Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja vastus Kostja tunnistab hagi osaliselt.Kostja on nõus tasuma hagejale veevõlad summas 4850.60 krooni ja 1999 a. maamaksu summas 4427 krooni.Samas vaidleb kostja vastu viivisele nendelt nõuetelt. Ülejäänud osas kostja hagi ei tunnista ,hageja eirab pooltevahelist Ekspluatatsioonikulude tasumise lepingut 2/98,mis sätestab ekspluatatsioonikulude olemuse ja millises osas peavad pooled kulusid kandma.Tuli sõlmida ka kõikide kuluallikate kohta lisalepingud,mida siiani tehtud ei ole ,mistõttu puudub ka kokkulepe kulude jaotamise osas.Viivise osa on lepingust välja võetud.Kostja ei ole saanud arveid. Viivise nõuded on alusetud,puudub viivise arvestus.Tööd ei ole kostjaga kooskõlastatud ,nõude summad ei ole tõendatud . Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda,hagejalt välja mõista kostja kulutused õigusabile. Kohtu põhjendused

Kohus,kuulanud ära poolte seletused ja tunnistajate ütlused kohtuistungil ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ,leidis,et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlust ei ole selles,et GÜ P,RGÜ ja AS L kaasomandis on 4 korruseline pooleliolev garaaz,mis asub Tallinnas , XXX. 28.09.2000 a poolte vahel sõlmitud kaasomandis oleva vara ümberjagamise ,kaasomandi osade kindlaksmääramise ja kaasomandis oleva ehitise kasutuskorra lepingu p.4.2.1-4.2.3 kohaselt on GÜ P kaasomandis 132/192 mõttelist osa lepinguobjektist,RGÜ kaasomandis 59/192 mõttelist osa lepinguobjektist ja AS L kaasomandis 1/192 mõttelist osa lepinguobjektist. Vaidlust ei ole ka selles,et pooltevahelisi suhteid garaazikompleksi ekspluatatsioonikulude kandmisel reguleeris leping 2/98 21.06.1998 a,mille p.3 järgi kostja kohustus kandma kuludest 1/3,arvestades antud ühistus olevate garaazibokside arvu. Hagiavalduse kohaselt on kulutusi kandnud kaasomandis oleva asja säilitamiseks, parendamiseks ja osutatud teenuste eest tasumiseks ainult hageja kuna kostja on keeldunud talle esitatud arveid tasumast. Kohus leiab,et vaatamata ekspluatatsioonikulude suurust kajastavate lisalepingute sõlmimata jätmisele ,on kostja kohustatud vastavalt lepingus 2/98 kokkulepitule kandma vajalikke ekspluatatsioonikulusid 1/3 ulatuses kaasomandile tehtud kuludest. Lepingu järgi on ekspluatatsioonikuludeks loetud elektri,vee ja kanalisatsiooni,prügivedamise ja konteinerite rendi,telefoniside kasutamise ,üldkasutatavate pindade remondi ja korrashoiu,sise-ja välisvõrkude ja trasside remondi ja korrashoiu kulud. Kohus leiab,et antud vaidluses tuleb kindlaks teha ,kas esitatud nõuetes on hageja kulutusi kandnud ,kostja osutatud teenuseid faktiliselt kasutanud ning kas tehtud kulutused olid ka tema huvides ja vajalikud. Võlaõigusseaduse ,tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele,mis on tekkinud enne 1 juulit 2002,kohaldatakse enne VÕS jõustumist kehtinud seadust.Seega kuuluvad antud asjas kohaldamisele ka Tsiviilkoodeksi sätted. TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asja arutamise käigus on leidnud tõendamist järgmised asjaolud: 1.Automaatväravate ,jalakäijate ukse remondi ja valvesüsteemi täiustamise nõuepõhivõlg 30 222 krooni,viivis 7370 krooni Hageja on teostanud eelnimetatud tööd kaasomanike enamuse otsuse alusel seoses vajadusega kaitsta garaazikompleksi kaasomanike vara võimalike varguste ,röövide ja tahtlike hävitamiste (süütamine jm) eest . Kostja põhiliseks vastuväiteks kõikide nõuete osas on väide,et kostjaga ei ole töö kooskõlastatud, nõude summad pole tõendatud,viiviste osas ei ole kokku lepitud. Oma kirjalikus vastuses kohtule (tlk 47) nõustub kostja jalakäijate ukse remondi eest tasumisega ,kui hageja esitab talle tehtud tööde kalkulatsiooni.

