lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-1805/11

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.03.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-05-1805/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.03.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1552
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. märts 2007 Tartu

Tsiviilasja number

2-05-1805

Tsiviilasi

H.U. (isikukood xxxxxxx; elukoht Tartu ) hagi AS X (registrikood xxxxxx; asukoht Tartu) vastu saamata jäänud töötasu ja palga maksmisega viivtamise eest viivise, lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest keskmise palga ja summa 7210 krooni väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. märtsi 2006 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS X ja H.U. i apellatsioonkaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant-kostja AS X Apellant-hageja H.U.

RESOLUTSIOON

AS X ja H.U. i apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Välja mõista AS-lt X H.U. i kasuks 1416 krooni (üks tuhat nelisada kuusteist) menetluskulude katteks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.11.05.2005 maakohtule esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista palga 2004. a märtsist kuni juunini lähtudes miinimumpalgast kokku 9920 krooni, viivise palga maksmisega viivitamise eest 0,5% maksmisele kuulunud palgast iga viivitatud päeva eest summas 2814.80 krooni, ühe kuu keskmise palga lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest, s.o 2480 krooni, ja tema poolt kostja eest tasutud trahvi eest 7210 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt töötas hageja alates 09.02.2004 AS-s X autojuhina, kuid kirjalikku töölepingut temaga ei sõlmitud. Hageja leidis, et temal oli kostjaga töösuhe ja ta ei ole saanud pärast 11. juulit 2004, mil teda kostja territooriumile ei lubatud, väljateenitud palka ega lõpparvet. Tööülesannete täitmisel 19.04.2004 Poolas tehti hagejale trahv, kuna kostja veokil olid puudused. Hageja pöördus töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjoni 11.04.2005 otsuses leiti, et poolte vahel oli töövõtuleping, ja menetlus lõpetati.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Kostja hagi ei tunnistanud, väites, et pooltel ei olnud töösuhet. Hagejaga sõlmiti 09.02.2004 töövõtuleping. Kostja pakkus hagejale võimalust töölepingu sõlmimiseks, kuid hageja eelistas töötada töövõtu korras, kuna oli tööhõiveametis töötuna arvel ja sai töötu abiraha. Töövõtuleping lõpetati hagejaga seetõttu, et ta juhtis sõidukit joobeseisunudis ja hilines sihtkohta. Hageja on kõik oma tasud kätte saanud. Trahv määrati hagejale tema enda toime pandud rikkumiste eest.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 29. märtsi 2006 otsusega hagi osaliselt ning tunnistas poolte
9.veebruaril 2004 sõlmitud lepingu töölepinguks. Maakohus luges töölepingu lõpetatuks töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel alates 11. juulist 2004 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 12 400 krooni (saamata jäänud palk 9920 krooni ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hageja ühe kuu keskmine palk 2480 krooni). Hagi trahvina makstud 7210 krooni hüvitamiseks jättis kohus rahuldamata. Otsuse kohaselt leidis kohtus tõendamist, et kostja korraldas hagejale antavat tööd, kindlustas hageja töövahendiga, määras kindlaks töötegemise aja, koha ja viisi, seega on poolte vahel sõlmitud leping käsitletav töölepinguna. Kuna kohtus leidis tuvastamist poolte vahel töösuhte olemasolu, siis tuleb lugeda tööleping hagejaga lõpetatuks töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel alates 11.07.2004. Muud töölepingu lõpetamise alused kohtus tõendamist ei leidnud. Kuna kostja ei ole vastuväiteid hageja näidatud palga suurusele esitanud, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja töötasu perioodi märts kuni juuni 2004 eest summas 9920 krooni ja TLS § 119 lg 2 alusel lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ühe kuu keskmine palk summas 2480 krooni, kokku 12 400 krooni. Kuna auto kuulus tööandjale, siis vastutab auto tehnilise olukorra eest ja tagab auto ülevaatusliku järelevalve tööandja. Kohtus ei leidnud tõendamist hagejapoolne süüline käitumine legaliseerimisplommi rikkumises. Samas ei ole hageja esitanud kohtule kviitungit, mis tõendaks, et tema poolt on trahv ära makstud. Seega tuleb hageja nõue 7210 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.AS X esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 29. märtsi 2006 otsuse tühistamist ning asjas menetluse lõpetamist nõude aegumise tõttu. Kaebuse põhjenduste kohaselt on ITVS § 6 lg 1 alusel töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse neli kuud. Nõude esitamise tähtaeg algas 12.07.2004 ja aegus hiljemalt 12.11.2004. Hageja esitas avalduse töövaidluskomisjonile alles 19.11.2004. TsMS § 651 lg 2 alusel on nõude aegumist õigus taotleda ka apellatsioonimenetluses.
5.H.U. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 29. märtsi 2006 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega mõista AS-lt X H.U. i kasuks välja täiendavalt 7210 krooni. Kaebuse põhjenduste kohaselt on õige seisukoht, et kuna auto kuulus tööandjale, siis vastutab auto tehnilise olukorra eest ja tagab auto ülevaatusliku järelevalve tööandja. Hageja on trahvi tasumist kinnitanud nii töövaidluskomisjonis kui kohtus, millele kostja vastuväiteid ei esitanud. Seega puudus selles vaidlus ja täiendavate tõendite esitamiseks ei olnud vajadust. Kuivõrd trahvi tasumise küsimus tõusetus alles kohtuotsuses, siis palus hageja võtta uue kohtulahendi tegemisel aluseks lisatud tõendid trahvi tasumise kohta.
6.H.U. vaidles AS X apellatsioonkaebusele vastu ning taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt sai hageja vallandamisest teada pärast tähitud kirjaga järelepärimise esitamist 05.08.2004. ITVS § 6 lg 3 kohaselt on palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Seega on töövaidluskomisjoni pöördumine toimunud tähtaegselt. Palga ja hüvitise nõuded on esitatud avalduses töövaidluskomisjonile, mida töövaidluskomisjoni istungil sai täpsustatud.
7.AS X vaidles H.U. i apellatsioonkaebusele vastu ning taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on kohus õigesti jätnud välja mõistmata trahvisumma 7200 krooni, kuid jätnud selle piisavalt motiveerimata. Kõik trahvi tegemisel sõidukil tuvastatud vead on tekkinud sõidu jooksul ja osaliselt sõidukijuhi süül ning tal oli võimalus need ise kõrvaldada.

EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS

8.Tartu Ringkonnakohus tühistas 26. septembri 2006 otsusega kostja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et ITVS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud sama paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhud. Ringkonnakohus leidis, et hageja sai või vähemalt pidi oma rikutud õigustest teada saama 11.07.2004, kui hagejat tööle ei lubatud. Seega hakkas sellest päevast kulgema

aegumise tähtaeg ja nõude esitamise viimaseks päevaks oli 12.11.2004. Kuna hageja esitas nõude töövaidluskomisjoni 19.11.2004 ja kostja on esitanud aegumise vastuväite, siis tuleb hageja nõue jätta rahuldamata, kuna aegumine lõpetab perioodi, mil riik tagab isiku õiguste kaitse. Hageja töösuhtest tulenevad nõuded on aegunud. Ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Liiklusseaduse § 749 kohaselt on tehnilise rikkega mootorsõiduki juhtimise eest karistus ette nähtud juhile. Liikluseeskirja § 68 kohaselt on juht kohustatud enne väljasõitu veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima teel olles selle tehnoseisundit. Kuna hageja sõitis tehniliste puudustega sõidukiga, siis pidi tema ka trahvisumma tasuma.

9.Riigikohtu tsiviilkolleegium rahuldas 5. veebruari 2007 otsusega H.U. i kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Tartu Ringkonnakohtu 26. septembri 2006 otsuse osas, millega jäeti rahuldamata H.U. i nõue palga maksmiseks ja lõpparve maksmata jätmise eest ühe kuu keskmine palga saamiseks, samuti kohtukulude osas, ning saatis asja tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jättis tsiviilkolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegium leidis, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud hageja palganõudele 4-kuulist aegumistähtaega. ITVS § 6 lg 3 kohaselt on palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Tulenevalt PaS §-st 29 ja TLS §-st 119 lg 2 on lõpparve maksmisega viivitamise aja eest makstav keskmine palk oma olemuselt ühelt poolt hüvitis töötajale ja teiselt poolt sanktsioon tööandjale tema kohustuse rikkumise eest. Kui kohus asjas tuvastab, et kostja jättis töölepingu lõppemisel hagejale lõpparvena palga välja maksmata ja lõpparvena saamata palga nõue ei ole aegunud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka eelnimetatud sätetega ettenähtud hüvitis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL

10.Vastavalt TsMS §-le 693 lg 2 Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohtu 5. veebruari 2007 otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 26. septembri 2006 otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue palga maksmiseks ja lõpparve maksmata jätmise eest ühe kuu keskmise palga saamiseks, samuti kohtukulude osas. Selles osas saadeti asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tulenevalt Riigikohtu otsusest kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes hageja nõude palga maksmiseks ja lõpparve maksmata jätmise eest ühe kuu keskmise palga saamiseks osas. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja põhjendatult mõistnud AS-lt X H.U. i kasuks välja 9920 krooni maksmata palga ja 2480 krooni lõpparve maksmata jätmise eest. ITVS § 6 lg 1 sätestab, et töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on töölepingu lõpetamise õiguse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu ja lõike 3 kohaselt palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat.

Seega on seadusandja ühe erandina töösuhtest tulenevate nõuete üldisest tähtajast sätestanud kolmeaastase nõude esitamise tähtaja palga maksmise nõude kohta. Kuna antud juhul tuleb hageja nõude esitamise tähtaja suhtes kohaldada ITVS § 6 lg 3, siis ei olnud 19.11.2004, kui hageja pöördus nõudega töövaidluskomisjoni, tema nõue aegunud. AS X apellatsioonkaebus aegumise kohaldamiseks ei ole eeltoodu alusel põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. PaS § 29 kohaselt on tööandja kohustatud lõpparve maksmisega viivitamise aja eest maksma töötajale hüvitist keskmise palga ulatuses töölepingu seaduses sätestatud korras. Vastavalt TLS §-le 119 lg 2 on lõpparve kinnipidamisel tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kostja ei ole hageja esitatud keskmise palga suurusele vastuväiteid esitanud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kuna kostja jättis töölepingu lõppemisel hagejale lõpparvena palga välja maksmata, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu 9920 krooni ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hageja ühe kuu keskmine palk 2480 krooni. Seoses kassatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb AS-lt X H.U. i kasuks välja mõista 1416 krooni õigusabikulude katteks.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja