Muud › Muud hagiasjad

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Miinijahtija Wambola (edaspidi miinijahtija) omanikuks on Eesti Vabariik, riigivara valitsejaks on Kaitseministeerium. 18.09.2001 sõlmisid Eesti Merevägi (edaspidi Tellija)ja OÜ BLRT Laevaremonditehas, praegu õigusjärglane OÜ L(edaspidi Täitja), tööettevõtulepingu nr 1584 (edaspidi Leping). Lepingu kohaselt kohustus Täitja teostama miinijahtija plaanipärased värvimistööd. Lepingulised tööd lõpetati ja anti Tellijale üle 29.10.2001. a Värvimistööde teostamine eeldas miinijahtija dokkimist. 2001. a augustis edastati Tellija poolt Täitjale miinijahtija dokkimise plaan. Selle alusel koostas Täitja insener konstruktor I. K 26.09.2001 a dokkimise plaani nr PD2-928-47.1318. Samuti olid Täitja kasutuses nn seitsmenda tehase arhiivi dokkimise joonised (sisaldasid malta dokkimise süsteemi), kus sisaldusid muuhulgas ettekirjutused puidust laevade dokkimiseks. Esimene dokkimine viidi läbi 27.09.2001., teine dokkimine viidi läbi 22.10.2001. Mõlemal dokkimisel tekitati miinijahtijale tehnilisi vigastusi. Vigastused tekkisid, kuna Täitja ei järginud eelpool nimetatud dokkimise aluseks olevates dokumentides toodud nõudeid, samuti oli dokkimise plaan nr PD2-928-47.1318 koostatud puudustega. Täitjaga peeti läbirääkimisi vigastuse kõrvaldamiseks, kuid vastust vigastuste kõrvaldamise võimalikkuse kohta Täitja enda poolt ei esitatud. Kuna Eestis ei leidunud ettevõtet, kes oleks suuteline tekitatud vigastusi kõrvaldama, pöördus Tellija parandustööde teostaja leidmiseks välisriikide vastavate ettevõtete poole. Soodsaimaks ja optimaalseimaks pakkujaks osutus miinijahtija valmistajatehas "Fr. L K W ." (edaspidi Tehas) Saksamaal. Tehas kõrvaldas tekitatud vigastused ning teostatud tööde eest tasuti Tehasele 10 455 176 EEK. Teostatud magnet- ja akustiliste väljade mõõtmise, mida tuli vigastuste kõrvaldamise järgselt teha, eest tasuti 379 200.- krooni. Muud miinijahtija vigastuste kõrvaldamisega seotud kulud olid maksumusega 569 973,66 krooni ning seisnesid tasutud ekspertiisitasudes summas 16 502.krooni, kaimaks summas 355 326,87 krooni, elektrienergia eest summas 198 144,79 krooni. Lisaks kandis hageja miinijahtija transportimiseks Saksamaale remonttööde teostamiseks/vigastuste kõrvaldamiseks miinijahtija meeskonna lähetuskulusid suuruses 1 066

nõuetekohasel viisil. Vastavalt TsK § 222 lg 1 ja 2 on võlgnik kohustatud hüvitama kreeditorile kohustise mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju. Kahjude all mõistetakse kreeditori poolt tehtud kulutusi. Antud juhul on hageja teinud seoses kohustise mittenõuetekohase täitmisega kulutusi summas 12 471 103,66 EEK, millest on hüvitamata 7 002 369,32 krooni. Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 76 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-dele 101 lg 1 p 3 ja 115 võib võlausaldaja nõuda juhul, kui kohustust on rikutud, kahju hüvitamist. Kostja vastus Kostja OÜ L hagi ei tunnista. 18.09.2001.a sõlmisid Eesti Merevägi ja OÜ BLRT Laevaremonditehas, kelle õigusjärglane on Kostja, lepingu nr 1584, mille kohaselt kohustus BLRT Laevaremonditehas teostama miinijahtija Wambola remonttööd, mis seisnesid värvimistööde tegemises ja värvimistöödeks ettevalmistuste tegemises , s.h. laeva dokkimises. 27.09.2001.a alustati dokkimist, kuid see ebaõnnestus ja laevakeresse tekkisid praod. 22.10.2001.a alustati esimese dokkimise käigus tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks teist dokkimist, kuid tekkisid uued kahjustused. Remonditööd vastavalt lepingule nr. 1584 teostati 29.10.2001.a. ja kuna OÜ BLRT Laevaremonditehas ja Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS vahel oli sõlmitud vastutuskindlustuse leping (kindlustuspoliis nr. 91855, kehtiv 21.06.2001.a. 20.06.2002.a.), siis 23.11.2001.a. esitas Kostja Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-le hüvitise taotluse summas 1 019 837 krooni - miinijahtija Wambola taastamisremondi maksumuses. 23.03.2002.a. Hageja teatas, et Eesti Merevägi on otsustanud miinijahtijale Wambola dokkimise käigus tekitatud vigastuste kõrvaldamiseks viia läbi remonditööd Saksamaal laevatehases Lüssern K w . Hagejal puudub õiguslik alus nõuda OÜ L7 002 369.32 krooni. TsK § 368 lg 1 kohaselt kui töövõtja töös esinesid puudused, mis põhjustasid töö tulemuste halvenemist, siis tööandjal on õigus oma äranägemise järgi nõuda nimetatud puuduste kõrvaldamist töövõtja kulul või hüvitust tellija kulutuste eest, mis kaasnesid puuduste kõrvaldamisega, kui lepingus on tellija selline õigus ette nähtud. Vastavalt 18.09.2001.a Eesti Mereväe ja OÜ BLRT Laevaremonditehase vahel sõlmitud lepingule nr 1584 tellija õigust nõuda hüvitust tellija kulutuste eest, mis kaasnesid puuduste kõrvaldamisega, ei olnud ette nähtud. Vastavalt TsK § 368 lg 1 OÜ BLRT Laevaremonditehas pakkus hagejale vigastuste kõrvaldamist OÜ BLRT Laevaremonditehase kulul, kuid hageja keeldus sellest põhjendamatult. Hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu, kuna hagejale on Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-i poolt tekitatud kahju juba hüvitatud. Laevaremondi vastutuskindlustuse hüvitisotsusega (kahju nr CL-5123/01-91855/23.11.2001) alusel hüvitist maksnud 5 468 734,34 krooni. Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS on juhtumi asjaolude hindamiseks ja taastamisremondi maksumuse selgitamiseks tellinud ekspertiisi Merekaubandusliku Meresõidu konsultatsioonide AS-It (CMM AS ekspertiisi aruanne MM 043/02), milles toodud põhjendustest tuleneb hüvitise suurus. Hageja on oma hagiavalduses välja toonud OÜ BLRT Laevaremonditehas tegevuse, mille tulemusena kahju tekkis ja samuti ka kulutused, mida Hageja on kandnud. Hageja ei ole suutnud hagiavalduses esitada tõendeid, mis tõendaksid, et kõik Hageja poolt tehtud kulutused tulenesid OÜ BLRT Laevaremonditehas poolt kahju tekitamisest. Hageja on esitanud ainult omapoolsete kulutuste kohta hulgaliselt dokumente, kuid ei ole selgitanud, mida ta antud tõenditega tõendada soovib. Samuti ei ole Hageja suutnud tõendada, et eeltoodud kulutused olid vajalikud Hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja poolt esitatud tõendid ei vasta TsMS § 118 19 1 sätestatud kirjalikule dokumendile esitatavatele nõuetele, kuna antud sätte kohaselt esitatakse kirjalik

dokument algdokumendi või ärakirja või väljavõttena. Hageja on esitanud tõlked, kuid mitte algdokumente või ärakirju või väljavõtteid. Seega antud dokumendid tuleb Hagejale tagastada ja neid tõendina mitte arvestada. Kolmanda isiku kostja poolel vastus Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS hagi ei tunnista. Kostja ja kolmanda isiku vahel on sõlmitud vastutuskindlustuse leping. Vastutuskindlustuse lepingu alusel on väljastatud kindlustuspoliis nr 91855, kehtiv 21.06.2001 20.06.2002.a, millele kohaldatakse Pohjola laevaremontija vastutuskindlustuse tingimusi. Miinijahtija Wambola omanikuks on Eesti Vabariik, riigivara valitsejaks on Eesti Vabariigi Kaitseministeerium. 18.09.2001.a sõlmisid Eesti Merevägi ja OÜ BLRT Laevaremonditehas, kelle õigusjärglane on Kostja, lepingu nr 1584, mille kohaselt kohustus BLRT Laevaremonditehas teostama miinijahtija Wambola remonttööd, mis seisnesid värvimistööde tegemises ja värvimistöödeks ettevalmistuste tegemises s.h laeva dokkimises. 27.09.2001. a alustati dokkimist, kuid see ebaõnnestus ja laevakeresse tekkisid praod. 22.10.2001.a alustati esimese dokkimise käigus tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks teist dokkimist, kuid tekkisid uued kahjustused. Remonditööd (värvimistööd) siiski teostati. Miinijahtija Wambola remonditi Saksamaallaevatehases L K W . 