Kohus leiab,et kostja väide hageja nõude põhjendamatuse üle ei ole tõendatud .Hageja nõue summas 30 222.19 krooni kujutab endast kostja osa tasumisele kuulunud summast ja on tõendatud toimikule lisatud Dokumentide osaga 1 koos arvestuse aluseks olnud dokumentidega ja koondtabelitega nr.9 ja 3a,mis on esitatud hagiavalduse lisadena (tlk 16,17,186).Nimetatud töid on teostatud ajavahemikul 1999-05.10.2005 a. Kostja tunnistaja NP (töötas GÜ-s P tehnilise direktorina septembrist 2003 kuni 2004 a lõpuni) ütluste kohaselt on temagi koos elektrikuga remontinud automaatväravaid,mis on vananenud ja tuleks ära visata. Kohus leiab,et kuna automaatväravaid ja jalakäijate koridori kasutavad kõik kaasomanikud ,siis teostatud tööd on olnud vajalikud ning tehtud kõigi kaasomanike s.h ka kostja huvides ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 30 222.19 krooni. TsK § 173 lg.kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse ,või lepingu sätetele,selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele.TsK § 174 sätestab kohustiste täitmisest ühepoolse keeldumise lubamatuse. Kohustuse täitmise nõue on reguleeritud ka VÕS IV peatükis.VÕS § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.VÕS § 76 lg.2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest,võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohus leiab,et kostja ,jättes tasumata tema poolt tarbitud teenuste ,garaazibokside säilimiseks ja korrashoiuks tehtud tööde eest ca seitsme aasta jooksul,ei ole oma tsiviilkohustuste täitmisel lähtunud hea usu põhimõtetest. Ka ei selgitanud kostja , millise kostja juhatuse koosseisuga tulnuks hagejal tööde teostamised kooskõlastada.Kostja esitatud GÜ R registrikaardilt nähtuvalt on GÜ registrisse kantud 09.10.1998 a. Kostja põhikirja p-st 4.6 nähtuvalt ei tohi juhatuse liikme volituste tähtaeg ületada kolme aastat.Seega esialgselt valitud juhatuse volitused lõppesid 2001 a. Kostja on teatanud kohtule ka asjaolust,et Harju Maakohtu registriosakond on 16.05.2006 a. teinud kostjale sundlõpetamise hoiatuse ,kuna juhatuse koosseis ei vasta põhikirja nõuetele.Alles kohtumenetluse käigus 27.11.2006 a. esitas kostja kohtule 11.11.2006 a. läbiviidud üldkoosoleku protokolli,millest nähtuvalt valiti ka juhatuse liikmed (tlk.267-273,284-287). Kohtu hinnangul on kostja väide hageja poolt teostatud tööde kooskõlastamatusest kostjaga ,kohatu. Hageja viivisenõue tuleneb TsK § 231 ja VÕS § 113 lg.1,millede kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivitusintressi (viivist) kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist summas 7370 krooni.Kostja viivise arvestusele vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab,et viivise nõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele 7370 krooni ulatuses. 2.Kanalisatsiooni santehnilised tööd –põhivõlg 3339 krooni ,viivis 604 krooni. Hageja on esitanud võla nõude teostatud kanalisatsioonitööde (WC väljavoolu ummistuse likvideerimine,kaevu remont,boileri paigaldus jm) eest perioodil 2000-2005 a. .Esitatud koondtabel nr.10 (tlk 18,186) kajastab võla arvestust ning on lisatud seda tõendavad dokumendid (Dokumendid osa 2) .

