Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-05-23217

summa ulatuses kasutanud hageja poolt pakutud mobiilsideteenust selle eest tasumata ning rikkunud sellise käitumisega kostja ja hageja vahel sõlmitud liitumislepingu tingimusi. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingute lahutamatuks osaks on teenuste kasutamise üldtingimused. Liitumislepingut sõlmides kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub hageja teenuste kasutamise üldtingimustega. Üldtingimuste p 3.2.2 kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Arvete maksetähtaeg on 14 kalendripäeva, kui arvele ei ole märgitud pikemat tähtaega (p 5.4.). Arved loetakse kättesaaduks, kui need on saadetud kostja näidatud aadressile (p 3.4.). Hageja võib nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist (p 4.1.13). Üldtingimuste p 5.13 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas. Võlgnevuse arvutamisel on hageja lähtunud järgmisest valemist – võlgnevus x 0,15% x viivitatud päevade arv. Tasumata on kostja jätnud 1666,40 krooni . Kostja viivisevõlg hageja ees on 1760,74 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga on, lähtuvalt hea usu ning mõistlikkuse põhimõtetest, hageja huvitatud viivisest põhivõla ulatuses. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 1666,40 krooni. esitas hageja kohtule taotluse hagihinna vähendamiseks, kuna kostja tasus peale hagiavalduse esitamist võlgnevuse põhiosa 1666,40 krooni ja viiviseid 137,60 krooni. Lähtuvalt eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista viivised summas 1528,80 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagile ei vastanud ning hoolimata kohtu poolt korduvalt saadetud teadetest soovi korral olla kohtu poolt ära kuulatud, kohtu kirjadele ei vastanud. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus, tutvunud esile toodud asjaoludega ja uurinud esitatud tõendeid, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Põhivõlgnevuse 1666,40 krooni tasus kostja pärast hagi esitamist. Viiviseid tasus kostja peale hagiavalduse esitamist 137,60 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS-i §-s 94 (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga 1.jaanuar ja 1.juulit) sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga ei ole ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Üldtingimuste p-ga 5.13 loeb kohus tõendatuks, et pooled on leppinud kokku viivise tasumises 0,15% päevas võlgnevuselt. Kostja poolt põhivõlgnevuse tasumisega loeb kohus tõendatuks, et kostja võlgnevus 16.12.2005.a oli 1666,40 krooni. Põhivõlgnevus on 1666,40 krooni ja kokkuleppeline viivis 0,15% päevas võlgnetavalt summalt. Viivis päevas on seega 2,50 krooni (1666,40 x 0,15 %). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited ja vastuväited.

2-05-23217

Viivis on eelkõige õiguskaitse vahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest, mida arvestatakse protsendina põhivõlalt (intressina). Vaidluse all ei ole, et kostja oma maksekohustust rikkus ja selle eest oli teenuste kasutamise üldtingimustes (t.l 12) ette nähtud viivise arvestamine 0,15% päevas (lepingu p 5.13). Ka ei ole kostja väitnud, et ta ei saanud kohustust täita (VÕS § 113 lg 4). Seega on viivisenõude üldised eeldused täidetud ega ole vaidluse all. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Viivise eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Eesti Vabariigi kohtupraktikast tulenevalt ei ole üldjuhul põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse (VÕS § 113 lg 1). Kohus leiab, et kuna kostja ei ole tõendanud, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivis välja mõista hageja poolt näidatud ulatuses. Kostja kohustus on TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja kantud kahju on väiksem, kui viivisega nõutud summa. Arvestades asjaolu, et hageja on nõudnud kostjalt viivise väljamõistmist summas 1666,40, mis on võrdne põhinõudega, on hageja nõue viivise osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Liitumislepingu (t.l 4) sõlmimisel on kostja märkinud oma posti- ja registreerimise aadressiks . Hageja on saatnud esitatud arved (t.l 5-7) kostja poolt lepingu sõlmimisel nimetatud aadressil. teenuste kasutamise üldtingimuste, mis on liitumislepingu lahutamatu osa, punkti 3.2.5 kohaselt on klient kohustatud esimesel võimalusel informeerima -d oma aadressi muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eeltoodust tulenevalt on kostja arvete tasumata jätmisega ja hagejale oma aadressi muutumisest teatamata jätmisega ning uute andmete esitamata jätmisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista viivisevõlgnevus 1528,80 krooni, mida kostja ei ole hagejale seni tasunud. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda kuna kohus otsustab hagi rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 280.- krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel hageja õigusabikulu 166,60 krooni, s o 5 % hagi rahuldatud osast.

Mai Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.