Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. märts 2007, Tallinn
Tsiviilasi
H.G hagi AS S vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmiseks ja hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.10.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS S apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20. veebruar 2007, avalik kohtuistung
Menetusosalised ja nende esindajad
Hageja H. G (IK xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann Kostja AS S (registrikood xxxxxxxx), esindajad juhatuse liikmed Taivo Põrk ja Rein Kontus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18.10.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Välja mõista AS-lt S õigusabikulu 2725 (kaks tuhat seitsesada kakskümmend viis) krooni ja 80 senti riigituludesse.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates.
H. G esitas 22.02.2005 hagi Harju Maakohtusse AS S vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmiseks ja hüvitise 6 kuu keskmine palga ulatuses summas 35 593 krooni saamiseks.
2.2004 augustikuus sai hageja kostjalt seoses väljarenditava pinna suurendamisega tööalase korralduse paigutada ümber tootmisseadmed. Giljotiinkääride ümberpaigutamist segas vanaraua konteiner, mis paiknes OÜ L pool renditaval pinnal ja kuhu viimase töötajad panid giljotiinkääridega lõikamisel tekkinud metalli jäätmeid. Hageja pöördus OÜ L brigadiri poole sooviga kõnealune konteiner ümber paigutada. Hagejale anti voli talitada konteineriga oma äranägemise kohaselt. Konteiner oli seisnud tühjendamata üle aasta ja sinna oli kogunenud jäätmeid üle poole konteineri mahust. Konteiner viidi AS S tootmisruumidest välja ning 10.11.2004 viis vanametalli äraveoga tegelev E. T hageja loal konteineri vanametalli kogumispaika. Järgmisel päeval nõudis kostja E. T metallijääkide üleandmist AS-ile E kostja nimel ja nii see ka toimus.
3.Kostja poolne viimane oma vanametalli äravedu oli toimunud sama aasta juuli keskel. Kõnealust konteinerit kui kostjale mittekuuluvat samal ajal ei tühjendatud. Augustikuuks ei olnud kostjal vanametallijäätmeid tekkinud, kuna sellel suve perioodil metallijääke tekitavaid töid ei tehtud. Seega ei saanud kõnealuses konteineris olla kostjale kuuluvaid metallijääke.
4.23.11.2004 käskkirjaga nr 6 lõpetas kostja hagejaga töölepingu töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 7 ja § 104 lg 2 p 2 alusel. Käskkirja sisu kohaselt seadis hageja ohtu kostja vara säilimise.
5.Hageja leiab, et tema käitumine ei olnud süüline, ta ei seadnud ohtu kostja vara säilimist ning seetõttu on temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. Kostja poolt hagejale määratud distsiplinaarkaristus on ebaproportsionaalselt range. Hageja töötas kostja juures töölepingu lõpetamise ajaks juba üle 10 aasta. Töötatud aja jooksul ei ole talle määratud ühtegi distsiplinaarkaristust. Süüteo raskuse ja toimepanemise asjaolude arvestamisel tuleb silmas pidada, et kostjale ei ole reaalset kahju tekkinud.
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Esimese astme kohtu otsus
7.Kohus rahuldas hagi ja tunnistas AS S poolt H.Gga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ning luges H.G töölt lahkunuks oma soovil alates 23.11.2004. Kohus mõista välja AS-ilt S 36 208, 32 krooni H.G kasuks.
8.Kostja 23.11.2004 käskkirjast nr 6 nähtuvalt on kostja pannud hagejale süüks tõika, et hageja organiseeris 10.11.2004 kostjale kuuluva vanametalli (4,08 tonni terase) äraviimise oma nimel. Käskkirjas on juttu üksnes vanametallist ja just sellises koguses, nagu see on kajastatud AS-i E 10.11.2004 aktis nr 6017885. Käskkirjas ei ole juttu konteineri kui taara äraviimisest, millest võib järeldada, et konteineri enda äraviimist kostja territooriumilt kostja hagejale töölepingu lõpetamise põhjusena süüks ei pannud. Tsiviilasjas kogutud materjalides ei kajastu ka ühelgi viisil hageja kavatsust anda kokkuostu ära ühes metallijääkidega ka konteiner ise.
