Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Taimi Kollom
Määruse avalikult teatavaks
13. september 2006.a, Tallinn, Harju Kentmanni kohtumaja kohtukantselei
tegemise aeg ja koht
Maakohtu
Tsiviilasja number
2-05-24780 (endine number 2/228-24560/05)
Tsiviilasi
OÜ hagi KÜ vastu üldkoosoleku otsuste tühiseks tunnistamiseks
Menetlustoiming
hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende
hageja OÜ hageja seaduslik esindaja VA kostja KÜ kostja seaduslik esindaja VB kostja lepinguline esindaja HP 08.09.2006.a
esindajad
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
hageja esindaja VA kostja seaduslik esindaja VB kostja lepinguline esindaja HP
Jätta OÜ hagi KÜ vastu üldkoosoleku otsuste tühiseks tunnistamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud ja menetluse käik OÜ esitas hagiavalduse KÜ vastu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
Kohus leidis, et hagiavaldus on esitatud puudustega ja andis määrusega puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Hageja pidi täpsustama nõuet ning tasuma riigilõivu. esitas hageja oma vastuse kohtu määrusele, milles palus ühtlasi pikendada talle määratud puuduste kõrvaldamise tähtaega. toimunud eelistungil selgitas kohus hagejale, et ta pole kõiki määruses viidatud puudusi kõrvaldanud, kuivõrd hagiavaldusest ei nähtu, kuidas on kostja rikkunud OÜ õigusi ning seega ei saa OÜ olla käesolevas asjas hagejaks. Hageja esindaja avaldas soovi hagiavaldust täiendada. Hagiavalduse täiendust hageja esitanud ei ole. ja esitas hageja avaldused, kus täiendavalt oli hagejaks märgitud VA. Nimetatud avalduste kohaselt loovutas TL asuva korteri omanik, VA`ile oma nõude KÜ vastu nõudes, mis on avalduses sõnastatud kui „summade alusel, millised KÜ Juhatus alusetult lisas arvetesse, toetudes ebaõigsa üldkoosoleku otsusele“. avalduses selgitab VA, et tema JL kinkis oma korteri talle ning seega on ka VA KÜ. Avalduses märgib VA, et „Kinkimise lepingul mina olen kohustatud maksma eelmise omaniku võlga. Võlg koosneb summadest, millised Juhatus pani oma arvetes, toetudes Üldkoosoleku Mina osalesin selles koosolekus kui JL esindaja ja väidan, et koosolek ei olnud õiguslik vastuvõtta otsuseid kohustuslikud et kõigi KÜ liikmete poolt täidetud“. Kohtu põhjendused Kohus on juhtinud tähelepanu, et ja dateeritud avaldustes on hagejaks märgitud ka VA. Avaldustes palub VA „ühendada tema hagi hagiga, millist vaadeldakse tsiviilasjas nr 224560/05 (2/228-24560/05), kuna mõlemas hagis on üks ja sama kostja, mõlemas hagis üks ja sama hagi ese ja ühed ja samad asjaolud, millele toetuvad mõlemad hagid“. Samuti on VA avaldustes palunud end kaasata protsessi kui kaashageja „samal esemel ja samadel alustel, mis ka hageja OÜ samas asjas“. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et VA oleks esitanud hagi KÜ vastu. Üksnes avalduste esitamisega ning neis enda hagejaks märkimisega ei saa lugeda hagiavaldust VA`i poolt esitatuks. Hagiavaldus peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 38. peatükis sätestatud vorminõuetele ning sätestatud sisu nõuetele, samuti tuleb hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu. 07.09.2006.a ja 08.09.2006.a esitatud avaldused hagiavalduse nõuetele ei vasta, samuti on tasumata riigilõiv. VA`i taotlust kaasata teda protsessi kaashagejana ei ole võimalik rahuldada, kuivõrd TsMS ei näe ette võimalust kaasata protsessi kaashagejaid. Seega ei käsitle kohus ka VAi hagejana. Hageja on märkinud, et ta palub kehtetuks tunnistada KÜ Sõle 9 üldkoosoleku 07.05.2003.a otsused, kus nagu oleks saanud oma volitused isikud, kes tegutsevad juhatuse nimel. Vaatamata 16.11.2005.a kohtumäärusele ning 02.05.2006.a toimunud eelistungil hageja esindaja poolt avaldatud soovile hagiavaldust täiendada ei ole hageja haginõuet täpsustanud ega ka hagi täiendanud. Seega asub kohus seisukohale, et hageja on jäänud 10.10.2005.a esitatud hagiavalduses sõnastatud nõude juurde. Kohus on 16.11.2005.a määruses palunud selgitada, kuidas antud nõue puudutab hageja seadusega kaitstud õigusi või huve. Hageja tugineb nõuete loovutamisele korteriühistu liikmete poolt. Seega vaidlustab hageja KÜ üldkoosoleku otsused. Hageja ei ole korteriühistu liige. Teatistega on 12 korteriomanikku loovutanud OÜ-le nõudmiste õigused KÜ suhtes, KÜ , juhatuse ja revisjonikomisjoni KÜ Sõle 9, ning ka kolmandate isikute suhtes sealhulgas ka vastunõuete õigus, sh eelolevatele nõuetele millised on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. 