemasolu tuli tuvastada ja selle suurus tõendada. Hageja esitas nõude kaimaksu 355 326,87 krooni ja elektrienergia tarbimise eest 198 144,79 krooni ja ekspertiisitasu 16 502 krooni väljamõistmiseks. Kohus asus seisukohale, et nimetatud kulud ei ole seotud kahju tekitamisega ning jättis tõendid täielikult hindamata. Kolleegium antud seisukohaga ei nõustu. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Toimikust ilmneb, et kahju lõplik suurus ilmnes ja hageja kandis kulu võlaõigusseaduse kehtivuse ajal. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otseseks varaliseks kahjuks on ka kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud, mille hulka kuulub ka kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks tehtavad kulud. Antud põhimõte oli kohaldatav ka tsiviilkoodeksi kehtivuse ajal. Kahju tekitamise tagajärjel ei saanud hageja omandit sihtotstarbeliselt kasutada ning kandis remonttööde ootel ja ajal lisakulusid nii elektrienergia kui ka kaimaksu osas. Hageja põhistas, et kui laeval ei oleks olnud vigastusi, siis ei oleks vajalik olnud vigastuste kindlaksmääramiseks võtta ekspertarvamusi. Samuti ei oleks ta pidanud maksma sel ajal kaimaksu. Toimikust ilmneb, et poolte vahel tekkis vaidlus laeva vigastusega seotud kulu suuruse osas. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud millegi põhjendatud esitatud ulatuses kahju olemasolu. Seega kohtul tulnuks hinnata esitatud tõendeid ning võtta seisukoht ka kostja vastuväidete osas, millises ulatuses oli nõue põhjendatud. Hageja taotles laeva meeskonna lähetuskulude väljamõistmist summas 1 066 754 krooni. Maakohus jättis nõude rahuldamata ning leidis, et meeskonna lähetuskulud on seotud kahju tekitamisega osaliselt, kuivõrd laev tulnuks viia peamootori vahetuseks Saksamaale. Otsuses ei ole toodud, millises ulatuses luges kohus antud nõuet põhjendatuks ning ühtegi tõendit hinnatud ei ole. Seega on kohus oluliselt rikkunud menetlusõigusnorme, mis on viinud ebaõigele lõppjäreldusele. Kolleegium leiab, et täiendavate kulude nõuete osas ei ole võimalik teha uut otsust apellatsioonimenetluses, kuivõrd tõendeid ei ole eeltoodud nõuete osas üldse hinnatud ega asjaolusid tuvastatud.

Tolli dokumentide vormistamise kulu Hageja taotles parempoordi peamasina tolli dokumentide vormistamise kulu väljamõistmist summas 1 236 EUR, mille kohus jättis rahuldamata, kuna selle vahetus ei sõltunud kostja tegevusest. Kolleegium nõustub kohtu seisukohaga. Arvestades eeltoodut on hageja nõue põhjendatud kahju hüvitamiseks laeva remonttööde eest Fr.Lürssen Kröger Werfti arvete nr 298, 299, 300 järgi 2 792 363,20 krooni, mille osas on võimalik teha uus otsus. Kahju tekitamisega seotud lisakulu nõuetes magnet- ja akustiliste väljade mõõtmise kulu, kaimaksu ja elektri kasutamise kulu, meeskonna lähetuskulu väljamõistmiseks tuleb otsus tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Otsus hagi rahuldamata jätmises tolli dokumentide vormistamise kulu nõudes tuleb jätta muutmata. Kohtukulude jaotamine Kohtukulude jaotamisel tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse paragrahvist 3, mille kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja taotleb kohtukulude väljamõistmist, milleks on Kaitseministeeriumi poolt tasutud riigilõiv esimese astme kohtus summas 249 000 krooni, ekspertiisitasu 5000 krooni, õigusabikulu 67 016,90 krooni ning apellatsioonimenetluse õigusabikulu 23 895 krooni/ t.lk.560/. Nii kehtinud kui ka kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhimõtte kohaselt kohtukulud kannab see pool, kes kaotab protsessi. Kuivõrd hagi kuulub osalisele, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 69 250 krooni, lähtudes rahuldatud nõudest, ja tsiviilkohtumenetluses tasutud ekspertiisitasu 5000 krooni, mille kohta on tõend esitatud. Tulenevalt TsMS § 60 lg 1 tuleb õigusabikulu jätta poolte endi kanda. Kohtukulude jaotamine nõuete osas, mis kuuluvad esimese astme kohtus uuesti läbi vaatamisele, tuleb maakohtul otsustada kohtulahendi tegemisel.

Kai Kullerkupp

Mare Merimaa

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.