lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-24780/6

Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 13.03.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-24780/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.03.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1212
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Kai Kullerkupp ja Ande Tänav

Tsiviilasja number

2-05-24780

Määruse tegemise aeg ja koht

13.03.2007, Tallinn

Tsiviilasi

* OÜ hagi Korteriühistu X vastu 07.05.2003 üldkoosoleku otsuste tühiseks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.09.2006 määrus hagi läbivaatamata jätmisest

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

* OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja * OÜ, esindaja V.A kostja Korteriühistu X, esindajad V. B ja H. P

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon Jätta Harju Maakohtu rahuldamata.

13.09.2006

määrus

muutmata

ja

määruskaebus

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik

1.* OÜ esitas 10.10.2005 hagi Korteriühistu X vastu 07.05.2003 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks, mille kohus jättis 13.09.2006 määrusega läbi vaatamata.
2.Kohus leidis, et hagiavaldus on esitatud puudustega ja andis 16.11.2005 määrusega puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Hageja pidi täpsustama nõuet ning tasuma riigilõivu. 03.02.2006 esitas hageja oma vastuse kohtu 16.11.2005 määrusele, milles palus ühtlasi pikendada talle määratud puuduste kõrvaldamise tähtaega. 02.05.2006 toimunud eelistungil selgitas kohus hagejale, et ta pole kõiki 16.11.2005 määruses viidatud puudusi kõrvaldanud, kuivõrd hagiavaldusest ei nähtu, kuidas on kostja rikkunud * OÜ õigusi ning seega ei saa * OÜ olla käesolevas asjas hagejaks. Hageja esindaja avaldas soovi hagiavaldust täiendada. Hagiavalduse täiendust hageja esitanud ei ole. 07.09.2006 ja 08.09.2006 esitas hageja avaldused, kus täiendavalt oli hagejaks märgitud V.A. Nimetatud avalduste kohaselt loovutas Xasuva korteri omanik T. L V. A oma nõude Korteriühistu X vastu. 08.09.2006 avalduses selgitab V.A, et tema ema J.L kinkis oma korteri aadressil X talle ning seega on ta korteriühistu liige.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

Kohtumääruse põhjendused

3.Kohus ei käsitlenud V.A hagejana, kuigi 07. ja 08.09.2006 dateeritud avaldustes on hagejaks märgitud ka V. A, sest Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) ei näe ette võimalust kaasata protsessi kaashagejaid. Käesoleva tsiviilasja

materjalidest ei nähtu, et V. A oleks esitanud hagi Korteriühistu X vastu. Vaatamata 16.11.2005 kohtumäärusele ning 02.05.2006 toimunud eelistungil hageja esindaja poolt avaldatud soovile hagiavaldust täiendada ei ole hageja haginõuet täpsustanud ega ka hagi täiendanud. Kohus lähtus 10.10.2005 esitatud hagiavaldusest.

4.Kohus palus 16.11.2005 määruses hagejal selgitada, kuidas antud nõue puudutab tema seadusega kaitstud õigusi või huve. Hageja vaidlustab KÜ X üldkoosoleku 07.05.2003 otsused, kuid ta ei ole korteriühistu liige. Teatistega on 12 korteriomanikku loovutanud * OÜ-le nõudmiste õigused KÜ X vastu. 07.09.2006 avalduse kohaselt on T.L loovutanud oma nõuded KÜ X vastu V.A. TsMS § 3 lg 1 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Sama paragrahvi 2 lõike alusel kui isik pöördub kohtusse teise isiku õiguse või huvi kaitseks, menetleb kohus seda vaid seaduses ette nähtud juhul. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust või huvi, mille kaitseks nad hagi on esitanud. Hageja ei ole korteriomanik. Puudub seadus, mis võimaldaks temal teiste isikute õigusi või huve kaitsta.
5.Kuna hageja ei ole korteriomanik, ei ole hagejal ka õigus osaleda üldkoosolekul ega otsuseid vaidlustada. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 järgi on korteriühistu liikmed korteriomanikud. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmed. KÜS § 5’ järgi korteriühistu liikme õigused ja kohustused lähevad üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Seega tekivad ja lõpevad korteriühistu liikme õigused ja kohustused seaduse järgi. Seaduse kohaselt ei saa kellelgi teisel kui korteriomanikul olla korteriühistu liikme õigusi ja kohustusi. KÜS § 10’ kohaselt korteriühistu liikmel on õigus osaleda korteriühistu üldkoosolekutel. Vastavalt KÜS § 13 lg 3 ainult korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole. Seetõttu ei saa hageja vaidlustada korteriühistu üldkoosoleku otsust.
6.Alates 01.01.2006 jõustunud TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel on kohtul õigus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Antud säte on kooskõlas menetluse ökonoomika põhimõttega ning kohtu ja menetlusosaliste kulude vähendamisega. Seega, kui kohtul on arusaam, et hagi ei saa TsMS § 423 lg 2 p 1 märgitud aluste esinemisel rahuldada, ei ole otstarbekas seda hagi edasi menetleda. Kohtu õigusele keelduda õigusliku huvita esitatud hagi menetlemisest TsMS § 371 lg 2 järgi on viidanud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-164-05. Kohus leiab, et käesolev hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Määruskaebuse põhjendused
7.Määruskaebuses palutakse kohtumäärus tühistada, sest kohus oleks pidanud käsitlema V.A määrust muu avaldusena. Kohus ei teinud asjas hageja poolt nõutud tagaseljaotsust ja andis kostjale täiendava aja vastuse koostamiseks, andes sellega kostjale ebaseadusliku edumaa protsessis. Kohus sundis hagejat muutma hagi, kuigi hagi oli selge ja vastas seadusele. Mida kohtunik silmas pidas muutmisena, ei ole selge ja analoogselt käitus teine kohtunik KÜ X 31.03.2006 üldkoosoleku vaidlustamise asjas. Hageja jäi nõude juurde tunnistada 07.05.2003 üldkoosolek ebapädevaks. Harju Maakohtus on mitu tsiviilasja KÜ X vastu. Juhatust ei ole võimalik ümber valida, sest dokumente võltsitakse. Ebaõige on, et kolmandad isikud ei saa vaidlustada KÜ üldkoosoleku otsuseid ja et V.A ei saa käsitleda hagejana. Kohtumäärus on vale, 2(3)

