Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.03.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-06-35779/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 05.03.2007
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1538

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola

Määruse tegemise aeg ja koht

5. märts 2007. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-35779

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. jaanuari 2007. a. määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu, aadress Endla 8, Tallinn)

avaldus

OÜ-le

*

likvideerija

Sundlõpetatud äriühing OÜ * (registrist kustutatud, registrikood xxxxxxxx, x ) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 19. jaanuari 2007. a. määrus, millega jäeti Eesti Vabariigi taotlus tähtaja ennistamiseks OÜ * (registrist kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks rahuldamata ja tema avaldus OÜ * likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks läbi vaatamata.

2.Eesti Vabariigi avaldus saata menetlemiseks esimese astme kohtule.

3.Määruskaebus rahuldada.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus

19.jaanuari 2007. a. määrusega jättis Harju Maakohus Eesti Vabariigi taotluse tähtaja ennistamiseks OÜ * täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks rahuldamata ja avalduse OÜ * likvideerimismenetluse algatamiseks, juriidilise isiku õigusvõime taastamiseks ja likvideerija määramiseks läbi vaatamata. ÄS § 60 lõike 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud korras TsMS § 67 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul möödalastud tähtaja lõppemisest. OÜ * sundlõpetamise hoiatus ilmus Riigi Teataja Ametlikes Teadaannetes 8. novembril 2001. a., millest lähtuvalt oli võlausaldajal avalduse esitamiseks aega kuni 9. märtsini 2002. a. Eesti Vabariik pöördus avaldusega kohtusse 29. novembril 2006. a., s. o. rohkem kui nelja aasta möödudes. Avaldaja ei ole ka märkinud asjaolu, mis takistas tal tähtaegselt avaldust esitamast. Kuna avaldaja taotlus tähtaja ennistamiseks OÜ * likvideerimismenetluse läbiviimiseks tuleb jätta rahuldamata, siis ei ole võimalik avaldust ka sisuliselt lahendada, mistõttu tuleb avaldus jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lõike 3 alusel. Määruskaebus Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) palub maakohtu määruse tühistada täies ulatuses, ennistada tähtaeg OÜ * likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja vaadata läbi avaldus OÜ * likvideerimismenetluse algatamiseks, juriidilise isiku õigusvõime taastamiseks ja likvideerija määramiseks.

18.oktoobril 2006. a. tegi maksuhaldur otsuse nr. 3477 OÜ * enammakse maksuarvestusest mahavõtmise kohta aegumise tõttu. Alates 18. oktoobrist 2006. a. on OÜ-l * maamaksuvõlg 3956 krooni. TsMS § 67 lõike 2 kohaselt võib taotleda tähtaja ennistamist 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. OÜ * täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks esitatava avalduse tähtaja ennistamisel on kaalukas huvi seoses maksukohustuse täitmisega ja ühetaolise maksustamise põhimõtte rakendamisega. Arvestades asjaoluga, et OÜ * maksuvõla sissenõudmine riigieelarvesse on oluline ja vara olemasolu tõttu võimalik, on käesoleval juhul vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu määrus ei ole õige ja tuleb tühistada, Eesti Vabariigi avaldus tuleb saata sisuliseks lahendamiseks maakohtule. Avalduse läbi vaatamata jätmisel on maakohus tuginenud TsMS § 423 lõikele 3, mille kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Selles sättes on muu seaduses nimetatud juhu all silmas peetud juhtu, mida ei ole loetletud § 423 lõigetes 1 ja 2, kuid mis on sätestatud mingis muus seaduse normis. Niisugusele normile ei ole maakohus oma määruses viidanud. Määruses osundatud normis endas ei sisaldu avalduse läbi vaatamata jätmise alust. Kolleegium leiab, et isegi kui maakohus ei pidanud võimalikuks avalduse esitamise tähtaega ennistada, siis oleks tulnud avaldust sisuliselt hinnata, kontrollides, kas esineb alus selle läbi vaatamata jätmiseks vastavalt TsMS § 423 lõikele 2, või jättes avalduse rahuldamata. Määruskaebuses on avaldaja esitanud uusi asjaolusid ja tõendeid, mille esitamist võimaldab TsMS § 662 lg. 3 lause 1. Nende kohaselt ei saanud võlausaldaja sundlõpetamise hoiatuse tegemisest nelja kuu jooksul kooskõlas ÄS § 60 lg. 3 sel ajal kehtinud redaktsiooniga kohtule oma maamaksunõudest teatada, sest võlausaldajal ei olnud siis äriühingu vastu nõuet: kuna äriühingul oli enammakse käibemaksu, tulumaksu ja sotsiaalmaksu osas, oli tal õigus taotleda maamaksu võla tasaarvestust. Avalduse kohaselt tekkis avaldajal nõudeõigus maamaksu sissenõudmiseks 18. oktoobril 2006. a., mil äriühingu poolt enammakstud maksusumma kanti maksuotsusega maha aegumise tõttu. Kolleegium leiab, et niisugusel juhul ei saanud võlausaldaja järgida äriühingu sundlõpetamismenetluse ajal kehtinud

1.jaanuaril 2006. a. jõustus ÄS § 60 lg. 5 redaktsioonis, mille kohaselt juhul, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise; äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Rakendussätet selle kohta, kuidas kohaldada osundatud sätet juhul, kui sama paragrahvi lõikes 4 märgitud tähtaeg on möödunud, ei kehtestatud. Kolleegium leiab, et TsMS § 67 lg. 2 ei ole kohaldatav neile võlausaldajate avaldustele, mille puhul ÄS § 60 lõikes 4 märgitud 6-kuuline tähtaeg oli uue redaktsiooni jõustumise ajaks 1. jaanuaril 2006. a. möödunud, sest ÄS § 60 lg. 5 mõttega ei oleks kooskõlas välistada niisuguste avalduste esitamine ainuüksi seaduse uue redaktsiooni jõustumise tõttu, arvestades, et enne 1. jaanuari 2006. a. ei olnud sundlõpetatud äriühingute likvideerimise taotluste esitamine üldse tähtajaga piiratud. See, kui võlausaldaja kaotaks likvideerimise taotlemise õiguse ainuüksi õigusnormi uue redaktsiooni jõustumise tõttu, ilma et võlausaldajale oleks antud võimalust kuni uue redaktsiooni jõustumiseni olemas olnud õiguse teostamiseks, ei oleks kooskõlas ka õiguspärase ootuse põhimõttega. Nendele asjaoludele ei pööranud maakohus tähelepanu. Oma avalduses on avaldaja tuginenud asjaolule, et sundlõpetatud äriühingul on kaks kinnistut, mille omanikuna sundlõpetatud äriühing on kantud kinnistusraamatusse. Et kinnistud kuuluvad maamaksuseaduse (MMS) § 2 mõtte kohaselt maamaksuga maksustamisele olenemata OÜ * registrist kustutamisest, siis suureneb maksuvõlg iga aasta, kuid kuna omanik, kes maamaksu peaks maksma, on lõppenud, siis ei ole avaldajal kellelegi maamaksunõuet esitada. Samas on kinnistusraamatusse kinnistute omanikuna kantud isik, kes on lõppenud. Kolleegium leiab, et niisugune olukord ei saa kestma jääda. TsMS § 602 lause 2 kohaselt võib kohus likvideerija määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Sama tuleneb ÄS § 60 lg. 5 lausest 1. Maakohus ei ole määruses neile asjaoludele tähelepanu pööranud. Kolleegium leiab, et maakohtul tuleb ülaltoodut arvestades lahendada avaldus sisuliselt.