07.09.2006.a avalduse kohaselt on TL loovutanud oma nõuded KÜ vastu VA.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Sama paragrahvi 2 lõike alusel kui isik pöördub kohtusse teise isiku õiguse või huvi kaitseks, menetleb kohus seda vaid seaduses ette nähtud juhul. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust või huvi, mille kaitseks nad hagi on esitanud. Hageja ei ole korteriomanik. Puudub seadus, mis võimaldaks temal teiste isikute õigusi või huve kaitsta. Kuna hageja ei ole korteriomanik, ei ole hagejal ka õigus osaleda üldkoosolekul ega otsuseid vaidlustada. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 järgi on korteriühistu liikmed korteriomanikud. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmed. KÜS § 5’ järgi korteriühistu liikme õigused ja kohustused lähevad üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Seega tekivad ja lõpevad korteriühistu liikme õigused ja kohustused seaduse järgi. Seaduse kohaselt ei saa kellelgi teisel kui korteriomanikul olla korteriühistu liikme õigusi ja kohustusi. KÜS § 10’ kohaselt korteriühistu liikmel on õigus osaleda korteriühistu üldkoosolekutel. Vastavalt KÜS § 13 lg 3 ainult korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole. Seega ei saa ka muud isikud kui korteriühistu liikmed osaleda korteriühistu üldkoosolekutel ning seda kohtus vaidlustada. KÜS § 10’ võimaldab üldkoosolekul osaleda korteriühistu liikme esindajal, kuid vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lg 1 esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel; mitte aga omal nimel nagu käesoleva menetluse hageja. Mõned korteriomanikud on hagejale oma õigused KÜ Sõle 9 vastu loovutanud viidates seejuures võlaõigusseaduse (VÕS) sätetele. Vastavalt VÕS § 164 lg 1 ja 2 võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kohtu hinnangul ei ole antud säte korteriühistu liikme õiguste loovutamisel kohaldatav, kuna tegemist ei ole võlasuhtega ning korteriühistut või selle liikmeid ei saa korteriühistu liikme üldkoosolekuga seotud õiguste aspektis käsitleda võlgniku ja võlausaldajana. Korteriühistu ja tema liikme vahel võivad tekkida küll võlaõigussuhted, kuid mitte antud suhtes. Samuti keelab KÜS § 5 teistel isikutel peale korteriomanike olla korteriühistu liikmeteks. Seega antud kontekstis on õigusjärglus korteriomanike ja kolmandate isikute vahel TsÜS § 6 lg 1 järgi välistatud ja nõuet loovutada ei saa. Seega, korteriühistu liikme õigused ja kohustused tekivad seaduse alusel ning lõpevad seaduse alusel, korteriühistu liikme õigused osaleda korteriühistu üldkoosolekul ja vaidlustada seda ei ole võlaõigusliku lepinguga loovutatavad. Seetõttu ei saa hagejal tekkida samu õigusi nagu korteriühistu liikmetel. Seetõttu ei saa hageja vaidlustada korteriühistu üldkoosoleku otsust. Alates 01.01.2006.a jõustunud TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel on kohtul õigus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Antud säte on kooskõlas menetluse ökonoomika põhimõttega ning kohtu ja menetlusosaliste kulude vähendamisega. Seega, kui kohtul on arusaam, et hagi ei saa TsMS § 423 lg 2 p 1 märgitud aluste esinemisel rahuldada, ei ole otstarbekas seda hagi edasi menetleda.
Kohtu õigusele keelduda õigusliku huvita esitatud hagi menetlemisest TsMS § 371 lg 2 järgi on viidanud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-164-05. Kohus leiab, et käesolev hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Kohtul oleks võimalik hagi menetleda vaid siis, kui ringkonnakohus asub määruskaebuse menetlemise korras seisukohale, et korteriühistu liikme õigused on võõrandatavad ning hagejal on antud menetluses seadusega kaitstud õigus, mida kaitsta. Vastasel korral jõuaks kohus, ilma kõrgemalseisva kohtu kohustusliku seisukohata, ka kohtuotsuses eeltoodud järeldusele. Taimi Kollom kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.