23.11.2001.a esitas BLRT Laevaremonditehas kolmandale isikule hüvitisetaotluse summas 1 019 837 EEK. Eesti Vabariigi kaitseministeerium on BLRT Grupp OÜ-le kokku esitanud kolm kahju hüvitamise nõuet: 04.04.2002.a nr 1-460/1888 summas 5043 859,20 EEK; 15.05.2002.a nr 1-460/1888 summas 7 129 382 EEK; 28.10.2002.a nr 1-460/4963 summas 11 521 930 EEK. Hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu, kuna hagejale on Kostja poolt tekitatud kahju juba hüvitatud. Kostja II on laevaremondi vastutuskindlustuse hüvitisotsusega (kahju nr CL-5123/0191855/23.11.2001) alusel hüvitist maksnud 5 468 734,34 krooni. Kostja II on juhtumi asjaolude hindamiseks ja taastamisremondi maksumuse selgitamiseks tellinud ekspertiisi Merekaubandusliku Meresõidu konsultatsioonide AS-lt (CMM AS ekspertiisi aruanne MM 043/02), milles toodud põhjendustest tuleneb hüvitise suurus. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana seisukohad miinijahtija Wambola kahjustuste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste põhjendatuse kohta, milles on viidatud CMM AS ekspertiisi aruandele MM 043/02, mis esitati Hagejale kolmanda isiku poolt koos hüvitusotsusega. Hageja ei ole omapoolsete vastuväidete esitamisel tuginenud ekspertiisile ega ka muule tõendile, vaid on esitanud ainult paljasõnalised väited. Laevatehas L K W teostas remonditööd ja esitas selle kohta kolm arvet:

- osaarve summas 36 425.- EUR. Hageja on antud osaarve kohta esitanud paljasõnalise seletuse, mille kinnituseks ei ole Hageja esitanud ühtegi tõendit. Kolmas isik tugineb CMM AS ekspertiisi aruandele MM 043/02 ja leiab, et osaarve on ainult 1208.- EUR-i osas põhjendatud. Ülejäänud osas tehtud tööd ei ole seotud dokkimisel saadud kahjustuste likvideerimisega. - osaarve summas 196 682.- EUR - arve on esitatud 19 erineva töökäsu täitmise eest. CMM AS ekspertiisi aruandes MM 043/02 iga töökäsu juures lahti seletatud, kas kulutused on vaja aktsepteerida või mitte. Kulutused, mida ei ole aktsepteeritud, ei ole tehtud dokkimisel saadud kahjustuste likvideerimiseks. - osaarve summas 44 468.- EUR - arve sisaldab miinijahtija Wambola parempoordi peamasina demonteerimist ja taaspaigaldust koos kõigi juurdekuuluvate lisatöödega. CMM AS ekspertiisi aruande MM 043/02 kohaselt asendati taaspaigaldusel mereväe otsusel parempoordi peamasin Saksamaal kapitaalremondi läbinud masinaga, seega on põhjendatud arve hüvitamine pooles ulatuses, kuna muus osas ei ole teostatud tööd seotud kahjustuste likvideerimisega. Hageja ei ole CMM AS ekspertiisi aruandes MM 043/02 väljendatud seisukohale vastu vaielnud. - osaarve summas 3 180.- EUR - arve sisaldab mõlema peamasina ja IV abimasina väljalasketorude isolatsiooni mattide vahetamist uute vastu koguses 15,5 m2. CMM AS ekspertiisi aruande MM 043/02 kohaselt ei olnud antud töö tegemine vajalik kahjustuste kõrvaldamiseks, tegemist oli kulunud ja kõlbmatuks muutunud osade väljavahetamisega. Hageja väitel on kulutuste hüvitamine põhjendatud, kuna masinate demonteerimine oli põhjendatud. Samas ei ole kulunud osade vahetamine seotud kahju tekitamisega Hagejale, seega ei ole antud kulutus põhjendatud. - osaarve summas 111 537.20 EUR - osaarve kohaselt tehtud kulutused on seotud kahjustuste kõrvaldamisega ja on põhjendatud. - osaarve summas 6 046.40 EUR ei ole CMM AS ekspertiisi aruande MM 043/02 kohaselt põhjendatud, kuna tegemist on kulunud ja kõlbmatuks muutunud osade väljavahetamisega. Hageja ei ole CMM AS ekspertiisi aruande MM 043/02 väljendatud seisukohale vastu vaielnud. - osaarve summas 528.- EUR - osaarve sisaldab endas V sektsiooni pilsi kuivendamist. CMM AS ekspertiisi aruande MM 043/02 kohaselt ei olnud tööd miinijahtija Wambola V sektsioonis ega ka pilsi kuivendamine seotud kindlustusjuhtumiga, seega ei ole ka antud kulutus põhjendatud. Hageja on väitnud, et pilsi kuivendamine oli vajalik inspekteerimiseks, kuid Hageja väide on paljasõnaline, kuna oma väite kinnituseks ei ole Hageja esitanud ühtegi tõendit. 3.26.09.2002.a arve nr 300 ei ole CMM AS ekspertiisi aruande MM 043/02 kohaselt suuremalt osalt seotud kahjustuste likvideerimiseks tehtud töödega ja selle tõttu on põhjendatud ainult summas 11 327.08 EUR. Hageja on esitanud omapoolsed vastuväited, kuid ei ole esitanud väidete kinnituseks tõendeid, mille alusel oleks võimalik väita, et CMM AS ekspertiisi aruandes MM 043/02 toodud järeldused kulude põhjendatuse kohta on ebatõesed.

koosseisu veel süü eelduse. Hageja on oma hagiavalduses välja toonud Kostja tegevuse, mille tulemusena kahju tekkis ja samuti ka kulutused, mida Hageja on kandnud. Hageja ei ole suutnud hagiavalduses esitada tõendeid, mis tõendaksid, et kõik Hageja poolt tehtud kulutused tulenesid Kostja poolt kahju tekitamisest. Hageja on esitanud ainult omapoolsete kulutuste kohta hulgaliselt dokumente, kuid ei ole selgitanud, mida ta antud tõenditega tõendada soovib. Samuti ei ole Hageja suutnud tõendada, et eeltoodud kulutused olid vajalikud Hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohtuistung Kohtuistungil 24.08.2006. a jäävad hageja esindajad esitatud hagiavalduse juurde. Hageja esindaja seletuse kohaselt on kostja poolt hagejale tekitatud kahju 12 000 471 krooni, millest on hüvitamata 7 002 369 krooni. Kostja esindaja möönab, et toimusid ebaõnnestunud dokkimised ning teatud vigastuses tekitati. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud summadega. Kostjal oli sõlmitud võimalike kahjude hüvitamiseks kindlustusleping. Kostja leiab, et dokkimisel tekkinud vigastused on tuvastatud ja aktides kajastatud. Esimene ülevaatus tehti Lars Krogius Baltic OÜ poolt ning vigastused on selgelt fikseeritud. Nende vigastuste kõrvaldamise maksumus saab olla hageja nõudeks. Saksamaal teostatud remondi käigus on laeva omanik teostanud töid, mis tavapäraselt ei kuulu kindlustuse poolt hüvitamisele, kuna omanik on teinud neid oma vara parendamiseks. M M arvamuses on välja toodud summaliselt, mida peaks arvestama kahju hüvitamisel. Kostja esindaja seletuse kohaselt on ekspertiis ebaselge ning teostatud protsessinorme rikkudes. Ekspert vastuolus seadusega pidas vajalikuks vestelda tunnistajatega. Kostja esindaja seletuse kohaselt väljendas kostja tahet vigastused ise kõrvaldada, esitades selle kohta kalkulatsiooni. Kostja esindaja leiab, et dokumendid, millele hageja on toetunud, on ebaselged. Vaatamata sellele, et 2002 aasta aprillis oli hagejale selgelt teada Wambola vigastuste olemasolu, on nõue pidevalt kasvanud. 4. aprill 5 miljonit krooni, 28 oktoober 11 ja pool miljonit krooni ning hagi nõude summaks on pea 12 miljonit krooni. Kolmanda isiku esindaja jääb oma varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja nõue on tõendamata. Hageja on esitanud dokumente, kuid ta pole võtnud vaevaks selgitada, mida ta nendega soovib tõendada. Hageja väited selle kohta, et dokkimisel oleks neile põhjustatud kahju, on tõendamata. Kolmas isik on seisukohal, et kõik kulutused, mida hageja kandis seoses 2 dokkimisega on hüvitatud. See on tõendatud dokumentaalsete tõenditega ja lisaks täiendavalt üle kuulatud M. M ütlustega. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja, kostja ja kolmanda isiku esindajad ning tunnistajad ja eksperdi, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et 18.09.2001. a sõlmisid Eesti Merevägi ja OÜ BLRT Laevaremonditehas, õigusjärglane OÜ Tallinna Laevatehas, tööettevõtulepingu nr 1584. Lepingu kohaselt kohustus OÜ BLRT Laevaremonditehas teostama miinijahtija remonttööd kogumaksumusega 184 993 krooni (tl 115-119). Vastavalt lepingu lisale seisnesid remonttööd laeva värvimises tellija värviga, värvimistöödeks ettevalmistuste tegemises (tl 20). Värvimistööde teostamine eeldas miinijahtija dokkimist. Esimene dokkimine viidi läbi

27.09.2001. a, teine dokkimine viidi läbi 22.10.2001. a. Lepingulised tööd lõpetati ja anti Tellijale üle 29.10.2001. a Poolte vahel ei ole vaidlust, et mõlemal dokkimisel tekitati OÜ BLRT Laevaremonditehas poolt miinijahtijale Wambola tehnilisi vigastusi, laevakeresse tekkisid praod. Kohtule on esitatud Mereväe staabi ülema 25.03.2002. a teade OÜ BLRT Laevaremonditehasele, mille kohaselt EML „Wambola“ remonditööd teostatakse Saksamaal laevatehases L K w (tl 37). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas EML „Wambola“ remont Saksamaal valmistajatehases ning sellega seotud kulutused olid põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt tasuti valmistajatehasele 10 455 176 EEK. Teostatud magnet- ja akustiliste väljade mõõtmise eest tasuti 379 200.- krooni. Muud miinijahtija vigastuste kõrvaldamisega seotud kulud olid maksumusega 569 973,66 krooni ning seisnesid tasutud ekspertiisitasudes summas 16 502.- krooni, kaimaks summas 355 326,87 krooni, elektrienergia eest summas 198 144,79 krooni. Lisaks kandis hageja miinijahtija transportimiseks Saksamaale remonttööde teostamiseks ja vigastuste kõrvaldamiseks miinijahtija meeskonna lähetuskulusid suuruses 1 066 754. EEK. Kokku on hageja kandnud kulusid summas 12 471 103,66 EEK-i, mida hageja käsitleb talle tekitatud kahjuna. Kostja ja kolmanda isiku vastuväite kohaselt puudub hagejal õiguslik alus nõuda OÜ L7 002 369.32 krooni. TsK § 368 lg 1 kohaselt kui töövõtja töös esinesid puudused, mis põhjustasid töö tulemuste halvenemist, siis tööandjal on õigus oma äranägemise järgi nõuda nimetatud puuduste kõrvaldamist töövõtja kulul või hüvitust tellija kulutuste eest, mis kaasnesid puuduste kõrvaldamisega, kui lepingus on tellija selline õigus ette nähtud. Vastavalt 18.09.2001.a Eesti Mereväe ja OÜ BLRT Laevaremonditehase vahel sõlmitud lepingule nr 1584 tellija õigust nõuda hüvitust tellija kulutuste eest, mis kaasnesid puuduste kõrvaldamisega, ei olnud ette nähtud. Vastavalt TsK § 368 lg 1 OÜ BLRT Laevaremonditehas pakkus hagejale vigastuste kõrvaldamist OÜ BLRT Laevaremonditehase kulul, kuid hageja keeldus sellest põhjendamatult. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Kohtule esitatud lepingu nr 1584 p 8 kohaselt on tellija kohustatud informeerima täitjat defektidest, mis toovad endaga kaasa ekspluatatsiooniaja kaod. Juhul, kui täitjal ei ole võimalik defekte kõrvaldada on jõududega, on ta kohustatud tasuma remondikulud vastavalt laeva asukohamaa tariifidele. Pretensioonid ilmnenud defektide kohta esitatakse 10 päeva jooksul garantiiaja lõppemisest, tingimusel, et defektid on avastatud garantiiaja piires. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hagejal puudub tulenevalt pooltevahelisest lepingust ja TsK § 368 lg 1 kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Leping oli suunatud värvimistööde teostamisele. Dokkimisel tekkinud vigastuste näol on tegemist lepingust olulise kõrvalekaldumisega, mis TsK 368 lg 2 kohaselt annab hagejale lepingu lõpetamise nõude ja kahjude hüvitamise nõude. Kahju hüvitamise nõude olemasolule viitab ka pooltevahelise lepingu eelpool viidatud p 8 ning asjaolu, et kolmas isik on kahju hüvitanud summas 5 468 734.34 krooni Nimetatud hüvituse osas poolte vahel vaidlus puudub, seega on kostja ja kolmas isik aktsepteerinud hageja kahju hüvitamise nõude olemasolu. Kohtumenetluses vajab lahendamist küsimus, millises ulatuses olid põhjendatud hageja kulutused miinijahtija Wambola remondiks ning küsimus sellest, kas oli põhjendatud miinijahtija Wambola vigastuste kõrvaldamine Saksamaal valmistajatehases. TsK § 222 lg 2 alusel kahjude all mõistetakse kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud.

Seega tuleb hüvitatavate kulutustena mõista selliseid kulutusi, mis põhjustati lepingu rikkumisega. Kostja ja kolmanda isiku vastuväite kohaselt on hageja kahju hüvitamise nõue alusetu, kuna hagejale on Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-i poolt tekitatud kahju juba hüvitatud (tl 211-231). Laevaremondi vastutuskindlustuse hüvitisotsuse (kahju nr CL-5123/0191855/23.11.2001) alusel on hüvitist makstud 5 468 734,34 krooni (tl 46-47). Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS on juhtumi asjaolude hindamiseks ja taastamisremondi maksumuse selgitamiseks tellinud ekspertiisi Merekaubandusliku Meresõidu konsultatsioonide AS-It (CMM AS ekspertiisi aruanne MM 043/02), milles toodud põhjendustest tuleneb hüvitise suurus 5 468 734,34 krooni (tl 232-236, 373-397). Nimetatud aruandest ja aruande koostanud ning kohtumenetluse käigus tunnistajana ülekuulatud M M ütluste kohaselt ei olnud põhjendatud laeva remont Saksamaal, spetsialiste kaasates oleks remondi teostamine olnud võimalik ka Eestis. Tunnistaja ütluste kohaselt asendati remondi käigus laeva parempoordi peamasin kapitaalremondi läbinud masinaga. Nii käitudes sai hageja märgatavat tulu, kuna korraline peamasina vahetus oleks laeva ekspluatatsioonis olles saabunud mõne kuu möödudes. Peamasina väljatõstmiseks ja taaspaigalduseks oleks hagejal tulnud tellida kõik vajalikud põhi- ja lisatööd. Kohtu arvates oli laeva viimine Saksamaale põhjendatud. Parempoolse peamasina asendamise vajadust kinnitasid nii M. M kui ekspert T. H . Majanduslikult põhjendatuks ei saaks lugeda käitumist, kus laeva puitkonstruktsioonid oleks küll Eestis parandatud, kuid mõne kuu möödumisel oleks tekkinud vajadus peamasinad uuesti maha monteerida. Hageja õigus teatud lepingurikkumiste puhul laev välismaale viia tuleneb ka poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 8, mille kohaselt kostja on kohustatud tasuma remondikulud vastavalt laeva asukohamaa tariifidele. Sellise juhtumi lahendamise protseduurireeglites, lepingu sõlmimise juures olnud tunnistaja K. T ütluste kohaselt, kokku ei lepitud. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kõik „Wambola“ Saksamaale viimise kulud peaks hüvitama kostja. Saksamaale viimine teenis kahte eesmärki. Pooled ei vaidle selle üle, et parempoolse peamasina vahetuseks oleks hageja pidanud laeva mõne kuu möödudes siiski Saksamaale viima. Põhjendatud on nii asja tundva isiku M. M kui eksperdi arvamus, et kulud peavad olema jagatud. Kohtu arvates on põhjendatud M. M seisukoht, et vastasel juhul saaks hageja kahju hüvitamise kaudu märgatavat tulu. Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui lepingut poleks rikutud. Nii tuleb kahjustatud isik lepingu rikkumise korral kahju hüvitamisega asetada olukorda, kus ta oleks eelduslikult olnud, kui teine pool oleks lepingut korrektselt täitnud. Antud vaidluses kahju hüvitamise nõude rahuldamise korral tekiks olukord, kus hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping laeva värvimistöödeks, kuid kahju hüvitamise tulemusena saaks hageja laeva, kus ka parempoolne peamasin on vahetatud, arvete 298-300 muudatuste 1-14 kohaselt hulgaliselt lisatöid tehtud, laev värvitud ning kostja on kandnud kõik sellega seotud kulutused. Kohtule on esitatud arve nr 298 (26.09.2002. a) summas 91 702 EUR (tl 317, 182, 318), sisaldab