9.Kohus nõustus hageja seisukohaga, et töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik. Hagejal oli OÜ-lt L saadud metallijäätmetele omandiõigus ning hageja poolt talle kuulunud vara käsutamine ei saa seada ohtu tööandja vara. Tuvastamist ei leidnud fakt, et konteineris oli kostjale kuulunud vanametalli või metallijääke. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et hageja teadis või pidi teadma konteineri kui taara kuuluvusest kostjale ning seetõttu ei ole hageja tegevus konteineri kui taara võimalikul omaks pidamisel olnud süüline. Kuna OÜ-lt 2(5)
L saadud metallijäägid kuulusid hagejale, puudus kostjal õiguslik alus anda hageja jäätmeid transportinud E. T metallijääkide kokkuostu puudutavaid korraldusi.
10.Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg-le 1 on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik, kui puuduvad asjaolud, mis saavad olla töölepingu lõpetamise aluseks või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. TLS § 117 lg 2 näeb ette, et kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses.
11.ITLS § 29 lg 2 sätestab, et kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Hageja palgatõendist nähtuvalt on hageja saanud keskmise palga arvutamisel arvesse minevaid tasusid töölepingu lõpetamisele eelnenud kuue kuu jooksul kokku 29 076, 29 krooni. Töölepingu lõpetamisele eelnenud kuue kuu jooksul on hageja töötanud 102 tööpäeva. Seega jagades arvesseminevad sissetulekud 29 078, 29 krooni arvesse võetud tööpäevade arvuga, osutub keskmiseks päeva tasuks 285, 06 krooni. Arvutamise aluseks oleval perioodil oli kalendrijärgseid tööpäevi 127. Nimetatud päevade arvu jagamisel arvesse mineva kuue kuuga, osutub tööpäevade keskmiseks arvuks 20,17 tööpäeva keskmiselt kuus. Nimetatud päevade arvu korrutamisel 285, 06 krooni suuruse keskmise päevatasuga, osutub hageja keskmiseks palgaks 6034, 72 krooni kuus. Keskmise kuupalga korrutamisel kuuega osutub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluva hüvituse summaks 36 208, 32 krooni.
12.TLS § 117 alusel töötaja tööle ennistamise või selle asemel hüvitise väljamõistmise ja töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmise otsuse jõustumisega kaotab töötajale määratud karistus kehtivuse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise tõttu ning kohtul puudub vajadus teha otsust distsiplinaarkaristusena määratud töölepingu lõpetamise tühistamise kohta. Kostja vastuväide distsiplinaarkaristuse tühistamise aegumise kohta on eelneva põhjal ainetu.
Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
13.AS S esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata.
14.Hageja taotles töölepingu lõpetamise tunnistamist ebaseaduslikuks. Hagis oleks pidanud olema välja toodud need asjaolud, mis olid töölepingu lõpetamisel TLS § 86 p 7 ja § 104 lg 2 p 2 alusel ebaseaduslikud. 23.11.2004 käskkirjas nr 6 ei ole käsitletud metallkonteinerit asjana AÕS tähenduses ning selle kuulumise ja paiknemise fakte. Seega esitas hageja hagis käskkirja mittepuutuva asjaolu. Hageja pidas oluliseks vaidlust selle üle, kellele kuulus vaidlusalune konteiner, kuigi AS S 23.11.2004 käskkirjas nr 6 ei tuginetud metallkonteineri kuuluvusele.
15.Kuna giljotiin, mis oli ette nähtud lehtmetalli lõikamiseks, oli OÜ L ja AS S ühiskasutuses, siis võis konteineris olla nii OÜ-le L kui ka AS-le S kuuluvaid metallijäätmeid. Kostja tõendas vanaraua ja metallijääkide arvestusraamatuga, et ainuüksi alates 2003 septembrist kuni konteineri äraviimiseni 2004 novembris oli AS-1 S tekkinud metallijääke 371 kg. Konteinerit ei tühjendatud ka 2004, kui toimus vanaraua äravedu. Esitatud ei ole ühtegi tõendit, et konteineris oleks olnud OÜ-le L kuulunud metallijääke. Vastavalt üleandmisevastuvõtmise aktile nr 6017885 anti AS S nimel 10.11.2004 EMEXile üle lehtterasest metallijääke kokku 440 kg. Seega võis metallijääkide üleandmisel olla kolmandale isikule OÜ L kuulunud metallijääke 69 kg. 3(5)
16.Kohus kohaldas vääralt AÕS sätteid. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et nii metallkonteiner koos metallijääkidega, rääkimata vanametallist, oleks kuulunud OÜle L ning viimane oleks need hagejale üle andnud.