sest kohus märgib, et TsMS § 3 kohaselt saab pöörduda kohtusse õiguste kaitseks, aga hageja soovib pöörduda huvide kaitseks. Apellant leiab, et igal huvitatud isikul on õigus vaidlustada juriidilise isiku organi otsust, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Korteriühistu liige võib loovutada nõude KÜ vastu kolmandale isikule samuti nagu KÜ loovutas oma nõude KÜ liikme vastu J AS-le. Kuna KÜ liikme õigused ei ole isikuga seotud, võib ka hageja * OÜ vaidlustada KÜ otsuseid. Kirjalik vastus määruskaebusele

8.KÜ X kirjalikku vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu põhjendused
9.Ringkonnakohus leiab, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud. Kohus andis hagejale aega 10.01.2005 esitatud hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks, kuid hageja seda ei teinud. Kohus leidis, et hagiavaldusest ei nähtunud, kuidas kostja KÜ X on rikkunud * OÜ õigusi oma 07.05.2003 üldkoosolekul vastu võetud otsustega.
10.Vastavalt TsMS § 423 lg 2 p-le 1 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Korteriühistuseadus (KÜS) § 10’ kohaselt korteriühistu liikmel on õigus osaleda korteriühistu üldkoosolekutel. Vastavalt KÜS § 13 lg 3 ainult korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole. KÜS § 101 võimaldab üldkoosolekul osaleda korteriühistu liikme esindajal, kuid vastavalt TsÜS § 117 lg-le 1 on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel, mitte aga oma nimel hagi esitades. Seetõttu ei saa hageja vaidlustada korteriühistu üldkoosoleku otsust. Hageja * OÜ ei ole KÜ X liige. Teatisega on 12 korteriomanikku loovutanud osaühingule nõudeõigused KÜ X suhtes, kuid see ei anna õigust enda nimel hagi esitada. Puudub seadus, mis võimaldaks hagejal esitada teiste isikute õigusi ja huve kaitsta. Korteriühistu liikme õigused ja kohustused tekivad seaduse alusel ja lõpevad seaduse alusel, korteriühistu liikme õigused osaleda korteriühistu üldkoosolekul ja selle otsuseid vaidlustada on lahutamatult seotud korteriühistu liikmeks olekuga (TsÜS § 6 lg 1 ning KÜS § 101 ja § 13 lg 3) ega ole seetõttu võlaõigusliku lepinguga loovutatavad. Seetõttu ei saa hagejal tekkida samu õigusi nagu korteriühistu liikmetel. Maakohus leidis õigesti, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hagejal puudub antud menetluses seadusega kaitstud õigus, mida kaitsta. Ekslik on apellandi seisukoht, mille kohaselt võib iga isik vaidlustada juriidilise isiku organi otsust, kuna vastavalt TsMS § 3 kohaselt on õigus pöörduda oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

U.Loonurm

K.Kullerkupp

A.Tänav

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium