Võlaõigus › Võõrandamislepingud

esitamist. Samuti on kostja seisukohal, et loovutamise puhul on tegemist eriõigusjärglusega ning tulenevalt TsMS § 210 lg-st 3 teatab kostja et ei ole nõus hageja asendamisega. Kuivõrd OÜ-d enam ei eksisteeri, ei ole asja edasine menetlemine võimalik. Kostja palub jätta hageja asendamise taotlus rahuldamata ning lõpetada tsiviilasja menetlus. Kohus leidis: Hagi on esitatud . Nähtuvalt äriregistri väljavõttest on OÜ registrist kustutatud . Hageja ja Agentuur OÜ vahel on sõlmitud nõude loovutamise leping, millest nähtub, et hageja nõue on loovutatud OÜ-le. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 210 lg 1 sätestab, et hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. TsMS § 210 lg 3 kohaselt õigusjärglane võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastaspoole nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kostja ei ole nõus, et OÜ kui hageja õigusjärglane astub menetlusse hagejana, tuleb taotlus hageja asendamiseks jätta rahuldamata. TsMS § 1 vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 24 lg 1 kohaselt juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. TsÜS § 26 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Tulenevalt TsÜS § 45 lg-st 2 eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. OÜ on registrist kustutatud ja seetõttu ei ole tal ei õigusega teovõimet, mistõttu tema ja kostja vahel puudub vaidlus, mida kohus tulenevalt TsMS § 1 saaks tsiviilkohtumenetluses lahendada. Tulenevalt TsMS § 201 ja § 202 puudub OÜ-l tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja –teovõime, mistõttu ta ei saa olla TsMS § 205 lg 1 ja 2 mõttes pooleks, kes saaks osaleda menetluses hagejana. TsMS § 428 lg 1 p 5 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui asjas poolena osaleva füüsilise isiku surma või juriidilise isiku lõppemise korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd hageja kui juriidiline isik on registrist kustutatud ning kostja ei ole nõus hageja õigusjärglase menetluse astumisega, tuleb menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.