Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 15.03.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number: 2-07-9275/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 15.03.2007
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 820

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Ärakiri 2-07-9275

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Aita Rajavere

Määruse tegemise aeg ja koht

15. märts 2007.a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-9275

Tsiviilasi

SA Läänemaa Haigla taotlus Lembit Madissoni suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks Avaldaja SA Läänemaa Haigla, reg.kood 90005917, asukoht Vaba 6 Haapsalu linn Lääne maakond Asjast puudutatud isikud 1) Lembit Madisson, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx , sissekirjutus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja adv. Ruth Sild, Advokaadibüroo Ruth Sild OÜ, asukoht Posti 5 Haapsalu 2) Taebla vald Taebla Vallavalitsuse kaudu, asukoht Nurme 14 Taebla vald Läänemaa

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Lubada kohaldada tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi Lembit Madissoni, isikukood xxxxxxxxxxx, suhtes alates 15. märtsist 2007.a. kuni ravi vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks, s.o. 15. juunini 2007.a. 2.Tunnistada käesolev määrus jõustunuks ja viivitamatult täitmisele kuuluvaks alates selle SA Läänemaa Haiglale täitmiseks üleandmisega. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Määruse peale võib määruskaebuse esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad või kooselanud pereliikmed, isiku eestkostja või hooldaja, isiku nimetatud usaldusisik, valla-või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht Asjaolud

Sarnased lahendid

Muud

14.märtsil 2007.a. esitas SA Läänemaa Haigla Pärnu Maakohtule taotluse tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks Lembit Madissoni suhtes. Vastavalt taotlusele oli L. Madisson 2007.a jaanuarikuus peale operatsiooni järelravil Läänemaa Haiglas, ta ei teadnud et temaga midagi juhtunud oleks ja nõudis koju. Kuna tal kodu ei ole, siis viidi ta Paralepas Tulbi tänava varjupaika, kus ta mõni aeg elas ja lahkus 05. märtsil 2007.a. Mingil viisil jõudis L. Madisson Riisipere bensiinijaama, kus tal tekkisid krambid. Kiirabiga viidi ta Mustamäe EMO-sse, kus L. Madisson hospitaliseeriti 06.03.2007.a. Haiglas diagnoositi Madissonil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 12. märtsil suunati L. Madisson järelravile Läänemaa Haiglasse. L. Madisson on kontaktne, orienteeritud enda isikuandmetes, kuid kõik, mis puudutab tema elu viimaseid aastaid, on peast kadunud, lünki täidab konfabulatsioonidega. L. Madisson ei tea, et tal on trauma olnud, et on haiglas olnud ega kus ta elab. Teda ei saa hoida tavaosakonna palatis, sest eksleb nii palatite kui voodite vahet, nõuab koju. L. Madisson vajab tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamist, sest tal ei ole sugulasi, kellel oleks kohustus teda valvata ja hooldada, oma käitumise tõttu on L. Madisson ohtlik eelkõige endale. L. Madisson ei vaidle SA Läänemaa Haigla taotluse vastu, sest haiglas saab ta ravi ja süüa. L: Madisson ei tea oma elukohta, ei mäleta, et on haiglas ravil olnud, et temaga on trauma juhtunud. Tahab haiglast koju ja asuda tööle. Samas ei tea, kus kodu on. SA Läänemaa Haigla psühhiaater R. Leinsalu on seisukohal, et taotlus tuleb rahuldada. L. Madissonil oli 2006.a. raske peatrauma, tõenäoliselt kadus peatrauma tagajärjel lühimälu. Lähisugulasi tal ei ole, abikaasa on surnud, ämm ei taha Madissonist midagi teada, pole kedagi, kes tema eest hoolitseks teda valvaks. Psüühikahäire tõttu ohustab L. Madisson eelkõige iseenda elu. Kohtumääruse põhjendus Kohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada ja L. Madissoni suhtes tuleb kohaldada esmast õiguskaitsevahendit. Tulenevalt Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 13 lg 2 võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. PsAS § 11 lg l kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 534 lg l p 1-4 alusel võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht; kui on olemas dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta, isikule on määratud menetluses esindaja ja isik ise, tema eestkostja, isiku nimetatud usaldusisik ja kinnise asutuse, kus isik viibib, juht või tema määratud ametiisik on ära kuulatud. TsMS § 534 lg 4 alusel võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni kolm kuud. 15.03.2007.a. on L. Madissonile määratud esindaja ja ta on samal päeval ära kuulatud, ära on kuulatud ka SA Läänemaa Haigla psühhiaater R. Leinsalu. Kohus leiab, et esitatud taotluse, L. Madissoni ja psühhiaater R. Leinsalu ärakuulamisel antud seletuste põhjal võib asuda seisukohale, et L. Madissoni puhul on esialgse õiguskaitse