laev dokis ettenähtust kauem, kuna laevatehas on sellest huvitatud ning töid oleks saanud ka kiiremini teha. M. M on oma arvamuses väljatoonud K W ’i laevaremondimänedžeri seisukoha, mille kohaselt vigastuste kõrvaldamisega seotult värvitakse üksnes remonditud piirkond. Laev seisis dokis kõikide arvetes nr 298-300 muudatustes 1-14 toodud tööde tõttu. Kohus on seisukohal, et kõikide loetletud tööde tegemine, ei olnud seotud kostja poolt kahju tekitamisega. Kostja ei ole kohustatud tasuma kulutuste eest, mis on seotud laeva ettenähtust pikema dokkimisega. Kohtule esitatud arve nr 299 (26.09.2002. a) summas 507 795.60 EUR (tl 179, 319), tööakt 02.09.2002. a (tl 113,115-121, 180), sisaldab 1. muudatus summas 196 682 EUR (tl 54-55, 123126, 129-146) 2. muudatus summas 44 468 EUR (tl 149-153), 5. muudatus summas 3 180 EUR (tl 154-155), 7. muudatus summas 6 046.40 EUR (tl 165-167) on kostja ja kolmanda isiku väitel osaliselt põhjendatud, kuna kulutused tehti osaliselt kahjustuste kõrvaldamiseks. Ekspert T. H arvamuse kohaselt on kulutused summas 283 593.40 EUR seotud kostja poolt tekitatud vigastuse kõrvaldamisega. Tunnistaja M. M arvamuse kohaselt on põhjendatud kulutused vigastuste kõrvaldamiseks summas 160 724.5 EUR. Kohus on seisukohal, et põhjendatud kulutusteks saab lugeda ekspertiisiaktis toodud 283 593.40 EUR. Kohtule on esitatud arve nr 299 tasumise tõendamiseks välismaksekorraldus nr 373, mille kohaselt hageja on tasunud nimetatud arvest 420 652.50 EUR (tl 320). Kohtumenetluse käigus ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et summas 87 143.10 EUR oleks hagejale üldse kahju tekkinud. Kohtule on esitatud arve nr 300 (26.09.2002) summas 68 735.56 EUR (tl 97, 321, 322). Tööakt 02.09.2002. a (tl 98-109, 114, 181), sisaldab K W i töö nr 613317 1. muudatus summas 2902 EUR – artiklid 112650, 130050,195150 (tl 49-53,128, 147-148), 4. muudatus summas 13 528 EUR (tl 56-57), 6. muudatus summas 119 181.20 EUR (tl 58-65, 156-164), 8. muudatus summas 1024 EUR (tl 66-67), 9. muudatus summas 3 752 EUR (tl 68-71), 10. muudatus summas 1 380 EUR (tl 72-74), 11. muudatus summas 2028 EUR (tl 75-77), 12. muudatus summas 4 142 EUR (tl 79-81), 13. muudatus summas 12 792.94 EUR (tl 82-92, 168-177), 14. muudatus summas 22 675.16 EUR (tl 93-96). CMM AS ekspertiisi aruande MM 043/02 kohaselt ei ole arve suuremalt osalt seotud kahjustuste likvideerimiseks tehtud töödega ja selle tõttu on põhjendatud ainult summas 11 327.08 EUR. Ekspert T. H arvamuse kohaselt on kulutused seotud vigastuste kõrvaldamisega summas 37 240.96 EUR. M. M arvamuse kohaselt on kulutused põhjendatud summas 11 327.08 EUR. Kohtu arvates on kostja poolt tekitatud vigastuste remondiga seotud ekspertiisiaktis toodud 37 240.96 EUR. Kohtule esitatud Kaitseministeeriumi nõudekiri 04.04.2002. a summas 5 043 859.20 krooni (tl 38-41) ja Kaitseministeeriumi nõudekirja 04.04.2002. a täiendus (15.05.2002. a) summas 7 129 382.70 krooni (tl 38-41). Nõudekirja kohaselt teostati täiendav ekspertiis laevatehases „Fr. L K W “, kus erilise tähelepanu all olid varjatud vigastused ja selle põhjal teostatud lõplik hinnapakkumine teostati laevatehase dokis seisva miinijahtija ülevaatuse teel (tl 42-43). Nõudekirja kohaselt remonttööde hinnapakkumisele kogumaksumusega 5 237 762.40 krooni lisanduvad miinijahtija „Wambola“ ja selle meeskonna lähetamine Saksamaale summas 942 446.60 krooni; miinijahtija „Wambola“ magnet- ja akustiliste väljade mõõtmine summas 379 200 krooni ning miinijahtija „Wambola“ vigastuste tekitamisega seotud kulud (tasutud ekspertiisitasud 16 502 krooni, kaimaks 355 326.87 krooni ja elektrienergia summas 198 144.79 krooni) kokku summas 569 973.66 krooni. Kohus on seisukohal, et maksimaalne summa, millest lähtuda saab on 15.05.2002. a nõudekirjas sisalduv 7 129 382.70 krooni, kuna selleks ajaks olid kõik vigastused tuvastatud. Mingitest lisatöödest, nende vajadusest või põhjendatusest hageja kostjat ei informeerinud. Ka hageja

kirjast kolmandale isikule lähtuti nõudekirjast 04.04.2002 ja täiendusest 15.05.2002 (tl 42-43). Kohus nõustub, et kahju võib ka täiendavalt ilmneda, kuid asja materjalidega on tõendatud, et selleks ajaks kui Kaitseministeeriumi poolt nõudekiri ja täiendav nõudekiri esitati olid kõik vigastused tuvastatud. Juhul kui hageja soovis veel hilisemalt tellida lisatöid, ei ole need seotud kostja poolt hagejale kahju tekitamisega ega kuulu kostja poolt hüvitamisele. Kohus on tuvastanud, et põhjendatud kulutused miinijahtija „Wambola“ remonttöödeks on summas 320 834.36 EUR s.o.5 019 261 krooni. Hagejale on hüvitatud 5 468 734.34 krooni. Kohus on seisukohal, et 449 473.33 krooni katab hagejale tekkinud ning 15.05.2002. a välja toodud lisakulutused. Kohus nõustub kostja ja kolmanda isiku vastuväitega ekspertiisitasude, kaimaksu ja elektrienergia osas – summa 569 973.66 krooni ei ole seotud kostja poolt hagejale kahju tekitamisega. Meeskonna lähetuskulud ja „Wambola“ magnet- ja akustiliste väljade mõõtmise kulud on seotud kahju tekitamisega ainult osaliselt, kuna hagejale oleks nimetatud kulutused tekkinud ka ilma kostja poolt kahju tekitamata, seoses vajadusega viia laev Saksamaale peamootori vahetuseks. Samuti ei saa olla kahju tekitamisega seotud 1 236 EURi tasumine parempoordi peamasina tolli dokumentide vormistamiseks, kuna peamasina vahetuse vajadus ei sõltunud kostja tegevusest (tl 407). Kohus ei nõustu kostja ja kolmanda isiku seisukohaga ekspertiisi usaldusväärsuse osas. Kostja vastuväite kohaselt on ekspert TsMS § 302 lg 2 rikkudes, kohtunud tunnistajatega. TsMS § 302 lg 2 kohaselt ekspert võib eksperdiarvamuse andmiseks vajalikus ulatuses tutvuda asja materjalidega, võtta osa tõendite uurimisest kohtus ning küsida kohtult võrdlusmaterjali ja täiendavaid andmeid. Kohus on seisukohal, et § 302 lg 2 ei sisalda eksperdi jaoks keeldu kohtuda tunnistajatega. Eksperdi selgituste kohaselt oli see vajalik seoses tõlke ebatäpsusega. Kohus peab eksperdi selgitust veenvaks ning kohtumise vajadust põhjendatuks. Kohus on seisukohal, et hagejale on kolmanda isiku poolt kostja tekitatud kahju hüvitatud, mistõttu puudub alus hagi rahuldamiseks Kohtukulud Juhindudes alates 01.01.2006. a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 52 lg 5 ja § 60 lg 1 kuuluvad hagejalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale taotluste ja vastuväidete kättetoimetamise kulud summas 455.10 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.