17.AS S suletud territooriumil olev vara sai kuuluda kas AS S või teistele territooriumit kasutatavatele isikutele, igal juhul mitte AS S töölisele. Sõltumata vara kuuluvusest pani hageja vanametalli ja metallijääkide äraviimise korraldamisega, sealjuures deklareerides ennast selle vara omanikuks, toime töökohustuse rikkumise, sest hagejal puudus õigus korraldada AS S territooriumil paiknevate isikute vara võõrandamist. Vastustaja seisukoht
18.H. G ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Tsiviilkolleegium kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks nende kordamist.
20.Õige on kostja seisukoht, et asjas ei ole tähtsus sellel, kellele tegelikult kuulus metallkonteiner. Hagejal ei olnud kavatsust anda konteinerit kokkuostupunkti ja tööandja ei ole teda selles ka süüdistanud. Hageja vallandati usalduse kaotamise tõttu põhjusel, et ta organiseeris vanametalli äraviimise, mida kostja pidas endale kuuluvaks. Hageja, teades, et konteinerit kasutab OÜ L oma metallijäätmete ladustamiseks, küsis luba nende äravedamiseks OÜ-lt L. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud OÜ L juhataja H. K kinnitas, et konteiner oli antud OÜ L kasutusse ning paiknes kostja tootmistsehhis OÜ-le L rendile antud tootmispinnal ning OÜ L kasutas seda giljotiinil lõigatud metallijäätmete ladustamiseks. Tunnistaja kinnitas, et andis hagejale loa metallijääkide äraviimiseks ning hageja võis neid vabalt käsutada (tl 70).
21.Tõendamist ei leidnud kostja seisukoht, et konteineris asunud metallijäätmed kuulusid hoopis suures enamuses AS-le S ning seetõttu sai ainult tema lubada kellelgi nende äraviimist. Tunnistaja H.K kinnitas selgesõnaliselt, et metallijäätmed konteineris kuulusid OÜ-le L. Nii giljotiin kui metall, mille töötlemisel jäätmed tekkisid, kuulusid OÜ-le L. Kostja ei ole tunnistaja ütlustele vastu vaielnud. Tunnistaja poolt öeldud lause „võis juhtuda, et AS S kasutas meie giljotiini“, ei tõenda konteineri ühiskasutuses olemist, nagu väidab kostja, ning samuti konteineris asunud metallijäätmete kuulumist kostjale.
22.Kostja poolt peetav vanaraua ja metallijääkide arvestusraamat ei tõenda jäätmete ladustamist vaidlusalusesse konteinerisse. Pealegi oleks kostja pidanud siis vastavat arvestust pidama koos OÜ-ga L Kostja ei ole seda konteinerit kunagi tühjendanud ega selle sisu vastu huvi tundnud. Apellant märgib ise, et konteinerit ei tühjendatud ka 2004. aastal, kui toimus vanaraua äravedu. Tõendeid selle kohta, et hageja oleks lasknud oma nimel ära viia ka kostjale kuulunud lammutatud ja lahtilõigatuna vanarauana arvele võetud veoauto, kohtule esitatud ei ole. Seetõttu ei olnud kohtul võimalik millegi alusel tuvastada hageja võimalikku seotust veel muu vanaraua äravedamisega, kui see, mis oli ladustatud OÜ L kasutuses olnud konteinerisse.
23.Alusetu on apellandi väide, et hagis on välja toomata need asjaolud, mis olid töölepingu lõpetamisel TLS §-de 86 p 7 ja 104 lg 2 p 2 alusel ebaseaduslikud. Hagi aluseks oli asjaolu, et töötaja ei ole toime pannud tegu, mis andnuks aluse töölepingu lõpetamiseks usalduse kaotuse tõttu. ITLS § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik, kui puuduvad asjaolud, mis saavad olla töölepingu lõpetamise aluseks.
4(5)
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja õigusabikulu 2725,80 krooni tuleb apellandilt välja mõista riigituludesse kuna vastustajale osutati õigusabi riigi kulul. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 27 lg 1 p-le 1 on hageja hagi rahuldamise tõttu vabastatud talle käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtu 01.06.2006 määrusega pandud riigi õigusabi hüvitamise kohustusest.
R. Allikvere
G. Kivinurm
T. Kollom
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.