Kostja kirjalikust vastusest (tlk 47) nähtuvalt nõustub ta oma osa tehtud kuludest tasuma,kui esitatakse kalkulatsioon ja kostjal puuduvad sellele vastuväited.Kostja keeldub viivise maksmisest ,kuna lepingus ei ole viivis kokku lepitud.Samas ei ole kostja esitanud vastuväiteid ühegi konkreetselt teostatud töö ega selle maksumuse osas. Kohus leiab,et hageja on piisavalt põhjendanud nimetatud tööde vajalikkust .Tööd on tehtud ka kostja huvides ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3339 krooni. Kostja vastväide nagu välistaks viivise nõude asjaolu,et lepinguga ei ole viivis ettenähtud ,ei ole õige.Võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist, tuleneb ka seadusest . Hageja on arvestanud viivise summas 604 krooni.Kostja viivise suurust ei ole vaidlustanud. Kohus leiab,et viivise nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis summas 604 krooni. 3.Üldelektrisüsteemi jooksvad ja kapitaalremondid –põhisumma 5414 krooni,viivis 749 krooni Hageja on esitanud võlanõude teostatud tööde (läbipõlenud elektripirnide ,juhtmete ,valgustite vahetus üldkasutatava elektrisüsteemi toiteks ja nende vananenud käivitus-ja kaitsesüsteemide vahetus jm) eest perioodil 2000 -2005 a. Võla arvestust kajastavad koondtabelid nr.8 (tlk 15,79,186) ning lisatud Dokumendid osa 3. Kostja oma kirjalikus vastuses kohtule (tlk 48) teatab oma nõusolekust tasuda oma osa teostatud tööde maksumusest ,kui hageja esitab talle vastavad kalkulatsioonid ja tööde hinna osas ei teki vaidlusi. Kohus leiab,et hageja nõue on põhjendatud ja esitatud dokumentidega tõendatud.Kõigi kaasomanike poolt kasutatava elektrisüsteemi korrashoiu ja remondi eest tuleb tasuda ka kostjal.Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit teostatud tööde mittevajalikkusest kostjale.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 5414 krooni.Hageja arvestatud viivistele summas 749 krooni kostja vastu ei vaidle.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis summas 749 krooni.

4.Ehitise jooksvad remondid ja territooriumi korrashoid,looduskaitselised meetmed,seadmete rent ja materjalide ost -põhivõlg 11 813 krooni ,viivis 1067 krooni. Hageja on esitanud nõude ,mis tuleneb ehitise ja territooriumi väljanägemise korrastamisest ja ekspluatatsioonitingimuste parandamisest tulenevalt Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ettekirjutusest perioodil 2000-2005 a.Hageja on esitanud maksedokumendid tema poolt kantud kulude osas summas 38 479.10 krooni,millest kostja osaks on 11813 krooni.Võla arvestust kajastab koondtabel 7 (tlk 78) ning lisatud Dokumendid osa 4. Esitatud dokumentidest nähtuvalt kuuluvad teostatud tööde hulka settevee äravoolusüsteemi rekonstrueerimine ja tulekahju signalisatsioonisüsteemi paigaldamisega seotud tööd, tulekustutite kontroll,tolmuimeja ja prügikonteinerite rent,vanade rehvide äravedu,on ostetud liiva jm.Hageja on põhjendanud nimetatud kulude vajalikkust kogu objekti huvides. Kostja vastuväide seisneb selles,et temaga ei ole töid kooskõlastatud,nõude summa ei ole tõendatud,aga nõustub maksma oma osa kuludest kui esitatud kalkulatsiooni osas ei teki vaidlusi. Kohus leiab,et nõue on põhjendatud ,nimetatud töid on tehtud kogu objekti huvides ja seda kasutab ka kostja. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 11 813 krooni.

Kuna kostja on oma kohustuste täitmisega viivitanud kuus aastat,on hageja nõue viivise saamiseks põhjendatud kohtu eelpool toodud selgituste kohaselt . Kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud .Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 1067 kr ulatuses. 5.Esifassaadi seinaavade klaasimine -põhivõlg 44 691.50 krooni ,viivis 9070 krooni Hageja on esitanud nõude esifassaadi seinaavade klaasimiseks teostatud tööde maksumuse hüvitamiseks perioodi eest 20.03.2002-28.12.2004 a.Hageja on esitanud maksedokumendid tema poolt kantud kulude osas summas 145 609.30 krooni,millest kostja osaks on 44 692.04 krooni.Võla arvestust kajastab koondarve (tlk 6) ning lisatud Dokumendid osa 5. Kostja väide, et nimetatud töö on tehtud hageja poolt omavoliliselt ilma projektita (tlk 48) ,et puudus tööde läbiviimise vajadus ja esitatud arve ei ole kostjale tasumise aluseks,on asjakohatu .Samuti on kohatu kostja viide tunnistajate Petuhovi ja Petrovi ütlustele,kuna nimetatud tunnistajad klaasimistööde kohta mingeid ütlusi ei ole andnud (tlk 310,312). Hageja oma pöördumises (kiri Dokumendid osa 5) 28.10.2002 a Tallinna Linnavalitsuse Säästva Arengu ja Planeerimise ameti poole ,on piisavalt põhjendanud kaldsõiduteede panduste ja galeriide seinte avade klaasimise vajadust.Tööde teostamise tingis kaasomanike enamuse poolt üldkoosolekul vastuvõetud otsus,kus garaazihoone paremaks säilimiseks ,arvestades asjaolu,et lumesadu ja sagedased õhutemperatuuri kõikumised rikuvad talvel kaldsõiduteede ja galeriide raudbetooni kandpaneele,klaasida panduste ja galeriide seinte avad . Vastav fassaadi kujunduse muudatus on kooskõlastatud Tallinna Tervisetalituse ,Tuletõrje ja Päästeameti ning Lasnamäe LOV poolt oktoobris 2002 a. (tlk 59). Kohus leiab,et töö on tehtud kogu objekti huvides ja hageja nõue on põhjendatud.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 44 691.50 krooni. Kohus leiab,et hageja nõue viivise saamiseks tuleb samuti rahuldada eelpool toodud põhjenduste alusel.Kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised summas 9070 krooni. 6.Tarnimise-transpordikulud positsioonidele 1-5,13,summa 10694.35 krooni Hageja on esitanud võlanõude transpordikulude osas ,mis on tehtud kaubavedudel positsioonides 1-5,13 näidatud tööde tegemiseks ajavahemikul 01.01.2000 -01.06.2006 a.(tlk 84,236,237 ).Hageja on nõuet põhjendanud asjaoluga,et kuna hagejal ei ole oma sõiduautot,siis on valvetehnikule ,kes teostab ööpäevaringselt väljasõite avarii väljakutsetele ,jooksvate ja kapitaalremontide teostamiseks materjalide ja tagavaraosade ostude tegemiseks,remonditöökodadesse sõitmiseks jm.teostamiseks temale kuuluva sõiduautoga ,määratud igakuine hüvitis 1000 krooni suuruses.Viie aasta jooksul on valvetehnikule selleks otstarbeks tasutud 55 000 krooni ,millest arvestab hageja kostja osaks 10 694 krooni. Kostja vastuväide seisneb selles,et temaga ei ole seda kooskõlastatud. Kohus leiab,et hageja nõue on põhjendatud.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud,et kõik hagiavalduses kirjeldatud ja hageja poolt teostatud ning kostja poolt 7 aasta jooksul tasumata tööd olid tehtud kogu objekti huvides ja seda kasutab ka kostja.Seega on põhjendatud ka hageja nõue nimetatud tööde teostamiseks kulunud vajalike transpordikulude hüvitamiseks.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 10 694.35 krooni. 7.Elektrimaksete viivise võlad,summa 994 krooni Hageja on esitanud nõude viiviste saamiseks elektrimaksetega viivitamise eest kostja poolt .Kostja nõuet ei tunnista ,ei nähtu viivise tekkemehanism ega summa. Kohus leiab,et hageja nõue ei ole piisavalt tõendatud.Hageja ei ole esitanud viivise konkreetset arvestust . Hageja poolt viidatud toimikulehekülgedel 31-37 asuvad mai,juuni,juuli,augusti,septembri ja detsembri 2004 a. väidetavalt kostjale saadetud arvetest ei selgu viivise võla arvestus. Eeltoodu alusel tuleb nõue jätta rahuldamata. 8.Veevõlad-põhivõlg 4850.60 ,viivis 1631.40 krooni Hageja on esitanud nõude üldkasutatava vee eest tasumiseks perioodil 01.10.1999 –suveni 2002 ning palub välja mõista põhivõla summas 4850.60 krooni ja viivise 1631.40 krooni. Võla arvestust kajastab koondtabel (tlk 8) ja seda tõendavad dokumentaalsed tõendid Dokumendid osa 8. Kostja on nõus tasuma põhivõla.Viivise osas palub jätta rahuldamata põhjusel et ei nähtu viivise arvestuse alus. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 4850.60 krooni. Kuna kostja on omaks võtnud asjaolu,et on jätnud vee tarbimise eest tasumata 3 aasta jooksul,on hageja nõue viivise saamiseks põhjendatud.Hageja nõue viivise saamiseks tuleneb seadusest vastavalt kohtu eelpool toodud põhjendustele.Viivise suurust ei ole kostja vaidlustanud.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka viivised summas 1631.40 krooni. 9.Telefoni abonenttasud- 2905 krooni Hageja on esitanud nõude valveruumis asuva üldkasutuses oleva lauatelefoni kasutamise eest perioodil 01.05.1999-01.04.2006 a. Kostja väitel Rliikmed valvetelefoni ei kasuta Hageja seletuse kohaselt kasutavad tema loal telefoni kostja ühistu liikmed ja valvurid nii erakorralistel juhtudel kui ka jooksvalt iga päev. Kuna telefoni olemasolu on mõlema GÜ huvides vajalik ja nimetatud telefoni kasutavad ka kostja töötajad,siis on kostja kohustatud selle eest ka tasuma. Võla arvestust summas 2905 krooni kajastab tabel 5a (tlk 198) ja Dokumendid osa 9 (74 kuud x 35 krooni kuus).Esitatud võlgnevus telefoni kasutamise eest hõlmab teenuse kasutamist ca 7 aasta jooksul ,mistõttu on 2905 krooni igati mõistlik tasu. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2905 krooni. 10.Prügiveo võlad summas 4522 krooni,viivis 1858 krooni. Hageja on esitanud nõude prügiveo kulude osas perioodil 01.04.1999-24.03. 2000 a. Kostja oma kirjalikus vastuses kohtule (tlk 49) teatab,et on nõus tasuma prügiveo eest dokumentaalselt tõendatud arve alusel. Kohus leiab,et hageja on tõendanud prügiveo kulu summas 16 429.05 (tlk 9,Dokumendid osa 10),millest kostjal tuleb tasuda 4522 krooni.Antud territooriumil asuvad ka kostja liikmete kasutuses olevad garaaziboksid ning prügivedu toimus ka nende huvides.Alates 24.03.2000 a. korraldab kostja prügivedu iseseisvalt ja tasub selle eest ise. Seega oleks kostjal ebamõistlik

arvata ,et kasutades aasta jooksul teenust,ei tule selle eest maksta ainult seetõttu,et kostjal endal puudus leping prügiveo teostajaga. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 4522 krooni. Hageja nõue viivise saamiseks tuleneb TsK §-231 lg1.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis summas 949.62 krooni. 11.1999 a. maamaks –põhivõlg 4227 krooni,viivis 1742 .50 krooni. Hageja on esitanud nõude kostja vastu 1999 a. maamaksu tasumata jätmise eest kostja poolt. Kostja on nõus tasuma võlasumma 4227 krooni ulatuses,kuid keeldub viivise maksmisest põhjusel,et hageja ei ole näidanud viivise arvestust ega selle arvestamise aluseid. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 4227 krooni. Hagejal on õigus maksmisega viivitamise eest nõuda viivist TsK § 231 lg.1 alusel ,mis sätestab hageja õiguse nõuda rahalise kohustise täitmata jätmisel võlgnikult viivist viivitamisaja eest kolm protsenti aastas viivitatud summalt,kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära.Kostja on viivitanud võla maksmisega 7 aastat.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis summas 887.67 krooni. 12.Hageja loobub nõudepunktist,kuna kuludokumendid ümberpaigutatud teiste kululiikide arvestuse juurde.

13.Katuse remont ühiskasutatavas osas summas 18155.25 krooni Hageja on esitanud nõude panduste ja galeriide kohal oleva uue sulavruberoidkattega katuse paigaldamisega ajavahemikul 11 .2001-07.12.2004 a,juurdeehitise kaitseplekkide renni ja uute sademetevee äravoolutorude montaazi, panduse V korrusel, teostamise eest. Hageja on esitanud maksedokumendid tema poolt kantud kulude osas summas 59 138 krooni,millest kostja osa on 18 155.25 krooni.Võla arvestus kajastub koondtabelis 5 (tlk 11) ning lisatud Dokumentide osas nr 6. Kohus leiab,et nimetatud tööde teostamine on tõendatud esitatud dokumentidega. Kostja oma kirjalikes vastuväidetes kohtule (tlk 49) nõustub maksma tema osa kuludest,kui esitatakse kalkulatsioon ja ei teki vaidlusi hinna üle.Samas on kostja talle esitatud arved hagejale tagastanud tasumata ega nähtu,millises ulatuses kostja on nõus tasuma. Kohus leiab,et nimetatud tööd on tehtud hoone üldkasutatava osa säilimiseks ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kostja osa teostatud tööde maksumusest summas 18 155.25 krooni.

14 .Täiendav remont –nõue ühendatud p-ga 4. 15.Hoone vooderdamine profiilplekiga summas 188 054 krooni Hageja on esitanud maksedokumendid tema poolt kantud kulude osas summas 556 869.70 krooni .Vajalikud tööd on teostatud ,silmas pidades hoone välisfaktorite mõju vähendamist urbsele tellisseinale ja tellisseina korrastamiseks ajavahemikus 14.03.2005 -23.08.2006 a .

Hageja kantud kulude ja kostja võla arvestus on kajastatud koondtabelites 1a (tlk 111) ja 1b (tlk 239). Kostja on hagejale arved tagastanud ja leiab,et puudus vajadus selle töö teostamiseks. Samas kinnitab ka kostja tunnistaja NP(tlk 310) ,et garaazil ei olnud väljanägemist,üks garaazisein oli nii halvasti laotud,et valgus paistis läbi ja inimesed kaebasid pragude üle seinas. Kohus leiab,et tunnistaja väide nagu oleks vooderdamist võimalik olnud vältida seina mustaksvärvimise ja pragude kinnimätsimise teel ning juhul,kui see poleks andnud tulemusi ,siis vooderdada,on asjatundmatu. Kostja tunnistaja APütluste (tlk 312) kohaselt on hageja teda kui kaasomaniku esindajat (AS L osa alla 1%) teavitanud nii vooderdamisest kui muudest vajalikest töödest .Tunnistaja sõnul on vooderdamise küsimust arutatud ka Linnaosavalitsuses . Kohus leiab,et maja vooderdustööd olid vajalikud ja tehtud kogu hoonekompleksi säilitamiseks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 188 054 krooni. 16.Tagafassaadi vundamendi hüdroisolatsioon ja sillusriba ehitus hoone külgedele ja taha summas 42971 krooni. Hageja on esitanud maksedokumendid kulude kandmise kohta 2005 a. jooksul tagafassaadi vundamendi hüdroisolatsiooni ja sillusriba ehitusel summas 120 469 krooni ,millest kostja osaks on 36 984 krooni (tlk 148-185).Nimetatud tööd tuli teha ,et vältida sadevee sattumist hoone tagumistesse garaaziboksidesse ja sellega ka niiskuse vähendamist kogu kompleksis. Kostja vastuväide seisneb selles,et temaga ei ole neid töid kooskõlastatud. Kohus leidis,et antud tööd olid vajalikud, tehtud kogu objekti,mida kasutab ka kostja ,huvides. Hagiavalduse täienduse kohaselt (tlk 92) olid hagi esitamisel haljastustööd 5987 krooni ulatuses veel lõpetamata.Kohtule esitatud koondtabelist (tlk 148) nähtuvalt on kostja osa nendest töödest 36 984 krooni. Hagi on tõendatud 36 984 krooni ulatuses,mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. 17.Piirdeaia ehitus summas 55260 krooni Hageja on esitanud dokumentide koondtabeli nr.4a ja maksedokumendid piirdeaia ehituseks tehtud kulude kohta 2005-2006 a.,millest kostja osaks on 30,7 % ehk 55 260 krooni (tlk 198206).Hageja on põhjendanud nimetatud kulude vajalikkust. Kostja vastuväide seisneb selles,et kostjaga on tööd kooskõlastamata ja hageja ei ole põhjendanud tööde vajalikkust. Kohus leiab,et antud tööd olid teostatud kogu objekti huvides,kaitseb ju metallist piirdeaed kõrvaliste isikute sattumist kinnistule,möödujate heidetud prügi sattumist territooriumile ,hoone seinte rikkumist jm.Kohtu hinnangul on esitatud nõue põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 55260 krooni. 18.Hageja loobub nõudest ,nõue ühendatud p-ga 9.

Kostja vaidleb viivise nõudele vastu põhjendusega,et hageja ei ole esitanud viivise arvestust,ei nähtu milliste tasumata arvete eest viivist nõutakse. Kohus leiab,et kostja vastuväited on põhjendatud.Hagiavaldusele ei ole lisatud viivise arvestust.Samas on hageja oma vastulauses kostjale (tlk 233-235) väitnud,et arved viivistele on ühendatud toimikus käesoleva p.12 juures.Vastuväites p.12 on aga hageja poolt annulleeritud. Kuna hageja nõue ei ole piisavalt põhjendatud ja tõendatud ,tuleb nõue viiviste saamiseks 5023 krooni ulatuses jätta rahuldamata. Arvestades ülaltoodut leiab kohus,et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista hageja poolt kantud kulutused vastavalt hagis toodud punktidele 1,2,3,4,5,6,8,9,10,11,13,15,16,17 üldsummas 443 460.58 krooni,millest põhivõla katteks 421 131.89 krooni ja viivised summas 22 328.69 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse p.3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006 a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg.1 kohaselt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv .Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 21250,hagejal tulnuks hagisummalt (457 518) tasuda riigilõivu summas 24 000 krooni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 21 250 krooni ja hageja poolt vähemtasutud riigilõiv riigituludesse summas 2750 krooni. TsMS § 61 lg.1 p.1 sätestab,et poolele ,kelle kasuks otsus tehti,mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja õigusabikulude katteks 15 000 krooni.

Mare Kõlvart kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.