Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlgniku vande andmiseks kohtule OÜ endisel juhatuse liikmel RK ning juhatuse liikmel ML esitada täpsustatud võlgniku varade ja võlgade nimekirjad. Käesolev pankrotiotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Määrata OÜ ajutise pankrotihalduri OE tasuks 9 600 (üheksa tuhat kuussada) krooni ning vajalike kulutuste katteks 1 550 (üks tuhat viissada viiskümmend) krooni; nimetatud summad maksta OE välja võlgniku pankrotivara arvelt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse teatavaks tegemisest 12.03.2007.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Pankrotiavalduse aluseks olevad asjaolud Harju Maakohtule AS-i esitatud pankrotiavalduse kohaselt palub avaldaja kohtul välja kuulutada OÜ pankrot järgmistel asjaoludel. sõlmisid AS ning OÜ (OÜ õiguseelneja) lepingu . Selle lepingu alusel osutatud teenuste eest esitas AS OÜ-le 3 arvet kogusummas 79 786 krooni. Viimane jättis kõik arved tähtaegselt avaldajale tasumata. esitas avaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik sai kätte . on võlgnevus avaldajale täies ulatuses tasumata. seisuga moodustab OÜ põhivõlgnevus avaldajale kokku 79 786 krooni. Põhivõlgnevusele lisanduvad viivised, mida avaldaja pankrotiavalduse esitamisel ei nõua ning reserveerib endale õiguse viiviste võrra oma nõuet pankrotimenetluses täiendada. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes Pankrotiseaduse §-dest 10 lg. 2 p. 1, 15 lg. 1, 16 lg.-st 1 ja 20 lg. 1 palub avaldaja kohtul algatada võlgniku suhtes pankrotimenetlus, nimetada ajutine haldur ning kuulutada välja OÜ pankrot. Võlgniku seisukoht pankrotiavalduse suhtes Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud ja leidis, et pankrotiavaldus põhineb selgel nõudel ja võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri ettekanne ja arvamus võlgniku majandusliku olukorra kohta Ajutise pankrotihalduri ettekande kohaselt on OÜ ning antud äriühingu osakapitaliks on 3 890 000 krooni. Äriühingu endiseks juhatuse liikmeks ja tegevjuhiks perioodil oli RK . Võlgnik OÜ (endine ärinimi OÜ ) on äriregistrisse kantud . Võlgniku põhitegevuseks oli kaubavedu maanteel. Võlgniku endine juhatuse liige R. K on ajutisele haldurile selgitanud, et võlgniku majandustegevus lõppes juba . Väidetavalt lõppes majandustegevus põhjusel, et kütusehinnad tõusid järsult ja võlgnik ei suutnud renditud busside liisinguid tasuda. RK kinnitusel oli võlgnikul plaanis oma majanduslikku seisundit parandada omanikfirma OÜ kaudu kinnisvaraäris, kuid see ettevõtmine ei õnnestunud. Endise juhatuse liikme RK poolt ajutisele haldurile üle antud äriühingu dokumentatsioon on puudulik ja kajastab vaid ajavahemikku . Kuna võlgniku majandustegevus seiskus , on ajutine haldur aruande koostamiseks võtnud aluseks talle esitatud dokumendid. Ajutisel halduril oleva dokumentatsiooni põhjal asub ta oma aruandes kohtule seisukohale, et võlgnikul peaks olema vara, kuid vara suurust käesoleva aja seisuga halduril tuvastada ei õnnestunud. Samas võlgniku kohustusi võlausaldajatele on ajutine haldur teinud kindlaks kogusummas 2 526 185.35 krooni.

Eeltoodut aluseks võttes leiab ajutine haldur, et võlgnik on maksejõuetu, sest võlgniku võlad ületavad tema varade väärtust. Võlgniku tegevus on lõppenud ja võlgnikul puuduvad ka vahendid tegevuse taaselustamiseks. Võlgniku suhtes tuleb välja kuulutada pankrot ning halduril tuleb välja selgitada, mis on saanud võlgniku varadest, mis on kajastatud bilansis. Maksejõuetuse põhjuste ja selle aja väljaselgitamiseks tuleb halduril korrastada ja läbi töötada võlgniku raamatupidamisdokumentatsioon ning vajadusel puuduv raamatupidamisdokumentatsioon ka taastada. Käesoleval hetkel puudub ajutisel halduril võimalus anda kohtule pädevat hinnangut selles, kas võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud pankrotikuritegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Vara tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalused selguvad edasise pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri arvates on võimalik võlgniku varade tagasivõitmine, kuna võlgnik on majandustegevuse lõppedes teinud mitmeid tehinguid lähikondsete isikutega. Samas puudub käesoleval ajal ajutisel halduril nimetatud tehingute kohta üksikasjalikum informatsioon, seetõttu on tagasivõtmise võimalusi ja otstarbekust vaja välja selgitada edasise pankrotimenetluse käigus. Ülaltoodut aluseks võttes ja juhindudes Pankrotiseaduse §-dest 1 ja 31 palub ajutine pankrotihaldur kohtul välja kuulutada võlgniku pankrot, nimetada pankrotihaldur, määrata ajutisele haldurile tasu tehtud töö ja kantud kulutuste eest vastavalt aruandele ning määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et võlausaldaja pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning välja kuulutada OÜ suhtes pankrot. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg.-le 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg. 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtu arvates on OÜ püsivalt maksejõuetu, kuna võlgnikul olevat vara suurust ja selle väärtust ei õnnestunud ajutisel halduril kindlaks teha ning võlgniku kohustused võlausaldajatele moodustavad ca 2,5 miljonit krooni. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt ei ole selline seisund võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ka tulevikus ei suudaks võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnik on kohtule ka ise enda maksejõuetust tunnistanud ning pole avaldaja pankrotiavaldust selles märgitud asjaoludel vaidlustanud.. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes kohtule asunud seisukohale, et OÜ pankrot tuleb välja kuulutada ning AS-i pankrotiavaldus rahuldada. Eeltoodut arvestades puudub kohtul õiguslik alus kahelda OÜ püsivas maksejõuetuses Pankrotiseaduse § 1 lg. 2 mõttes ning antud äriühingu suhtes on ainuvõimalik välja kuulutada pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole tal võimalik kohtule anda ühest hinnangut selles, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, kuid ta loodab selles saada selgust pankrotimenetluse jätkudes. Vara tagasivõitmise võimalusi ajutine haldur ei välista, kuid nende eelduseks on saada põhjalik ülevaade võlgniku raamatupidamisdokumentatsioonist ning tema poolt tehtud tehingutest. Ajutine pankrotihaldur on palunud endale määrata ajutise halduri ülesannete täitmise eest tasuks tehtud töö eest 9 600 krooni ning ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 1 550 krooni ning kokku 11 150 krooni. Võttes aluseks ajutise halduri aruandele lisatud arvestust ning talle kohtu poolt pandud ülesannete mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi, on taotlus nii töötasu kui vajalike kulutuste osas kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus määrab ajutise halduri töötasuks 9 600 krooni. Ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud vajalikud kulutused kuuluvad hüvitamisele 1 550 krooni ulatuses. OÜ pankrotihalduriks nimetab kohus senise ajutise

halduri OE. Võlgnik ega ka võlausaldaja ei esitanud vastuväiteid selle kohta, et OE jätkab pankrotihaldurina OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse läbiviimist. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 12.03.2007.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.